50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ummo13
Õppematerjali autor
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Räpina mõisa park Kursusetöö aines Maastikuarhitektuuri ajalugu II Referaat Juhendaja: Dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sissejuhatus See uurimuslik referaat on koostatud eesmärgiga rohkem teada saada ühest ajaloolisest alast ja selleks, et õppida leidma infot mitmetest allikatest, kaasa arvatud ajalooliste materjalide hulgast arhiivis. Selle jaoks on analüüsitud vanu kaarte, raamatuid ja internetiallikaid. Räpina mõis ja
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Maastikuarhitektuuri ajalugu Referaat Juhendaja Rutt Sööt Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma uurimustööks Sillapää mõisapargi, kus olen ise mitmeid kordi käinud väga kaunist looduspilti nautimas. Ja juba varasematel pargi külastustel tekkis endale palju küsimusi pargi kohta, millele sain vastuseid uurimustöö käigus. Referaadis kirjutan lühikokkuvõtte Räpina mõisa ajaloost, seejärel pargi kujundajast,
suuremaid mõisahooneid Eestis. Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk-rokokoo stiil. Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. Nõukogude perioodil oli siin algkool, raamatukogu ja kino, alates 1977. aastast Suuremõisa sovhoostehnikum. Loss on tänaseni kasutusel, seal asuvad Suuremõisa Rahvamaja, Suuremõisa Põhikooli ja Hiiumaa Ametikooli(endise Suuremõisa tehnikumi) ruumid. Hoones on 64 tuba. Ruumide paigutus on sümmeetriline. Esimesel korrusel asusid mõisniku kabinet ja tema perekonnaliikmete eluruumid. Teisele korrusele viib stiilne tammepuust trepp. Seal asusid saal, salongid ja võõrastetoad. Pööningukorrusel asusid suvetoad ja panipaigad vara hoidmiseks. Tähelepanu väärivad baroksed trepibalustrid ja teised nikerdatud puidust ehisdetailid, kunagine söögisaali laemaal, läbi kapi ja kandeseina minev salauks, võimas kelder, suured mantelkorstnad ning pööningukorruse kahekordne lagi, kus olevat hoitud salakaupa.
on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Anrepi lõvi monument Austerlizi lahingust kindralleitnandina väljunud, hiljem 1807.a. langenud Reinhold von Anrepi monument Kärstna Kabelimäel. Martin Kleini monument Asub Viljandi spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi, esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Viljandimaa mõisad: Heimtali mõis Heimtali mõisakompleks asub Raudna ürgoru lõunaserval. 19. sajandil rajatud mõisaansambli moodustab klassitsistlik peahoone, valitseja-maja, ringtall- maneez ja viinaköök. Kärstna mõis 19. sajandi keskpaiga klassitsismile omase ehitusstiiliga mõisahoone. Õisu mõis Õisu mõisat peetakse Viljandimaa pärliks just 17601770. a. klassitsistlikus stiilis ehitatud härrastemaja, kõrvalhoonete ja kauni
Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: JõhviTartuValga/Tee nr 3 266 km, 4 tundi ja pausid Ajakava: tulek 06.00- 10.00 tagasi 17.00-21..00 Objektid: Abja-Paluoja muuseum Muuseum asutati aastal 1999. Alalises ekspositsioonis on stendid ja vitriinid - muinasaeg, mulgid, kultuurielu, haridus, postiteenistus, tuletõrje, lasteaed, sport, haigla, raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik, piimatööstus, mõisad, jt. Muuseum asub endises Panga /Postkontori hoones. Abja Mõis Varasemad teated Abja mõisa (Abia) kohta pärinevad aastast 1504. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, pärast Põhjasõda oli see Carl Magnus von Posse valduses. Selle Rootsi päritolu perekonna käes püsis Abja kuni 1780. aastani, mil haldusõigus maanõunik Carl Magnus von Posse poegadelt nende õemehele Friedrich Adolph von Stackelbergile üle läks. Nähtavasti ei toimunud üleminek ausal teel, mistõttu üks vendadest Gustav von Posse andis asja 1799. aastal kohtusse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid