Kes mõtleb abstraktselt? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Autori põhimõtete järgi on abstraktne mõtlemine harimatutele inimestele, kes ei näe olukordades midagi peale ilmselget. Soliidse seltskonna jaoks pole miski nii talumatu kui seletamine. Kuna kui keegi seletama hakkab tundub see kordusena sellest, mida juba teatakse või mõistetakse isegi. Seletused mõtlemise ja abstraktse üle niikuinii täiesti liigseiks osutunud, kuna seltskond juba teab, mis on abstraktne, põgeneb ta selle eest. Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata. Igas korralikus seltskonnas eeldatakse, et kohalolija teab mis on abstraktne ja mõtlemine. Kultuurne inimene abstraktset mõtlemist vähemalt sisimas kui midagi ülevat respekteerib, ning sellest mööda vaatab, mitte et see talle liiga madalana, vaid et see talle liiga kõrgena näib
oma ameti positsiooniga, mis võib piirata teatud mõtete väljaütlemist. 6.Valgustust pole lubatud mitte kellelgi piirata, kuna see takistab inimkonna edasist arengut ja progressi parema elu suunas. 7.Kanti arvates on eriti tähtis valgustust edendada religioonis, kuna usk on inimeste väga suur mõjutaja ning kui religioonis levib edukalt valgustus, siis jõuab see peagi ka tavalise inimeseni. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" 1.Abstraktse mõtlemise kaheks erinevaks võimaluseks on Hegeli arvates esiteks antud subjektile ühe või mitme teatud fakti põhjal muude omaduste külge kleepimine ja teiseks on teatud subjekti, mingil põhjusel vaid ühe külje nägemine. 2.Nende kahe erineva abstraktse mõtlemise viisi erinevus seisneb selles, et ühe puhul üldistame ehk mingis mõttes üldistame ja idealiseerime subjekte selles suhtes, et subjekt
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 1 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Igaüks meist mõtleb aeg-ajalt abstraktselt, kuigi keegi seda ei tunnista, kuna abstraktset mõtlemist peetakse pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega. · Selle asemel, et abstraktsuse mõistesse süveneda ja seda uurida, püüab inimene seda lihtsalt vältida või eirata
Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Maria Kohtla 103548IAPB Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud
,,Kes mõtleb abstraktselt?" Hegel Vastused küsimustele 1. Esimene näide tekstis abstraktse mõtlemise kohta on lugu sellest, kuidas mõrtsukat viiakse hukkamispaigale. Lihtrahvas ei näe muid omadusi selles mehes peale selle, et too on mõrtsukas. Teine konkreetne näide on teksti lõpus turunaise kohta, kes vihastab ostja peale, kui too ütleb, et naise munad on mädad. Vihane naine näeb ostjas ainult halba ja ütleb tema kohta nii palju negatiivseid asju, kui enda arvates leiab. 2
KÜSIMUSED HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1) Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise määratlust (andke nende sisu edasi teksti ennast tsiteerimata) Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kui nähakse, et inimene teeb midagi halba ja ei üritatagi uurida tagamaid, et aru saada, mis viis selle teoni või sündmuseni. Teist liiki määratlus on see, kui toimub mingi üsnagi tühine tegu ja seejärel hakatakse otsima ja seostama põhjuseid tema välimuses, perekonnas, minevikus ja kõiges temaga vähegi. Kuigi tegu ei ole seotud tema taustaga. 2) Iseloomustage kahe abstraktse mõtlemise erinevust (toetuge Hegeli artiklile ja
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 Hegel analüüsib oma artiklis abstraktse mõtlemise olemust ning eri inimeste suhtumist sellise mõtlemisviisi kasutamisse. Kogu teemakäsitluse jooksul rõhutab ta, et abstraktsus kuulub paratamatult inimolemuse juurde, ent sageli üritame seda eitada ning ületähtsustada konkreetse mõtlemise vajadust. 1) Abstraktne mõtlemine väljendub artiklis kahel eri viisil. On toodud näide mõrtsukast, keda paljud daamid (või siis lihtsalt mõtlejad) leiavad olevat ilusa või huvitava, kuna neil on
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1. Abstraktseks mõtlemiseks loetakse mõtlemist kindlate piirjoonte vahel, lähtudes esmamuljetest ning eelarvamustest. Kui üks inimene solvab kedagi teist, siis rünnatav inimene leiab stereotüübi või kuuldud juttudega omandatud väited ning ründab vastu, kaasates sinna isikud ja tegevused, mis pole absoluutselt olukorraga seotud. Probleemile ei leita lahendust, vaid jäädakse piiridevahele ning pinnapealseks ehk mõeldakse abstraktselt. Teisalt võib abstraktseks mõtlemiseks nimetada mingi käitumise või olukorra põhjal hinnangu andmist, mõtlemata tekkinud olukorra põhjustele. Kui inimene on mõrtsukas, siis leiavad enamus inimesi, et ta on halb ning ei nähta põhjuseid, miks inimene on kellegi mõrvanud. Samuti ei märgata, et mõrtsukas tegelikkuses võis olla väga hea inimene. Seega abstraktne mõtlemine seab inimestele piirid, millest kaugemale suudavad mõelda vaid vähesed. 2
Kõik kommentaarid