50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krissu1804
Õppematerjali autor
Heelium 10. klass Füüsikalised omadused ● lõhnata ja värvuseta üheaatomiline gaas; ● natuke kergem õhust; ● st -270ºC; ● kt -269ºC . Keemilised omadused ● keemiliselt väärisgaas; ● ei põle. Leidumine ● leidub vähesel määral Maa atmosfääris; ● heelium on universumis levikult teine element. Heeliumit eraldatakse tavaliselt maagaasist ja radooni raadiumi radioaktiivse lagunemise produktidest. Kasutamine ● meditsiinis; ● õhupallides; ● süvasukeldumisel; ● keevitamisel, lõikamisel; ● jahutab tuumareaktoreid. Heelium üldiselt ● heelium avastati Päikeselt; ● kõige ebatavalisem gaas(ei moodusta ühtegi keemilist ühendit) ● vedel heelium on kõige külmem vedelik; ● heelium on ülivoolav. Lisamaterjal
Heelium 10. klass Füüsikalised omadused ● lõhnata ja värvuseta üheaatomiline gaas; ● natuke kergem õhust; ● st -270ºC; ● kt -269ºC . Keemilised omadused ● keemiliselt väärisgaas; ● ei põle. Leidumine ● leidub vähesel määral Maa atmosfääris; ● heelium on universumis levikult teine element. Heeliumit eraldatakse tavaliselt maagaasist ja radooni raadiumi radioaktiivse lagunemise produktidest. Kasutamine ● meditsiinis; ● õhupallides; ● süvasukeldumisel; ● keevitamisel, lõikamisel; ● jahutab tuumareaktoreid. Heelium üldiselt ● heelium avastati Päikeselt; ● kõige ebatavalisem gaas(ei moodusta ühtegi keemilist ühendit) ● vedel heelium on kõige külmem vedelik; ● heelium on ülivoolav. Lisamaterjal
kuumaveeallikates. Tööstuslikult saadakse heeliumi kõrvaltootena maagaasi puhastamisel. Avastamine Heeliumi avastas 1868.aastal J. Jaanssen ning temast sõltumatult J. N.Loukger ja E.Frankland. Heelium avastati Päikeselt. Heeliumi omadused Heelium on teiseks elemendiks peale vesiniku oma leviku poolest maailmaruumis. See on lõhnatu, värvitu ja maitsetu üheaatomiline gaas. Keemiliselt on heelium inertne ja gaasiliselt kõige vähem lahustuv. Heelium on kõigi keemiliste elementide seas kerguse poolest teisel kohal kaaludes umbes üks seitsmendik õhu raskusest. Samuti on see vees väga raskelt lahustuv ning mittepõlev. Veeldatud heelium on kõige külmem teadaolev vedelik. Heeliumi kasutusalad Veeldatud heeliumi kasutatakse meditsiinilistes uuringutes (TMR) ning erinevates analüütilistes- ja tootmisprotsessides.
Väärisgaasid Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Heelium 3 3. Neoon 4 4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus
4 Väärisgaaside keemilised omadused Väärisgaasid ehk inertgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse.Väärisgaasid on: heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon ja radoon.Kõiki väärisgaase leidub vähesel määral Maa atmosfääris. Neist heelium on Universumis levikult teine element. Heelium(He)- Keemiliselt on He väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. He aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on He keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim- Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4,2 kelvinit, heelium-3 aga temperatuuril 3,2 kelvinit.
desinfitseerimiseks lõhnaõlide, odekolonnide valmistamiseks (hea lahusti õlidele ja vaikudele). Propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH a) Füüsikalised omadused siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega vedelik pole mürgine lahustub hästi vees b) Kasutamine kosmeetika toodete valmistamiseks polümeeride lähteainena Väärisgaasid Elementide perioodilisussüsteemis moodustavad väärisgaasid heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) VIII rühma pea-alarühma. He kuulub s- elementide hulka (elektronvalem 1s2 ). Teised väärisgaasi on p-elemendid ning nende aatomite väliselektronkihti iseloomustab valem xs2xp6 . Seega on väärisgaaside aatomites väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne.Lõpetatud struktuuriga välisest elektronkihist on väga raske välja lüüa elektrone, mistõttu väärisgaaside
Iisaku Gümnaasium 9.kl Radioaktiivsed elemendid referaat koostaja: Mihkel Martin Fersel juhendaja: Relika Kaljumäe iisaku 2011 Sisukord 1) Sissejuhatus lk 3 2)Radioaktiivsed elemendid lk 4-9 3)Kokkuvõtte lk 10 4)Kasutatud kirjandus lk 11 Sissejuhatus Selles uurimus töös saame me teada millised on radioaktiivsed keemilised elemendid ja kui kahjulikud nad võivad olla. Me saame teada, kes on nende peamised avastajaid ning millal avastati tähtsamad elemendid. Lisaks veel kui palju on radioaktiivseid elemente, nende lühendid ja ka nimetused ja keemilise elemendi asukoha perioodilisussüsteemis. 3 Radioaktiivsed elemendid Esimene radioaktiivne element, mis avastati, oli uraan U, 93. Martin
kõrge sulamis-temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). Lisaks on neil ka väga erinevad värvused. Näiteks väävel on kollane, süsinik aga must. Erinevalt metallidest, on nad ka väga halvad elektri- ja soojusjuhid. Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest. Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Lisan mõned konkreetsemad näited ja lühikirjeldused mittemetallide erinevuste kohta: Fluor peaaegu värvitu (nõrgalt kollane) agressiivne kaheaatomilistest molekulidest gaas; lihtainena. Seda looduses ei esine, ,,süütab" isegi vee; Kloor kollakasroheline agressiivne gaas, võrdlemisi tugev oksüdeerija; Broom punakaspruun kergesti lenduv vedelik;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid