Muutujad: institutsionaalne korraldus (riik-turg/tööturu osapooled), reeglid ja põhim st. lahtikaubastamise määr, sotsiaalse stratifaikatsooni muster. Oluliseimad eristajad: 1.lahtikaubastamine 2. stratifikatsioon 3. policy mix. Tulemuseks kolm režiimi: liberaalne: means-tested abi vaestele. Konservatiiv-korporatiivne: traditsiooniline staatuse vahede hoidmine, sotsiaalkindlustus ja perekond. Sotsiaaldemokraatlik: kõrge keskklassi standard kõigile. Tabel 1 Esping- Andersen HR mudelid Liberaalne Konservatiivne Sots.demokraatlik Lahtikaubastamine Madal Keskmine Kõrge Stratifikatsioon/ Duaalne: turgude Kõrge: staatusest Madal:võrdsusele Kihistumine toetamisele suunatud lähtuvad erinevad suunatud poliitikad poliitikad võimalused
· nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks; · nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest; · nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad). Valitsemine ja haldus avaliku sektori põhiülesanded 19. sajandil oli riigi ülesanne valitseda selle sõna otseses mõttes. Riik andis välja seadusi, tagas korra ja turvalisuse, kogus makse oma ülesannete teostamiseks. 20. sajandil laienes seoses heaoluriigi väljakujunemisega hoogsalt võimu täidesaatev haru. Lisaks keskvalitsusele tugevnesid kohalikud ja regionaalsed valitsused, ministeeriumidesse lisandus ametnikke, osakondi, nõukogusid ja büroosid. Lisaks mõistele riigivalitsemine hakati üha sagedamini kasutama oskussõna avalik haldus või ka haldusjuhtimine. Halduse all mõistetakse laiemas mõttes kindla objekti (maja, mõisa) või valdkonna (hariduse, põllumajanduse) igakülgset plaanipärast korraldamist
elustiili. Üha rohkem inimesi elas linnas ja töötas vabrikus. Vajadus elatist teenida sundis ka naisi tööle minema, jättes vanurid ja lapsed sageli omapäi, kes vajasid nüüdseks toimetulekuks üha enam ühiskonna abi. Teise muutuse tingisid kodanlikud revolutsioonid, milel tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid, samuti kujunes välja kodanikuühiskond. See sotsiaal-majanduslik ning poliitiline olukord tingis heaoluriigi kujunemise. Heoluriigi olemus ja ülesanded 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasidki Lääne-Euroopa riigid tegelema ka sotsiaal majanduslike probleemidega. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Ta pakub teenuseid (nt. haridus ja tervishoid), millest turg pole huvitatud, ning pehmendab turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske. Heaoluriik
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud üh
sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Heaoluriigis ühendub turumajandus sotsiaalse õiglusega. Riigil tuleb tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Ametiühingute rolli palga- ja töötingimuste läbirääkimistel Igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine Inimõiguste kaitse Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisegaühiskonnas kaasnesid? 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. 4. Iseloomusta heaoluriiki. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? 10. Mida kujutab endast polüarhia? 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset
iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus, arvepidamine. Oluline oli aeg mööda saata, teha tööd südamega ning hiljem nautida töö tulemusi. Kapitalismi juhtmõte oli rikkuse suurendamine. Emile Durkheim Tööjaotuse põhifunktsioon on sotsiaalse solidaarsuse hoidmine Tööstusühiskonda ohustas anoomia ehk üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine. Ühtviisi ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. Inimesed hakkasid linnas elama, lapsed ja vanurid hakkasid vajama toimetulekuks rohkem ühiskonna abi. Toimusid ka kodanlikud revolutsioonid, kujunes välja kodanikuühiskond, kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasid tegelema sotsiaal-majanduslike probleemidega. Eelnevalt võib rääkida heaoluriigist Saksamaast juba 1880. aastatest, heaoluriigi sünd Põhja-Ameerikas seostub F.D Roosevelti uue kursi poliitikaga. 4
.................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded....................................................................8 2.3 Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik................................................................9 3.Demokraatia levik............................................................................................. 11 3.1 Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast...................
Kõik kommentaarid