sotsiaalsete rühmade (puuetega inimeste, vanemaealiste, rahvus- ja seksuaalvähemuste jt) toimetulekuriski sattumise ärahoidmist (piisava sissetuleku omamist läbi töötamise või sotsiaalsete siirete ning tööturu ja sotsiaalteenuste kättesaadavust), inimestevaheliste suhete, sidemete ja võrgustike arendamisest ja palju muud ning seeläbi ühiskonna kihistumise ärahoidmist ning suuremat kaasamist. Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmisest OECD näitajate põhjal Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu, ning praeguseks on avaldatud mitu heaolu hindavat näitajat – indeksit. Sageli kasutatakse heaolu iseloomustamisel majandusnäitajaid nagu näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP). Majandusnäitajatest ei piisa siiski heaolu mõõtmiseks, kuna need ei sisalda informatsiooni sotsiaalvaldkonna ja keskkonna kohta, nagu näiteks inimeste ajakasutus, haridus, tervis ja
SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. OECD AJALUGU .............................................................................................................. 3 2. OECD KRITEERIUMID JA EESMÄRGID ...................................................................... 4 3. OECD JA EESTI ................................................................................................................ 5 4. ORGANISATSIOONI TOIMIMINE ................................................................................. 7 5. ÜLEVAATED JA ANALÜÜSID ..................................................................................... 10 6
suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. rahvastiku tervis – üle maailmne, statistiline, population. Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. salutogenees, salutoloogia – ehk tervise areng on üksikisikute ja rahvastikurühmade terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Teadus, mis uurib tervise arengu ehk salutogeneesi protsesse. sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus – indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne kapital väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet, ei ole vaid institutsioonide summa, millest ühiskond koosneb, vaid pigem liim, mis hoiab ühiskonda koos. tervisedendus – protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. terviskasvatus – terviseedenduse osa
3.haigus,haigusteennetamine(preventsioon) 4.keskkonnatervis 5.rahvatervis rõhutab tervise saavutamise ja säästva arengu ühist alust, keskendub parandada halva tervise tõttu.• Terviseteenuse kättesaamatuse põhjus Eestis on ja rahvastiku tervis 6.salutogenees, salutoloogia 7.sotsiaalne kapital, sidusus, majanduse ja keskkonna tervise determinantidele ning vahenditele, millega enam kui pooltel juhtudel majanduslik. Majanduslangus ja tervis: toetus ja tõrjutus 8.tervisedendus ja terviskasvatus, majandusliku investeeringu alusel luuakse paremad rahvastiku tervisenäitajad,
tervises, mis on ülekohtune • haigus – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. • haiguste ennetamine (preventsioon) - Haiguse vältimine olemasoleva(te) riskiteguri(te) vähendamise näol ja haiguse arenemise pidurdamine või peatamine ning tekkinud tagajärgede vähendamine. • keskkonnatervis - valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. • sotsiaalne kapital - Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet. • sots. sidusus - Ühiskonna suutlikkus kindlustada kõigi tema liikmete heaolu, vähendades ebavõrdsust ja vältides polarisatsiooni • sots. toetus - Kättesaadav abi üksikisikutele ja inimgruppidele, mis võib pakkuda tuge ebasoodsate elujuhtumite ja elamistingimuste puhul ning tõsta inimeste elukvaliteeti. • sots
elamused oma tervisliku seisundi suhtes. See juures on oluline, kuidas inimene väärtustab oma isikut ja kui väärtuslikuks hindab elu 4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste
sidemed on tugevnenud, kuid teisalt võib see peegeldada sotsiaalteenuste ebapiisavust, mis on tinginud mitteformaalse abi suurenemise. Näiteks on vanavanemate osa lapse hoidmisel suhteliselt suur: 2004. aastal tõi üks kolmandik vastajatest esile, et last hoiab peamiselt vanavanem ning ühe neljandiku puhul oli üks vanem ise kodune (ESS 2004). Kuigi viimasel ajal on lasteaiakohtade kättesaadavus paranenud, võib siiski arvata, et vanavanemad on oluline ressurss pereelu igapäevases korralduses. Siiski, teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti elanike ootused perekonnapoolsele toetusele madalamad, sarnanedes Taanile, Prantsusmaale ja Soomele (Olagnero jt 2008). Pere ja leibkond on kogu Euroopa kodanikele põhilised abi allikad ning 42% kõigist eurooplastest on oma pereeluga väga rahul. Euroopas elavad lapsed kauem koos vanematega ja märkimisväärne vähemus elab koos oma vanematega ka pärast elukaaslase leidmist.
Samas see, mis “parem” on, pole üheselt mõistetav. Universalismilt relativismi?! Progressi konstrukt tänapäeval: -Ettevaatlikult kasutatav, sageli ideoloogilises kontekstis, kaotanud varasema sära ja võitlusliku hoiaku -Areng – avatud suunaga konstrukt, progress – kirjeldatava suunaga areng -(Progressiivse, soovitava) arengu kriteeriumid: vabadus, võrdsed võimalused, inimõigused, sallivus ... Moderniseerumine: liikumine hea elu suunas: tehnoloogiline areng + haridus + ratsionaalne ühiskonnakorraldus. Tööstusühiskond. Tarbimisühiskond. Ilma olulise ideoloogilise sisuta. Kas moderniseerumine tähendab läänestumist? Postmoderniseerumine: eesmärgitu, paljusubjektne, palju tõdesid, ei liigu kuskile, ei usu midagi?! Innovation - may refer to both radical and incremental changes in thinking, in things, in processes or in services (Mckeown, 2008). Invention that gets out in to the world is innovation. In many fields, something
teemad- make work pay, ettevõtluse ja FIEnduse soodustamine, 90ndatel jäi Emplyment Protection Law 7 suurel määral muutumatuks. 197 a Employment Promotion Act- lähedane UK new Dealiga. Refomid ‘00ndael (Hartz I-IV): Individuaalse vastutuse suurendamine (flexibility without security), Ajendid võtta vastu igasugune töö, naiste tööhõive edendamine, töö leidmist soodustavate ALMP’de edendamine, suunatud koolitused; toetuste saamine muudeti rangemaks- peale 1 a ranged kriteeriumid ning mõõdukad toetused. Kokkuvõtteks: Tavapärasest konsensus poliitikast anti no järele–suur vastasseis, parteide ja AÜde vahel- tulemuseks AÜde võimu ahenemine. Olulist hõiveolukorra paranemist ei ole toimunud. Insider-outsider
Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse. Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
Lobbistid Ärisektor Teadlased 18 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Ajakirjanikud, massimeedia, sotsiaalmeedia Sotsiaalsed liikumised Abivajajad (troubled persons) Nõudlejate motiivid Subjektiivsed väärtused (isiklik kogemus) Objektiivsed huvid (nt majanduslikud huvid) Kogukond (sotsiaalne kaasatus), emotsioonid Ehk miks nõudleja esitab nõude? Nõudlejate usaldusväärsuse hierarhia Massimeedia Esmane nõudleja (primary claim-maker) Teisene nõudleja (secondary claim-maker) Sotsiaalmeedia Nt ice bucket challange Tingimuste konstrueerimine Eesmärk: veenda publikut sotsiaalprobleemi olemasolust ning lahendamise vajadusest ning leida uusi mõttekaaslasi sotsiaalprobleemi nõudlejatena. Loogiline põhjendamine
Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende
toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: 1) Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata
Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rannikumere liigid .................
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased silmas kapitali. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Kapitali alla peetakse silmas peamiselt reaalset füüsilist kapitali nagu näiteks tootmishooned, masinad seadmed. 2 Üldistavalt võiks öelda, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja et kapital ise on inimese töise tegevuse tulemus. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.
mõjutada toimivaid majanduslikke protsesse ühiskonnas. Majanduspoliitika defineerimisel, kujundamisel ja elluviimisel lähtutakse enamasti järgnevast. Ühiskonnas on vaja otsustada kolm küsimusteringi. 1) Milliseid kaupu ja teenuseid tuleb toota ning millistes kogustes? (tootmisotsus; “püsside ja või vahekord”); 2) Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota? (tootmisfaktorite – tööjõud, maa, kapital jne – vahekord; “tehnika valik”); 3) Kes saab sellest toodangust kasu? (jaotusotsus). Ühiskonnas on põhimõtteliselt olemas järgmised majanduslikud institutsioonid: 1) maja- pidamised; 2) valitsus; 3) ettevõtted; 4) töö(tajate) organisatsioonid (Labour organisations); 5) mitteriiklikud organisatsioonid; 6) turud. Ühiskonnas kehtivad üldjuhul järgmised reeglid: 1) seadused; 2)
Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi - impordi näitaja kujunemisel. 3.2.Majandussektorid Majandust võib sektoriteks jaotada erinevalt. Alljärgnevalt on toodud kaks jaotamise võimalust. 1)Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tuludest või riigieelarvest, jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuvälise sektori näiteks on kaitsekulud, päästetööde kulud, saatkondade kulud, riiklik haridus jne. 2)Sõltuvalt sellest, millist omandivormi ettevõtted kasutavad, jaotatakse erasektoriks või avalikuks sektoriks (ühiskondlikuks ). Erasektoris olevate ettevõtete omanikud võivad olla majapidamised või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik. 3.3.Tulude ja kulude ringkäik Tulude – kulude ringkäik iseloomustab majandusagentide omavahelisi seoseid.
Probleemina toodi välja ka ülemuse toe puudumist (Lastekaitse korralduse… 2013). Lapse heaolu tagamiseks on vajalikud pädevad lastekaitsetöötajad. KOV lastekaitsetöötajad leiavad, et süsteemi nõrkuseks on lastekaitsetööd tegevad inimesed, kellel puudub erialane kõrgharidus (Lastekaitse korralduse… 2013) Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni uuringust selgus, et ligikaudu pooltel kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatel puudub erialane haridus ning ligi viiendikul sotsiaaltöötajatest puudub igasugune kõrgharidus (ESTA 2013). Lastekaitsetöötajate puhul on olukord parem: 2012. aastal oli erialane haridus 175-st lastekaitsetöötajat 148-l (Lastekaitse korralduse… 2013). Samas toob uuring välja, et kuivõrd paljudes KOVides täidab lastekaitsespetsialisti tööülesandeid ametiisik, kellel on veel ka muid kohustusi, siis on probleemiks ametniku ettevalmistus oma tööks, kuna eri lastekaitsetöö valdkonnad
kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 2 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski
nii materiaalseid (kaubad) kui mittemateriaalseid (teenused). Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks mis tahes viisil. Ettevõtluse või omandivorm pole oluline. Mikroökonoomiks on samastatav tootmistehnoloogiaga muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid väljunditeks. Tootmistegurid tootmisprotsessi sisendid (inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine, materjalid, teenused, keskkond, teadmised). Lihtsustatud mudelis rühmitatakse kapital ja töö. Tegurikomplekt konkreetne kombinatsioon mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest, ehk sisendikomplekt. Oluline on nii komplekti koosseis kui see, kui palju komplekt mingit tegurit sisaldab. Lihtsustamiseks vaadeldakse vaid kahte tootmistegurit: tööjõud L ja kapital K. Tootmisruum moodustub kõigist võimalikest tegurikomplektidest. 6
5. Kapitaliprobleem ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda
Seega elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jne. Olemine määrab ära teadvuse. Kõige olulisem on ühiskonnas majandus (ehk baas), mis määrab ära teised ühiskonna osad (ehk pealisehituse). Majandus paneb paika ülejäänud ühiskonna. Teiste osade tähtsus on väiksem. 6 Ühiskonna osad Marxi järgi: Baas 1. Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. Tootmissuhted tootjate vahelised suhted o Tööjaotus o Kasumijaotus Tootmisvahendid + suhted =tootmisviis Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika. Klassid inimeste kooslus, kes omavad ühiskonnas mingis mõttes sarnast positsiooni kuuluvad samasse klassi. See mõiste pärineb Marxilt (tema kaudu). Jagunevad kahte klassi: Igas ühiskonnas on: o Tootmisvahendeid omav klass
mõõde. 1970ndatel ilmus säästva arengu mõiste poliitilistesse programmidesse, rahvusvaheliste konverentside kavadesse. Debattide ühine teema oli seos vaesuse, majandusarengu ja looduskeskkonna seisundi vahel. Ehk tuntuim säästva arengu alane seisukohavõtt pärineb 1987.a. ÜRO World Comission on Environment and Development raportist Our Common Future, mida hakati komisjoni esinaise järgi nimetama Brundtlandi raportiks. 1987. aastal koostatud raport arendas väga oluliselt edasi säästva arengu kontseptsiooni. See kontseptsioon on praegu kogu maailmas poliitilistes programmides, vähemalt retoorika tasemel. Brundtlandi raport oli poliitika terminites silmapaistev ja mõjukas töö. See sisaldas palju informatsiooni jätkusuutlikkuse kohta, määratles rea potentsiaalseid 20
kusjuures kogupakkumiskõver kõver ei nihku. Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Kogupakkumise vähenemisest tingitud inflatsiooni nimetatakse pakkumispoolseks inflatsiooniks. Kogupakkumise vähenedes nihkub kogupakkumiskõver vasakule, kusjuures kogunõudluskõver ei nihku. Erinevalt nõudlusinflatsioonist, mille tulemusena võivad lühiajaliselt suureneda nii kogutoodang kui tööhõive, toob pakkumispoolne inflatsioon üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise. a) Soodsat mõju võib märgata järgmistel juhtudel: Inflatsiooni mõjul palgad suurenevad ja rent kallineb seoses hinnataseme tõusuga. Selle tõttu kasavavad kasum ja hoiused, mis omakorda stimuleerivad investeerimist ja kapitali kuhjumist. Infl
......85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:...........................................................89 12.1.2. Hariduse kujunemine...................................................................................90 12.1.3. Hariduse funktsioonid..................................................................................90 12.1.4
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a