Heaolumajandus mõõtmise ja hindamise rahvusvahelised süsteemid. (0)

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Ebavõrdus kui terviserisk ja heaolu mõjutaja

sotsiaalvaldkonna ja keskkonna kohta, nagu näiteks inimeste ajakasutus, haridus, tervis ja elukeskkonna kvaliteet. Seetõttu on tegelikkusele paremini vastava teabe saamiseks peale majandusnäitajate vaja arvesse võtta ka mittemateriaalsed näitajad. Elukvaliteedi näitajad hõlmavad kaheksat valdkonda: tervis, töö- ja pereelu ühiltamine, haridus, kogukond, turvalisus, valitsemine ja kodanikkond, keskkond ning subjektiivne heaolu. Joonis 1. OECD heaolu ja progressi mõõtmise raamistik Inimese heaoluIndividual – well-being ElukvaliteetQuality – of life Materiaalsed  Tervis – Health status elamistingimused Material –  Töö- ja pereelu ühitamine – living conditions Work and life balance  Sissetulek Income

Tervis ja heaolu

17

pdf

OECD referaat

Eesti Rahvusraamatukogu on OECD hoiuraamatukogu 2009. aastast. Eesti ajakirjanduses OECD kohta ilmunud artikleid saab otsidaEesti artiklite andmebaasist ISE. Rahvusraamatukogu on ka mitme teise OECD-ga koostööd tegeva rahvusvahelise organisatsiooni hoiuraamatukoguks, näiteks ÜRO, UNESCO, ILO, IMF, Maailmapank, WHO jt. 7. OECD BETTER LIFE INDEX OECD parema elu indeks on OECD poolne edasiarendus 2009. aasta Stiglitz-Sen-Fitoussi raporti tulemustele heaolu mõõtmise kohta. Selleks on OECD võtnud raportis tuvastatud 11 heaolu mõjutavat näitajat ning loonud interaktiivse keskkonna, mis võimaldab leida individuaalsetele heaolu eelistustele vastavad riigid. Indeksi interaktiivsus väljendub selles, et iga inimene saab ülalnimetatud kategooriatele anda olulisuse kaalu ja vastavalt sellele, mida ta parasjagu elukeskkonnas tähtsustab, luua oma indeksi. Selle põhjal tekitatakse

Rahvusvaheline majandus

30

docx

Tervis ja heaolu

Tervishoid hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist läbi tervishoiutöötajate poolt osutatud tervishoiuteenuste. keskkonnatervis – valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. Mõiste hõlmab neid inimese tervise aspekte, kaasa arvatud elukvaliteet, mida määravad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid. Ta puudutab ka nende keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ning praktikat, mis võivad potentsiaalselt mõjutada käesoleva ja tulevaste põlvkondade tervist. rahvatervis – riigist inimeseni, ühiskond, haiguste ennetus (programmid jne), public. Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. rahvastiku tervis – üle maailmne, statistiline, population

Inimeseõpetus

6

docx

Tervis ja heaolu eksami küsimused/vastused

Kultuuri kontekstis on põhjust rõhutadapsühholoogilisi ja sotsiaalseid nagu geograafia,filosoofia, meditsiin, sotsioloogia, psühholoogia, tervishoiu Inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste terviseprobleeme, mis on sageli ka sõltuvusprobleemide tekke lähtekohaks. ökonoomika ja tervisedendus Läänemaades on huvi heaolu mõõtmise vastu rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete Kultuur kui tervisemõjur- Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat suurenenud eriti alates 1950 (sotsiaalsed tegurid rahvastiku tasemel ja näitajatega: avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühiskonda adapteerumiseks.

Meditsiin

54

docx

Tervis ja heaolu

TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel &

Inimeseõpetus

20

docx

Tervis ja heaolu kordamisküsimused

1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on … 1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põhi

Tervis ja heaolu

15

doc

Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses

Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norral

Sotsiaalpsühholoogia

48

docx

Arengu uuringud, käsitlused, mõõdikud

• Elukvaliteet kui loend nn hea elu tunnustest või kui ootuste ja võimaluste suhe? Välispilk ja sisemine hinnang. • Vangi, miljardäri ja kindrali elu kvaliteet!? Elukvaliteedi näitajad: Health, Family life, Material well being, Political stability and security, Climate and geography, Job security, Political freedom, Gender equality Kokkuvõtteks • Organisatsiooni hindamise kriteeriumid: sotsiaalne vastutus, kvaliteet, innovaatilisus … ja nende sarnane arenguloogika: teadvustamine – tähtsustamine – mõõtmine – järjestamine - mõjutamine • Kvaliteet – universaalne ja rõhutatult mitmetähenduslik mõõdupuu. Organisatsioonide puhul: produkti ja tegevuse kvaliteet, sisepilk ja välispilk, kvaliteet kui surve ja kvaliteet kui sisemine norm • Kvaliteedimõõdikud, kvaliteedijärjestused, sisusse süüvimine ja skeptiline pilt

Sotsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)