10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gerrry
Õppematerjali autor
Järvamaa Kutsehariduskeskus Heaoluühiskond,heaoluriik Referaat Gerda Eesmäe KM2 Juhendaja : Margit Veskimäe Särevere 2011 Sissejuhatus : Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik
luua ja võimaldanud kõigil kooliteed alustada. Tasuta gümnaasiumis õppimine on noortele võimalus ennast tulevaseks eluks ettevalmistada, need, kes seda tasuta abi tõsiselt ei võta, nendel ongi tulevikus raskem tööotsingutel. Suureks plussiks on minu silmis ka stipendiumid. Riik on teinud kõik, et noortele anda võimalus oma tulevikku panustada, mistõttu pean mina Eestit heaoluühiskonnaks ning on tore olla noor, kellele Eesti riigil on nii palju pakkuda. Heaoluühiskond on Eestis andnund endast peaaegu kõik, et toetada oma kodanikke turvasüsteemide ja toetusetega. Kodanikud, kes ei oska sellest oma kasu lõigata, ei tohiks maha teha üldist Eesti riiki. Muidugi tekib küsimus, kas töötutele polegi mõeldud head eluviisi? Selleks ongi Eesti loonud töötukassa, kus neile töönõustamist ning ka rahalist abi pakutakse.
Missuguste väärtushinnangute kasvatamisega tuleks Eesti ühiskonnas tegeleda? Väärtushinnang on midagi, mille abil inimesed teevad vahet heal ja halval. Väärtushinnangud ehk väärtused näitavad, mida inimene hindab kõrgelt ning mille poole ta püüdleb. Esmased väärtushinnangud saab laps kodust, kuid need pole lõplikud. Ühiskond meie ümber areneb pidevalt ning seeläbi on ka meie väärtushinnangud pidevas muutumises. Kui lasteaialaps väärtustab sõpru ja magusaid komme, siis nooruk ei pruugi enam samu asju hinnata. Talle on tähtis perekond, raha ja karjäär. Seega on ühiskonnal tähtis roll meie väärtushinnangute kujundamisel. Nõukogude Liidu ajal oli inimestel raske, kui mitte pea võimatu, reisida maailmas ringi ning näha teisi maid ja kultuure. Alates 1992-st aastast ehk ajast, mil Eesti taasiseseisvus, on aga maailm tulnud meile nö lähemale. Tänu internetile on võimalik leida endale kirjasõpru kogu maailma
Julgeolekutunne- kuidas seda suurendada? Minu töö käsitleb põhiliselt inimeste julgeoleku (human security) teemat. Selle eesmärgiks on tuua välja tegurid, mis alandavad seda turvatunnet ning lisaks leida viise, kuidas julgeolekut nii riiklikul, kogukondlikul kui ka personaalsel tasandil suurendada. Minu põhisõnumiks on, et inimeste julgeoleku suurendamisel on suur mõju sellel, kui inimestel on palju kokkupuuteid endast erinevate inimestega näiteks eri rassist, eri kultuuri jne inimestega. Eriti suureneb sellisel viisil kogukonna julgeolek, sest inimesed suudavad elada eelarvamusteta, on üksteise suhtes sallivamad ja ühiskonnas valitseb usaldustunne. Inimesed tunnevad end kindlamalt, mugavamalt ja turvatunne on suurem. Ehk lühidalt öeldes turvatunne põhineb usaldusel ja eelarvamusteta eksisteerimisel. Kindlasti on ülimalt oluline ka kodanikuorganisatsioonide olemasolu, sest just erinevad organisatsioonid on need, mis ühendavad sarnaste huvidega inimesi. Oma
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
Sissejuhatus: Inimeste väärtushinnangud erinevad suurel määral ning sõltuvad enamasti kasvatusest. Vanasti õpetasid vanemad lastele, kuidas käituda teatud olukorras, mis on õige, mis on vale. Tähtsaks peeti eelkõige perekonda ning austust vanemate vastu. Kahjuks või õnneks me elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus muutuvad ka inimeste väärtushinnangud. Kui varasemalt oli riigi poolt väga palju paika pandud lõpetad põhikooli ja lähed tööle, lõpetad keskkooli ja lähed tööle või lõpetad ülikooli ja sind suunatakse tööle. Anti töö-ja elukoht ning palju oligi juba sinu eest otsustatud. Välismaailmast hoiti inimesi eemal. Kui keegi külast käis näiteks Ameerikas, siis sellest näidati lausa kultuurimajas slaide ja räägiti lugusid, mis tundusid kaaslastele uskumatu muinasjutuna. Kas me aga ise ei ole muinaslugusid lugedes unistanud olla printsess või julge rüütel? Inimene ei saa oma loomu vastu, seega on vaja püüelda pidevalt paremuse suunas. Pea
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandi
Kas elul on mõte? Karel Varik ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära silmadesse, aga mitte kunagi ei saaks see ol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid