Haug (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Haug

    Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel.

    Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi.

    Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule.

    Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu.







Liiginimi eesti keeles

Haug

Liiginimi ladina keeles

Esox lucius (L.)

Rahvapäraseid nimesid

Havi, aavi, avi, purikas, purik.

Kehamõõtmed

Keskmine pikkus 30...80 cm, emased on suuremad kui isased. Eestis on pikim püütud haug 122 cm.

Kehamass

Kaalub tavaliselt kuni 0,3...2,5 kg, suurimad isendid võivad olla isegi 20 kg.

Levik

Levinud kogu Põhja-Euroopas. Eestis elab sisevetes: pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes.

Arvukus

Haug on Eesti sisevete levinuim kalaliik.

Elupaik ja -viis

Elab järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, ka riimvees. Elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval. Elab üksikuna.

Toitumine

Haug on röövkala. Toiduks on ahvenad, kiisad, viidikad, latikad, suuremad isendid söövad isegi konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidupuudusel esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest.

Sigimine

Haug koeb madalas kuni 0,5 m sügavuses vees suurveest üleujutatud luhtadel. Kudemine võib alata kohe peale jäälagunemist, mõnikord toimuda isegi jääkatte all, kuid tavaliselt leiab aset aprillis-mais. Koetud mari kinnitub veetaimede põhjalähedastele osadele. Marja hulk on 2...170 tuhat, marjatera läbimõõt

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Haug #1 Haug #2 Haug #3 Haug #4 Haug #5 Haug #6 Haug #7 Haug #8 Haug #9 Haug #10 Haug #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor plix93 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Põhjalik referaat haugist, sisaldab isegi retsepti haugist toidu valmistamiseks. Korralikult on välja toodud kasutatud kirjandus, sisaldab mõningaid pilte
haug , retsept , referaat

Mõisted

Sisukord

  • Haug juustukastmes
  • Valmistusained
  • Kaste
  • Valmistusviis
  • Portsjone
  • Valmistusaeg
  • Leisi Keskkool
  • Referaat
  • Koostaja: Eveli Rohi
  • VI klass
  • 04. 2006 Pärsama

Teemad

  • Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta
  • on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on
  • läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta
  • mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede
  • keskel
  • Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline
  • elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega
  • põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav
  • nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase
  • eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad
  • peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle
  • ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega
  • raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid
  • liigikaaslasi
  • Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti
  • suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba
  • mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel
  • jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid
  • gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt
  • üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak
  • röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees
  • Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis
  • mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on
  • kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule
  • Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad
  • alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule
  • Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi
  • dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka
  • kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu
  • Liiginimi eesti
  • keeles
  • Liiginimi ladina
  • Esox lucius
  • Rahvapäraseid
  • nimesid
  • Havi, aavi, avi, purikas, purik
  • Kehamõõtmed
  • Keskmine pikkus 30...80 cm, emased on suuremad kui
  • isased. Eestis on pikim püütud haug 122 cm
  • Kehamass
  • Kaalub tavaliselt kuni 0,3...2,5 kg, suurimad isendid võivad
  • olla isegi 20 kg
  • Levik
  • Levinud kogu Põhja-Euroopas. Eestis elab sisevetes: pea
  • kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu
  • ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes
  • Arvukus
  • Haug on Eesti sisevete levinuim kalaliik
  • Elupaik ja -viis
  • Elab järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, ka riimvees
  • Elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga
  • kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult
  • päeval. Elab üksikuna
  • Toitumine
  • Haug on röövkala. Toiduks on ahvenad, kiisad, viidikad
  • latikad, suuremad isendid söövad isegi konni, pardipoegi ja
  • pisiimetajaid. Toidupuudusel esineb ka kannibalismi
  • Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest
  • Sigimine
  • Haug koeb madalas kuni 0,5 m sügavuses vees suurveest
  • üleujutatud luhtadel. Kudemine võib alata kohe peale
  • jäälagunemist, mõnikord toimuda isegi jääkatte all, kuid
  • tavaliselt leiab aset aprillis-mais. Koetud mari kinnitub
  • veetaimede põhjalähedastele osadele. Marja hulk on 2...170
  • tuhat, marjatera läbimõõt 2,3...2,4 mm
  • Areng
  • Marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 10...25
  • päeva. Maimud lähevad üle röövtoidule juba sama suve
  • lõpuks. Suguküpseks saab 3...4 aasta vanusena. Keskmiselt
  • elab 10 aastat vanaks, kuid haruldased pole ka üle 25 aasta
  • vanused isendid
  • Koht ökosüsteemis
  • Tugeva ja suure kalana tal looduses vaenlasi pole
  • röövkalana hoiab järvede kalaelustiku tasakaalus. On laiussi
  • vaheperemeheks. Haugi liha on rasvavaene (2...3%) ning
  • sobib hästi dieettoiduks, ta on üks tähtsamaid sisevete
  • töönduskalu, kelle marja inkubeeritakse ja vastseid
  • kasvatatakse ka kunstlikult. Püügi alammõõt on 45 cm
  • Ohustatus ja kaitse Ohustada võib hapnikupuudus talvel, vähene suurvesi
  • kevadel (ei jätku kudemispaiku) ja ilma järsk külmenemine
  • kevadel. Haug ei kuulu looduskaitse alla, aga püük on
  • keelatud 1. märtsist 15. maini
  • haug (u.1,6 - 2 kg)
  • u. 150 g külmutatud spinatit
  • sl valget veini või vett
  • ½ sidruni pigistatud mahl
  • ½ tl soola
  • ¼ tl valget pipart
  • 2 küüslauguküünt
  • Kaste
  • väike sibul
  • tl värsket tüümiani või ½ tl kuivatatud tüümiani
  • ½ dl piima
  • dl lahjat koort
  • sl margariini või võid
  • sl nisujahu
  • munarebu
  • sl riivitud parmesaani või muud tugevamaitselist riivjuustu
  • 2 sl riivsaia
  • Osta kalafileed või fileeri kala ise ja eemalda kõik luud
  • Sulata ja nõruta spinat tihedas sõelas
  • Pane spinat kastrulisse või potti. Lisa vein, sidrunimahl, sool, pipar ja
  • purustatud küüslauk. Lase mõni minut kaane all haududa
  • Tee kaste; Koori ja haki sibul. Pane see potti ja puista tüümian pinnale
  • Lisa piim. Lase keema ja keeda umbes 5 minutit
  • Kalla koor peale ja lase keema
  • Hõõru rasv ja jahu kokku ning lisa kastmele. Keeda kastet veel umbes 5
  • minutit, kuni see muutub paksuks
  • Tõsta pott tulelt. Lisa munarebud ükshaaval, kogu aeg kloppides
  • Maitsesta soola, pipra ja riivjuustuga
  • Kui fileed ei mahu vormi, lõika nad pooleks. Pane pool kaladest
  • määritud ahjuvormi põhja
  • Kata kala pealt spinatiga. Aseta ülejäänud kala spinatile ja kalla kaste
  • peale. Puista pinnale riivsaia
  • Küpseta ahjus keskmisel kõrgusel 225 kraadi juures umbes 20 - 25
  • minutit
  • Hüva nõu
  • Kui värsket spinatit on saada, kasuta seda. Kupata lehed ja järgi retsepti
  • Selle toidu võib teha ka ahvenatest
  • u. 45-75 min, millest 20-25 min ahjus
  • Kasutatud kirjandus
  • Internet
  • Pildid
  • Esox lucius)
  • on hästi tuntud röövkala
  • ning hinnatud püügikala, kes elutseb nii Mandri-Eesti kui Läänemere idaosa vetes. Värvuse
  • järgi tehakse vahet ojahaugil (tume), järvehaugil (hele, laiguline) ja jõehaugil (triibuline)
  • Madalaveelistesse kudemispaikadesse ilmuvad haugid vastavalt vee temperatuuri tõusule ja
  • suurvee seisule. Optimaalne aeg on aprilli esimene pool - mai algus. Nagu särje ja ahvena
  • puhul, täpsustavad paljud haugi rahvapärased nimetused selle kalaliigi kudemisaega
  • kusjuures orientiiriks on mingi fenoloogilise nähtuse samaaegsus. Sellised nimetused on
  • külmahaug
  • tammehaug
  • kehtib samuti ka väljaspool kudemisaega madalas
  • üleujutatud luhtade vees asuvate haugide kohta. Kahesuguseid haugisid teati ka Lõuna
  • Üks on jäähaug, teine konnahaug. Jäähaug on pikk ja peenike, konnahaug on lühike ja
  • jäme, tumedam
  •       Kui haugid juba enne jäälagunemist kudema tulid, arvati, et tuleb varane 
  • kevad (Tartu­Maarja); keskmisest varasema kudemisrände puhul peeti 
  • otstarbekaks külvitöödegagi varem alustada (Saarde); kui haug eelistas 
  • kudeda madalas vees, oli oodata kehva vilja­aastat (Põlva). Esimesest 
  • kevadisest püügist loodeti esimesena saada haug (Türi, Pärnu, Tarvastu), 
  • igatahes on haug ahvenast, särjest või latikast eelistatavam. Olgu unna või 
  • vanakuu põhjas 
  • Iisaku). 
  •       Rahvapärimuslikud kujutlused hiidhaugist on ette puutunud ka 
  • kalanduse asjatundjatele ning leidnud korrigeerimist. Teated enam kui 100­
  • aastastest ülisuurtest haugidest ei ole seni paika pidanud. Eesti vete 
  • suurimaid eksemplare on arvatud jäävat 20 kg piiresse. Rahvasuus lisab 
  • teadmine, et veekogus elutseb hiidkala, mainet samuti ka tema asupaigale
  •       Hiidhaugi suurust, vanust ja ebatavalist välimust iseloomustatakse 
  • ei ole jaksanud kanda
  • sammeldanud
  • sabata
  • Korra pühapäeva õhtupoolel olla mees Sineallikal kalu püidnud ja 
  • enne päevaloodet vana, sammeldanud tölbisabaga haugi kätte saanud ja 
  • sellega kodupoole minema hakanud. Tagaselja kuulnud ta hüütavat: «Kas 
  • kari keik kodus?» Jällegi vastanud heal: «Ei ole, vana tölphännaga pull 
  • puudub.» Seal hakanud mehele kaikaid või mis, mits ja mats, selga, kukla ja 
  • säärde pihta sadama, viimati nenda tihedasti, et mees haugi käest maha 
  • viskanud ja kerima (jooksma) pannud. Siis jäänud kaigaste sadu järele. 
  • Mees ei ole tagasi vaadata julgenud, sellepärast ei ole ta ka teada saanud, 
  • mis talle õiete selga sadanud
  • Suure haugi kui hooldusaluse püüdmist tuli kalapüüdjal vältida ka selleks, et kalaõnn ei
  • kaoks
  •        Villikal oli Luts­Ants, kes käis alati kalal ja sellepärast kandis niisugust 
  • nimegi. Ta kaevas heinamaasse augud, kuhu pani kalad seisu. Kord ta  
  • püüdnud kala Ravila Mustjärvest. Suur haug läind mõrda. Kala olnud 
  • sabatu. Ants toond haugi ära. Sipelga pere on järve kaldal mäel, Ants saand 
  • parajasti haugiga sinna, kui kange tuul hakkab puhuma järve poole, nii et 
  • Ants pole saand sammugi edasi. Korraga järvest hakatud karjuma: «Too me 
  • tölpsaba orikas tagasi!» Need karjujad olnud veevaimud. Ants pole hoolind  
  • karjujaist, toond kala koju. Kuid sellest ajast kalad kadund sootuks sealt  
  • järvest
  • Muistendid mitmesuguste eritunnustega hiidkalast (sabata, ühe silmaga, punase silmaga
  • sammaldunud pea või seljaga) on tuntud mitmete rahvaste folklooris. Kalandusealasest
  • kirjandusest võib saada kinnitust, et nn tölpsaba-kalu on tegelikkuses olemas. Teada on
  • juhtumid, kus püüti haruldane sabata haug, kelle keha lõppes selja- ja pärakuuimega, samuti
  • saadi kalapüügil lest, kellel puudus keha tagumine kolmandik Ka on väga suurte haugide
  • ülapool tõesti tumerohelise värvusega, nii et tundub, nagu vees lebaks sammaldunud puuront
  • Muistendirühm järvede rändamisest vahendab konflikti, milles ühel pool on inimene, teisel
  • pool järv ise või vetevalla asukad, kellele inimese teguviis on vastuvõetamatu. Konflikti
  • põhjustab lapselappide pesemine järves, lapse tagumiku pühkimine kalaga, liiga paljude
  • kalade hoolimatu väljapüük vms. Kalaliiki tavaliselt nimetatud pole; ainult mõnel juhul on
  • mainitud purikat (haugi)
  • Haugi peas olevat risti (või: riste) on kasutatud maagilise vahendina võrkude
  • suitsutamisel hea kalaõnne saamiseks, samal otstarbel on kasutatud haugi pead. Haugi
  • lõualuud on soovitatud hoida seinaprao vahel, et püsiks hea kalaõnn (Türi); hambaid on
  • kasutatud hambavalu puhul valutava koha torkimiseks; täidest lahtisaamiseks soovitati täi
  • kraabiti
  • Rakvere); kevadel püütud esimesele
  • siss saavad hää õnn kõik kevväi hauge püüdä
  • «Siin oled sa ja
  • Järva-Madise). Soovitati esimesena püütud
  • et siis kala pime ja püünisesse satub
  • Regilauludes on poeetilisi sünonüüme kasutatud enam haugi kui teiste kalaliikide kohta
  • Need kirjeldavad kala välimust mingi tunnuse kaudu, tähelepanukeskmes on enamasti pea
  • avi alli, laiku
  • pikkad
  • musta pea tõusis mudasta, sini
  • Orjuslauludes võrreldakse mõisast pääsemist haugi
  • hammaste vahelt pääsemisega. Võrdlus on tabav - mõlemad on pea võimatud. Haugi
  • nõelteravatest hammastest saab kandlele pulki, naelu, kandlelaudu, -külgi vm, nii nagu lõhe
  • lõualuust kandlele kaared või karp. Tegemist on poeetilise võrdluspildiga. Kandle osasid ei ole
  • reaalselt nii mõeldudki, et need kala luust ja inimese juustest oleksid tehtud
  •        Haugil on hästi välja kujunenud jahitaktika, tugev haaramisrefleks, 
  • saagi haaramiseks ning kinnihoidmiseks kohastunud suur suu ja teravad 
  • hambad. Need omadused on andnud põhjust tema võrdlemiseks hundi või 
  • Aug on 
  • mereunt. Seda, mis unt metsas, on aug meres
  • Aug on mere mõrtsukas. 
  • See sai 
  •  (Pöide)
  • Vanemas usundikihistuses on haugil kõige enam ühist tursaga, kuid võrreldes tursaga on
  • haugi pühaduseoreool siiski suhteliselt hästi läbi aegade püsinud. Tursk esindab merekalu
  • haug ja säga esindavad magevete hiidkalu
  • 04. 2006 Pärsama

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1
rtf
Haug
6
doc
Haug
7
doc
Haug
11
doc
Haug
2
rtf
Haug
1
doc
Haug
5
odt
Eesti Kalad
62
doc
Toiduained





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !