Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Harjutustund 3 Õhu niiskus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus P0760mmHg V0?
  • Kus P0760mmHg V0?
  • Kus P01atm V0?
Harjutustund 3 Õhu niiskus #1 Harjutustund 3 Õhu niiskus #2 Harjutustund 3 Õhu niiskus #3 Harjutustund 3 Õhu niiskus #4 Harjutustund 3 Õhu niiskus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 187 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor suduk Õppematerjali autor
Suur abimees harjutustunni KT tegemiseks.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
pdf

Veeaur õhus

IV Veeaur õhus 1. Õhu relatiivne niiskus on 25 oC ja õhurõhu 97,2 kPa juures 65%. Kui palju tekib kondensaati õhu temperatuuri alandades 3 oC ja rõhu tõustes 104,5kPa? Andmed tabelist: P küllastatud veeaur = 23,76mmHg (25 oC juures) P küllastatud veeaur = 5,69mmHg (3 oC juures) Lahendus: Pvee aur 25oC juures= 23,76mmHg*0,65 = 15,44mmHg. Põhk = (97,2kPa*760mmHg)/101,3kPa = 729mmHg. Veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru mahuga 100 mahuühikus õhus: Vveeaur 25oC juures = (PH2O*100)/Püld = (15,44mmHg*100)/729mmHg = 2,11%

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
11
doc

Praktikumi KT vastused

Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see läbi voolab anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis taksitab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisesse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine. Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. CaCO3 + 2 HCl CaCl 2 + CO2 + H 2 O 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO 2 , H 2 , H 2 S 3. Kuidas määratakse CO 2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid töö käik, arvutused)? Kaalusin kuiva kolvi, seejärel kolvi CO 2 ga, siis täidan kolvi veega (vett on 250 ml nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi mCO2 massi c) CO2 massi ja D = . Ongi suhteline tihedus õhu suhtes. mõhk 4

Keemia alused ii
thumbnail
11
doc

Keemia Praktikumi KT vastused

Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see läbi voolab anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis taksitab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisesse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine. Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. CaCO3 + 2 HCl CaCl 2 + CO2 + H 2 O 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO 2 , H 2 , H 2 S 3. Kuidas määratakse CO 2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid töö käik, arvutused)? Kaalusin kuiva kolvi, seejärel kolvi CO 2 ga, siis täidan kolvi veega (vett on 250 ml nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi mCO2 massi c) CO2 massi ja D = . Ongi suhteline tihedus õhu suhtes. mõhk 4

Keemia alused
thumbnail
5
doc

Keemia aluste praktikumi arvestustöö

273,15 K mol K 1atm 22,4138 dm 3 mol atm dm 3 R= = 0,082 273,15K mol K 101325 Pa 0,0224138 m 3 mol Pa m 3 R= = 8,314 273,15 K mol K 1.Kippi aparaadi tööpõhimõte: 2. Kippi aparaadi abil on võimalik saada gaase, mida võib saada tahkete ainete reageerimisel happega. 3.Co2 suhtelise tiheduse õhu suhtes määramine:vt. esimest protokolli 4.Kui mõõdetakse gaasi mahtu, tuleb alati märkida temperatuuri ja rõhu, sest gaaside maht sõltub endest parameetritest. 5.Gaasi rõhk, te-ur ja 1 mooli maht a. noormaaltingimustel: P=101 325 Pa, T=273,15 K, V=22,4 dm3/mol b. standaartingimustel: P=100 000 Pa, T= 273,15 K, V= 22,7 dm3/mol 6.Õhu keskmine molaarmass on 29 g/mol ja seda leiti arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus(28,96 29,0 g/mol) 7

Keemia alused
thumbnail
5
pdf

III Arvutused gaaside ja aurudega

V(He) = n*Vm = 6,25mol*22,4L/mol = 140L V(N2) = n*Vm = 0,89mol*22,4L/mol = 19,9L V(CO2) = n*Vm = 0,57mol*22,4L/mol = 12,7L Gaaside üldruumala: 280L+140L+19,9L+12,7L = 452,6L %(H2)V = (280L/452,6L)*100%=61,9% %(He)V = (140L/452,6L)*100%=30,9% %(N2)V = (19,9L/452,6L)*100%=4,4% %(CO2)V = (12,7L/452,6L)*100%=2,8% 2 4. Õhk sisaldab mahuliselt 21% hapnikku, 78% lämmastikku ja 1% argooni. Arvutada õhu koostis massiprotsentides. Lahendus: Olgu õhu maht on 100L Siis V(O2) = 21L, V(N2) = 78L, V(Ar) = 1L. n(O2) = V/Vm = 21L/22,4L/mol = 0,94mol n(N2) = V/Vm = 78L/22,4L/mol = 3,48mol n(Ar) = V/Vm = 1L/22,4L/mol = 0,045mol Gaaside massid: m(O2) = n*M = 0,94mol*32g/mol = 30g m(N2) = n*M = 3,48mol*28g/mol = 97g m(Ar) = n*M = 0,045mol*40g/mol = 1,8g Õhu mass: 30g+97g+1,8g = 128,8g Õhu koostis massiprotsentides: %(O2)m = (30g/128,8g)*100%=23,4% %(N2)m = (97g/128,8g)*100%=75,3%

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
3
docx

Keemia protokoll 4

Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum IV B-1 102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatuur. Arvutada suhkru

Anorgaaniline keemia
thumbnail
9
docx

Anorgaaniline keemia I praktikum 2 protokoll

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja torgati ka

Anorgaaniline keemia
thumbnail
13
doc

Keemia praktikumi kontrolltöö küsimused

1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes?(töövahendid, töö käik, arvutused) Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda

Keemia alused ii




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun