Harjutused töötamisel sundasendis (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

docx

SELJALIHASED

(musculus trapesius) paikneb selja ülemises osas ning koos vastaspoolse lihasega meenutab trapetsit (teine samasugune lihas peegelpildis). Algab koljult ja lülisamba rinnaosalt ning kinnitub rangluule ja abaluule. Tema ülaosa tõstab õlavöödet (pea taha), keskosa lähendab abaluid ning alaosa viib õlavöödet alla 3 Kadi Hinrikus Seljalihased Selja ülaosa trapetsilihas. Peamised harjutused trapetsile on õlgade tõstmine kangiga ja hantlitega. Kaudne, kuid mitte väheoluline ja suur mõju trapetsile on kangi tõstmisel lõua alla, erinevatel sõudmisliigutustel (tõmbed ettekallutades ja istudes) ning jõutõmbel. Nende harjutuste viimases faasis rakendubki tööle trapets. LÜLISAMBASIRGESTAJA (selgroosirgestaja- musculus erector spinae) suur ja võimas lihas, mis kulgeb kahelt poolt külisammast, algab ristluu tagumiselt pinnalt ja niudeluult ning kinnitab koljule ja roietele

Bioloogia

10

odt

Rühi harjutused

Sissejuhatus juhendaja Hevelin Kärp Miks on hea rüht meile oluline? Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks. Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus. Sümmeetria eestvaates, tasased õlad, tasased puusad, sümmeetriline kehahoiak kõrvaltvaates. Keegi ei taha omale kumerat, küürus selga, ettepoole ulatuvat kaela ja õlgasid. Mitte ainult ei näe sellise kehahoiakuga inimesed nii head v�

Kutsealane liikumine

134

pdf

GALIL tunnid

taga ning üks triip ees). Öösihikut hoitakse all, kui teda ei kasutata. Kui öösihik on vaja üles tõsta, paigutatakse tagumise sihiku L-tähe kujuline fiksaator keskmisse asendisse (et see moodustaks V-tähe), et see ei segaks öösihiku kasutamist (vt jooniseid 11 ja 12). 8 Kinnistage küsimustega. C. TUNNI LÕPETAMINE Tunni lõpu harjutused. Küsimused jaolt kogu õppetunni kohta. Kinnistage küsimuste ning viimase harjutusega, kui aeg võimaldab. Relvade ohutuskontroll. Varustuse pakkimine. Kokkuvõte Peab sisaldama alljärgnevat: a. Ohutu käsitsemise tähtsus. b. Ülevaade järgmisest tunnist. 9  2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS

Riigikaitse

13

doc

Veenilaiendid

Veenilaiendeid soodustavad faktorid: ·Sünnipärane veeniklappide nõrkus ·Rasedus, hormonaalsed tegurid ·Ülekaal ja liikumisvaegus ·Pindmiste või süvaveenide tromb ·Trauma ·Teatavad haigused, näiteks südame alatalitus ·Seisev töö ·Kõrgete kontsadega kingade kandmine ·Jalgade pikaajaline sundasend ·Raskuste tõstmine ja kandmine ·Kuum duss ja kuum saunalava ·Kõhukinnisus ·Kehv toiduvalik 5 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38 E Veenilaiendite ennetamine

Bioloogia

10

doc

Seljahaigused

lihased lähevad jäigaks. Ja kui siis äkilise liigutuse teed, tõmbad selja paigast ära, nagu rahvasuus öeldakse. Kindlasti ei sobi treeninguks hüpped ja kõik muu, mis selga põrutab. Joosta võib, kuid pehmel pinnasel. Võimelda soovitatakse kaks-kolm korda nädalas. Piisab, kui käia aeg-ajalt füsioterapeudi juures, et vanu ravivõtteid üle vaadata ja uusi juurde saada. Ka kodus peab venitus- ja lõõgastusharjutusi pidevalt tegema ­ eriti füüsilise töö tegijad ja sundasendis töötajad. Mõni ütleb: "Ma teen ju kogu aeg füüsilist tööd, ma liigun niigi!" Aga et lõõgastada ja venitada neid lihasgruppe, mis on pingesse läinud, on kindlasti vaja teha ravivõimlemist. Kui harjutusi ei tee, kasvavad lihaspinged iga päevaga, mis lõppkokkuvõttes moondab ka lülisammast ­ sellest tekivadki valud. Seljavaludest on lahti saadud ka kangil rippumisega, ent see on sobiv ainult kergematel juhtudel. Venitusharjutused vähendavad lihaspinget ja aitavad parandada

Kehaline kasvatus

12

docx

ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA

oleks kasutada reguleeritava kõrgusega lauda, normaalne töö- laua kõrgus peaks olema umbes 5 cm istuva inimese küünar- nukist madalamal Käte asetus peab olema õlavöötmest vaba, küünarvarre ja õlavarre vaheline nurk olgu 90° või veidi roh- kem, randmeliigeses peab olema sirgnurk. Seega ei tohiks kla- viatuuriga töötamisel olla õlad tõstetud asendis ega käed sir- gelt ees. suurus Laud peab olema piisavalt suur, et kuvar, klaviatuur, hiir, do- kumendihoidja ja kuvariga ühenduses olevad seadmed sobi- valt paigutada. Jalgade jaoks peab laua all olema piisavalt ruumi. Tööpind peab olema just täpselt nii suur, et sul oleks

Ergonoomika

34

doc

Sportlase lihashooldus konspekt

venitatavuse kuni neljaks tunniks, aktiivsed venitusharjutused vaid kümneks minutiks!!!). Stretching jaguneb: · Aktiivne stretching ­ teostatakse keha enda lihaste abil ilma välisabi kasutamata; · Passiivne stretching ­ staatilise venituse sooritamiseks kasutatakse võõrast abi (sein, partner); Passiivsed liigutsed viiakse läbi turse, valu vähendamise ja liikuvuse suurendamise eesmärgil. 3. Isomeetrilised harjutused ­ rakendatakse kui teatud liigutus kutsub esile valu ja lihase krampliku kokkutõmbe. See on staatiline venitus, kus venitatav avaldab vastupanu. Isomeetriline venitus on kõige kiirem moodus arendamaks stato-passiivset painduvust. Selline venitus aitab arendada pinges lihases suuremat jõudu ning vähendada valu, mis muidu venitamisel tekib. Isomeetrilist venitust ei tohiks teha rohkem kui korra päevas ja ideaal juhul korra 36 tunni jooksul

Sport/kehaline kasvatus

28

doc

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

Teise osa moodustavad tööks vajalikud teadmised ja oskused ning aeroobikatreenerite puhul ka hea kehaline vorm. TEOREETILISED TEADMISED • omab põhiteadmisi inimese anatoomiast ja füsioloogiast, psühholoogiast, füüsilise treeningu alustest, tervisliku toitumise alustest jne; • teab harjutuste mõju organismile, mõistab iga harjutuse vajalikkust ning oskab seda selgitada ka kliendile (millistele lihastele üks või teine harjutus mõjub); • teab, millised harjutused tekitavad terviseriske, oskab kasutada alternatiivseid harjutusi (valesti valitud harjutuste puhul on oht kutsuda organismis esile muutusi, millest võivad tuleneda kahjustused ja tervisehäired); • oskab tundi metoodiliselt õigesti üles ehitada ning seda juhtida. PEDAGOOGILINE MEISTERLIKKUS (PRAKTILISED OSKUSED) • valdab aeroobika spetsiifi list harjutusvara ja terminoloogiat nii inglise kui ka eesti keeles ning oskab seda treeningtunnis sihipäraselt kasutada;

Tervisesport

Kommentaarid (0)