50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marjud
Õppematerjali autor
lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi. Aastail 1226-27 oli Tallinn paavstile kuuluva puhverriigi koosseisus. 1228-38 kuulus ta Mõõgavendade ordule, siis rajati Toompeale ka kivilinnus ning kivikirik. Need said praeguse Toompea linnuse ning Toomkiriku eelkäijateks. Aastal 1230 kutsus ordu veel peamiselt eestlastega asutatud all-linna Ojamaalt (Gotlandilt) 200 saksa kaupmeest koos peredega. Saksa kaupmehed said krundid praeguse Niguliste kiriku piirkonda ja kujundasid seal välja kindlustatud asula. Seda fakti ongi tihti peetud Saksa asualaga Tallinna linna rajamiseks, kuid eestlaste linlik asula paiknes siin juba ka enne sakslaste sissetungi ning õigem on linna asutamiseks lugeda siiski 10. sajandit. Alates 13. sajandi algusest kuuluski Tallinn (Reval) Saksa asuala linnade hulka ning saksa keel ja saksa kultuuri mõjud prevaleerisid siin alates 13. sajandist kuni 20. sajandi algukümnenditeni.
koos väikese pargiga. 1718. aasta suvel rajati maa-alale, mis jäi Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele, lossi- ja pargiansambel, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ja kujundustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. Lisaks Kadrioru lossiansamblile rajati praeguse Poska tänava piirkonda maju lossi teenijatele ja ehitajatele. Seda hoonerühma nimetati Kadrioru lossialeviks ehk slobodaaks. Kadrioru lossi ja teenijaskonnale vajalike elamute ehitamine lõi piirkonda suurema hoonestuse enne seda asusid seal kandis Tallinna rae kirjutaja Heinrich Fonne kinnistud ja Drentelnide suvemõis. 18. sajandil Kadrioru lossi teenijaskonnale rajatud majad moodustavad tänapäevase Kadrioru hoonestuse vanema ja väärtuslikuma osa. Rida vanemaid maju hävis 1843
.......................................................................22 Sissejuhatus Rakvere on pika ajaloo ning kireva minevikuga linn. Samuti on huvitava saatusega ka linna südames asuv Vabadusplats ning hooned selle ümber. Hea asukoha tõttu on läbi aastate paljud püüdnud seda platsi enda valdusesse saada, kuid lõpuks on see siiski jäänud üldkasutatavaks kogu linnarahvale. Praegusel linnavalitsusel on plaan ehitada Vabadusplatsil olevale ringteele hoonestus, kuna senisel kujul on haljasala rahvale kättesaamatu. Kuid miks mitte säilitada linnaruumi veidi õhku ja avarust ning jätta plats nii nagu ta on. Kuna ma ise kahjuks Rakvere linna elanik ei ole, jäi mulle algul selgusetuks, kus Vabadusplats üldse asub. Samuti ei ole ma kursis niivõrd linna ajaloo ning selle endiste ja praeguste kodanikega. Kuid leian, et Eesti kultuuri- ja kodulugu väärib igal juhul tundmaõppimist, eriti kuna tegemist on ka minu kodumaakonna keskusega.
Tallinna Tehnikaülikool Inseneriteaduskond Tartu Kolledž Arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajaloo kursus Kümme Eesti arhitektuuriobjekti erinevatest perioodidest Referaat Tartu 2018 Sisukord 1 Niguliste kirik ................................................................................................................................. 3 2 Haapsalu linnus ............................................................................................................................... 6 3 Purtse linnus .................................................................................................................................... 9 4 Katariina kirik .................................
Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni. Raekoja plats Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis
sektorplaneerimine (teemaplaneerimine), tervikplaneerimine - Ühiskonnaplaneerimine on koondnimetus erinevatele planeerimistegevustele, mille eesmärgiks on terviklik planeerimine erinevatel ühiskonna tasanditel. Terviklik planeerimine toetub nii territoriaalse- kui ka teemaplaneerimise põhimõtetele. 2. Planeerimisprotsessi põhietapid. · olemasoleva keskkonna looduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike osiste analüüs, sh nende keskkonnaosiste omaduste muutmise piirangud ja võimalused; · hinnangu andmine looduslike ja inimtekkeliste ressursside võimalikule jaotamisele ja kasutamisele; · eri huvide ja huvigruppide (asjaliste ja kooskondade) väljaselgitamine; · eri valikuvõimaluste hindamine ning valikustrateegiate väljatöötamine; · otsustamine, mis on suunatud kindla eesmärgi saavutamisele või võimalikult suure toimimisvabaduse saavutamisele;
Igal ajastul on oma pretensioonid. Kui praegu heidetakse konoehitajatele ette keskaegse linnastruktuuri mittearvestamist, siis omal ajal oli puuduseks see, et esinduslik hoone ei olnud piisavalt domineeriv, ei esinenud teiste vähemtähtsate ehitiste taustal küllaldase väärikusuega- kaugvaates ei olnud näha hoonet täies ulatuses. Väärikust oleks kinole kindlasti lisanud majaesisele väljakule planeeritud purskkaev ja haljasala, mis jäid tegemata. "Sõpruse" kino ehitamine langes pöördelistele aastatele nõgukogude arhitektuuris. (Hallas, 1996) Nõukogude aegne tüüpehitus Hrustsovka Tartu Jaani kiriku kõrval 1950.aastate lõpus algatati NSVL-s suur väikekorterite ehitusprogramm, mille eesmärk oli loobuda ühiskorteritest ja võimaldada igale perele oma korter, et 10-12 aasta jooksul saaks elamispindade puudus riigis likvideeritud. Ökonoomse üheperekorteri eduka tootmise ning
võimalik parandada, istutades need järgmisel aastal ümber parandatud omadustega kasvumulda. Ka põõsaste väljavahetamine on võimalik, kuigi seotud juba suuremate kuludega, võrreldes püsikutega. Küll aga on väga täpselt vaja rajada murude kasvupinnased, kuna murud, nii nagu ka puud, on ette nähtud kestma aastakümneid. Paljud murud peavad vastu pidama väga suurele majandamis- ja kasutuskoormusele. Järgnev õppematerjal juhib haljasala rajaja pilku ja mõtet asjadele, mis on seni ehk olnud teadmatuse või vahel ka käegalöömise varjus. Õppematerjal koosneb kahest põhiosast: esimeses kirjeldatakse kasvupinnaste omadusi ning teises antakse näpunäiteid erinevate kasvupinnaste rajamiseks. Muld ja kasvupinnas on erinevad mõisted. Kuigi inimene on muldade omadusi mõjutanud, on mulla siiski loonud loodus; kasvupinnas aga on erinevatest materjalidest ja erinevate retseptide järgi inimese poolt loodud rajatis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid