Harilik tamm

Referaat

Sisukord

2. Sissejuhatus................................................................................................................3
3. Hariliku tamme kirjeldus............................................................................................4
4. Ravimtaim ..................................................................................................................8
5. Puidu iseloomustus ja kasutus..................................................................................10
5.1. Veinivaatide valmistamine................................................................................11
6. Põlis- ja legendidepuu..............................................................................................13
6.1. Hiiepuust piksepuuks.......................................................................................13
6.2. Pärimused ja legendid ......................................................................................14
6.3. Jämedamad tammed .........................................................................................16
6.4. Tamme-Lauri tamm.........................................................................................18
6.5. Pühajärve sõja tamm........................................................................................20
7. Sümboolika..............................................................................................................21
8. Kokkuvõte................................................................................................................22
9. Kasutatud kirjandus.................................................................................................23
10.Lisad........................................................................................................................24
10.1. Luuletus ............................................................................................................24
10.2. Luuletus............................................................................................................25
10.3 Tamme- Lauri tamm..........................................................................................26








2. Sissejuhatus
Tamm on puu, mis on eestlastele aegade algusest olnud püha. Puu, mis on näinud kaugeid aegu ja jääb tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid .
Antud referaadi teemat ei valinud ma juhuslikult, vaid teadlikult. Maal, kus ma üles kasvasin, sirgub taluõue juures pikk tammede rida, kus kasvab ka minu lemmiktamm. Minu puu haruneb umbes 1,8 meetri kõrguselt neljaks ning harunemiskohtade vahele jääb mõnus istumispaik. Sinna on meeldinud mulle alati vahel kurjana näiva maailma eest pageda- sealt saan jõudu, et edasi tegutseda ja rahu.
Referaadi eesmärgiks ongi leida veidikene materjali selle kauni puu kohta, otsides erinevatahulisi fakte ning täiendada nii enda teadmisi kui ka neid teistelegi jagada.







3. Hariliku tamme kirjeldus
Hariliku tamme ladinakeelne nimi on Quercus robur. Sõna quercus tuleneb keldikeelsetest sõnadest quer , mis tähendab ilusat, ja cus, mis tähendab puud. Nime teine pool robur tähendab ladina keeles võimsat. Niisiis võib hariliku tamme nimi tõlkes olla ilus võimas puu. Ta kuulub katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduliste klassi, pöögiliste sugukonda. Tamm on 30-60 m kõrge (Eestis tavaliselt siiski 25-30 m) laiakuhikja võra ja tugevate okstega puu, tüve läbimõõt 1-1,5 m. Puistus on tüvi väikese koondega ja hästi laastuv. Vabalt kasvades algavad oksad võrdlemisi maapinna lähedalt ja võra läbimõõt ulatub sageli 15-20 meetrini. Ümbermõõt keskmiselt 14 m, suurim vanus umbes 2000 aastat. Eestis loetakse vanimate tammede elueaks umbes 500-600 aastat. Hariliku tamme levilaks võib pidada Euroopat, kuigi tammede perekond on pärit troopilistelt aladelt, kus suurem osa maailma ligi 450 tammeliigist elab tänaseni. Kasvab tavaliselt leht- ja segametsades, kuid leidub ka puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, haljasaladel. Ta on tavaline kõikjal Eestis, kuid moodustab kõigist Eesti metsadest kokku ainult umbes 0,3%. Suurimad tammikud paiknevad Lääne- ja Põhja- Eestis.
Koor on 30.-40. aastani sile ja oliivipruun, hiljem hallikaspruun, peaaegu must. Vanemas eas on aga koor paks (kuni 10 cm), küllalt sügavate pikilõhedega (krobeline). Noored võrsed on punakaspruunid , heledate lõvedega. Võrseid kasvatab tamm 2-3 korda aasta jooksul. Ühe-kaheaastastele kasvudele on iseloomulik hästi nähtav viiekiireline säsi.
Pungad on munajad, kaetud rohkete soomustega, ladvapung on ümbritsetud rohkete külgpungadega, millest moodustuvad külgvõrsed või lehtede kimp. Kevadvõrsete moodustumine algab koos pungade puhkemisega ja kestab kuni juuni esimese pooleni, mil formuleerub ladvapung. Juunis puhkevad pungad uuesti ja toimub teine juurdekasv, mis on tuntud nii-nimetatud jaanivõrsete nimetuse all. Augustis võib esineda isegi kolmas juurdekasvuperiood, kuid need võrsed ei puitu sageli küllaldaselt ja sügisene varakülm võib tekitada kahjustusi. Eriti tundlik on harilik tamm kevadiste hiliskülmade suhtes.
Lehed on sulghõlmised, 5-7 hõlmapaariga, äraspidimunajad. Hõlmad ümardunud tipuga, rootsu ümber sisselõige. Lehelaba pikkus on 7-16 cm, laius 2-8 cm, lehed võrsel vahelduvalt. Noored lehed on sageli punakad. Suvel muutuvad lehed aga paksemaks ja nahkseimaks. Lehed on pealt tumerohelised, alt helerohelised, paljad või harva lühikarvased. Septembris hakkavad lehed kolletuma, hiljem pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed kauaks külge, sageli isegi talveks. Lehed kõdunevad aeglaselt suure parkainesisalduse tõttu.
Harilik tamm õitseb lehtimise ajal, mis toimub mai lõpul ja juuni algul. Isasõied moodustavad 3-6 cm pikkuse kollalasrohelise rippuva urva, mis asuvad 2-3 kaupa või üksikult möödunud aasta võrse tipul või noore võrse alumises osas. Emasõied moodustavad noorel võrsel 2-3 kaupa pikal punakal varrekesel isasõitest kõrgemal. Sigimik on kolmepesaline, igas pesas kaks seemnealget. Tolmnemist soodustab kuiv ja soe ilm õitsemise ajal, kui metsas esinevad õhu konvektsioonivoolud, mis hoiavad õietolmu kaua võra piires. Soodustavalt mõjub ka nõrk tuul, mis kannab õietolmu edasi horisontaalselt. Niisked ja sajused ilmad on tolmnemisele kahjulikud, sest õietolmu langeb mullale, tolmukotid ei avane ning tagajärjeks on puudulik tolmnemine ja ühtlasi halb viljakandvus. Tolmnemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine järgneb alles kahe kuu pärast. Kuuest seemnealgmest viljastub tavaliselt ainult üks. Kuigi õitsemine on võrdlemisi sagedane, takistab normaalset tolmlemist ja viljastumist ilmastik, samuti tekitavd olulist kahju mitmed kahjurid , mistõttu seemneaastad korduvad sageli alles 4-8 aasta järel. Mida soodsamad on kasvutingimused , seda sagedamini korduvad seemneaastad ja kasvuoptimumis kannab tamm vilja peaaegu igal aastal, seevastu areaali põhjaosas on häid seemneaastaid väga harva.
Tamme viljaks on üheseemneline pähkel puitunud kestaga, mida nimetatakse sagedamini tõruks ning mis on 1,5-3,5 cm pikk. Iga tõru valmib lüdis, mis on nagu krobelise pinnaga kausike, mis ümbritseb tõru ¼-1/3 pikkuselt . Terved tõrud on läikivad, pruunikad, soonelised. Valminud tõru ühes otsas on väike teravik ja teises ketas , millega ta kinnitub lüdisse. Esimesed varisevad tõrud on vigastatud või mittetäielikult valminud. Täisväärtuslikud tõrud hakkavad varisema tavaliselt pärast esimesi öökülmi (septembri lõpus, oktoobris ). 1000 tõru mass on 2-4 kg. Tõrud on toiduks metsigadele, oravatele , mäkradele, leethiirtele, rähnidele, pasknääridele ja teistele loomadele ja lindudele. Tammedel toituvad ka paljud putukaliigid. Kui tammede lehtedel hakkavad silma ligi 1 cm läbimõõduga kerajad moodustised, siis on tegemist pahaga, millesse on peitunud hambapähklivaablase vastne . Tamme lehtedesse järavad vahel suuri auke aga tammemähkuri röövikud.
Paljuneb põhiliselt tõrudest. Sattunud headesse idanemistingimustesse,