50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karl40
Õppematerjali autor
Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad
Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas, jugapuu, seeder, sekvoia ja seedermänd. Kuusk Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu
arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel. Looduslikud tammemetsad on üsna mitme "korrusega": sageli kasvab ülarinde rohkem kui saja aasta vanuste tammede all uus 6080-aastaste põlvkond, mille all on omakorda teiste liikide kuuse, saare, vahtra, haava järelkasv. Eesti tammikud ongi valdavalt segametsad, kuhu tamme kõrvale mahuvad peaaegu kõik meil kasvavad puuliigid, tavaliselt kask, haab, kuusk, mänd, sageli ka hall ja sanglepp. Laialehistest liikidest kasvavad koos tammega saar, pärn ja vaher, kuna jalakat kohtab harva. Päris puhtaid tammikuid on vähe, ligi pooltes on siiski tamm ülekaalus. Hästi tunneb end tammede all sarapuu. Suurem jagu looduslikke tammikuid kasvab Saaremaal ja Lääne-Eestis, kuna Ida ja Lõuna-Eesti tammemetsad on enamasti kultuurpuistud, mis istutatud parematele metsamaadele. Seetõttu on nad ka hea kasvuga keskealised
Edgar Grazer Kairit Wirth Paide 2010 Contents Contents............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 SANGLEPP (Alnus glutinosa)......................................................................................... 4 HARILIK VÕILILL (Taraxacum officinale)........................................................................ 5 HARILIK MUSTIKAS (Vaccinum myrtillus)...................................................................... 6 HUMAL (Humulus lupulus).............................................................................................. 7 HARILIK KUUSK (picea abies)....................................................................................... 8
Anzelika Künnap Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Anzelika Künnap HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK Referaat Tallinn 1 Anzelika Künnap 2014 2 SISUKOR 1HARILIK KUUSK.....................................................................................6 1.1BOTAANILISED TUNNUSED........................................................................................6 1.1.1Suurus........................................................................................................ 6 1.1.2Tüve koor................................................................................................... 7 1.1.3Juurestik.........................
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana
tõttu. Teraskonstruktsioonidel seevastu toimub aga kõrgest temperatuurist tulenevalt kandevõime kahanemine järsu, mis viib nende kokkuvarisemisele. Pikaajalisel toimel kahjustab UV- kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega. Kuusk: Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 5060 m kõrguseks. Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m).Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,52,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav.Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid