Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Hariduspoliitika ja haridusõigus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas liigitatakse haridust ülesannete kuidas taseme alusel?
  • Kellele alluvad haridusasutused?
  • Mis on koolikohustus?
  • Mida reguleerib riiklik õppekava ja kes selle kehtestab?
  • Milles seisneb sisehindamine?
  • Mis tingimustel koostatakse?
  • Kellele koostatakse?
  • Millest lähtub direktor õpilase HEV õpilaste klassi vastuvõtmisel või üleviimisel?
  • Millistel tingimustel toimub HEV õpilaste klassist väljaarvamine?
  • Kes ja mis alusel võetakse vastu õpiabi rühma?
  • Kes osalevad tegevuses?
  • Kuidas võetakse vastu otsused ja kes nende täitmist korraldabkontrollib?
  • Mis on õpetaja põhitegevused?
  • Millest koosneb õpetaja kutsealane areng?
  • Millised isikuomadused ja võimed peaks õpetajal olema?
Hariduspoliitika ja haridusõigus #1 Hariduspoliitika ja haridusõigus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor algloom Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
ppt

Norra haridusssüsteem presentatsioon

Norra hariduskorralduslik süsteem Pedagoogika alused Ene Põldaru, Helen Leikmaa, Jaak Timberg Tartu 2011 Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist Pakub täis- ja osaajaga kohti Koostöö lapsevanematega: Lapsevanemate Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik, liitmine-lahutamine,

Pedagoogika alused
thumbnail
2
doc

Kooliõppenõukogu ülesanded ja töökord kodune töö

§ 9 ehk millisel juhul võib õppepuhkuse andmise edasi lükata Õpilase tunnustamise tingimused ja kord medaliga lõpetamine Mis on kooliastme hinne? Nt gümnaasiumi kursuse hinne; ei ole nt 4. või 11. kl vm suvaline hinne. Kuidas tunnustatakse põhikooli lõpetajat? Diplom või lõputunnistus või kiitusega lõputunnistus. Kiituskirja andmise tingimused otsustab kooli õppenõukogu. Õpilase hindamine ja üleviimine vt RÕK Mille alusel hinnatakse, millega võrreldakse? Kujundava hindamise korral vaadatakse õpilase arengut; muidu vastavust õppekavaga. HEV laste eritingimused põhikooli lõpueksamitel - nt abivahendid, koolieksam riigieksami asemel ! õpilaste toetamine nõrga või puuduliku hinde korral tunnistusel - ind. õppekava, tugisüsteem hinde/hinnangu vaidlustamine - 10 p jooksul kirjalik taotlus+põhjendus direktorile ! klassikursuse kordamajätmise tingimused § 7 (viis tingimust)

Pedagoogika alused
thumbnail
9
docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused,

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
42
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides:  enesearendamine  aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine  sotsiaalse tõrjutuse vähendamine  konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid:  õppimise väärtustamine  informatsioon, juhendamine ja nõustamine  aja ja raha investeerimine õppimisse  õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine  uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled  innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika

Pedagoogika
thumbnail
7
doc

2. praktiline töö - Haridusseadusandlus

l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki.

Eripedagoogika -...
thumbnail
4
docx

Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus

Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.

Pedagoogika alused
thumbnail
8
doc

Tasakaalu leidmine hariduses

Eesti õpilaste tulemused ei sõltu oluliselt ei regionaalsest ega ka sotsiaal-majanduslikust taustast. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk arendab ja korrastab haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrku ning juhib ja koordineerib sellealast tegevust Eestis. Rahvusvahelise koostöö avardamine ning sidemete tugevdamine kolleegidega teistest riikidest on eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks olnud oluline tegevussuund, mis aasta-aastalt on tugevnenud. - riigil ei ole koolieelseid lasteasutusi ega kohalikul omavalitsusel kõrgkoole. Ülikoolid on avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud. - otsustajateks sellistes kohtades on ka inimesed, kes pole reaalses elus päevagi õpetajana töötanud. - Haridussüsteemi kirumine on teema, millega poliitikud hea meelega tegelevad ja seda erinevatel põhjustel. Peamine põhjus on see, et kõik on kunagi koolis käinud

Õigus
thumbnail
8
docx

Rousseau

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka

Pedagoogika alused



Lisainfo

Peda alused EV haridusseadus kodune töö pealkirjaga hariduspoliitika ja haridusõigus.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun