Haridus ja teadus keskajal Kloostikoolid varakeskajal Ainsateks kirjaoskajateks olid vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad
Kõrgkeskaeg (11.-14- saj pKr) Iseloomustab: · Rahamajandus · Tsunftikäsitöö areng · Kaubanduse areng · Katk Hiliskeskaeg (15.-16 saj. algus) Iseloomustab: · Uue maailmavaate kujunemine: humanism · Maadeavastused · Katoliku kiriku kriis Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks. Linnades asutati põhikoole, kus käsitöölaste ja
Ülikoolid olid oma olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõude nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi nimetati scolariusteks või studiosusteks. Õppejõududel ja üliõpilastel olid vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi ehk rektori, õppejõud määrasid aga dekaani. Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisest. Grammatika, retoorika ja dialektika moodustasid alamastme. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika moodustasid ülemastme. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel (usuteaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond). Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele
paastumise või palved. Kui ketserlust ülesse ei tunnistatud, tuli ülekuulamistega see välja selgitada. Võis kasutada ka piinamist. Süüdi mõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või eluaegne vangistus, mõnikord ka surmanuhtlus. Cluny kloostri reformid-nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja seisid vastu kirikuametite müümisele. 7.Keskaegne haridus ja teadus Kloostrikoolid-Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik:peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kuid polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne-Euroopas enam ei osatud
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu
Üliõpilastel ei tohtinud olla relvi. Nad ei tohtinud kanda ilmalikke riietusi ja tavaliselt ei tohtinud üliõpilane olla abielus. Kõrgkoolid jagunesid sissejuhatavalt filosoofia teaduskonnaks, mis hõlmas kõiki teisi teaduskondi. Õppida sai tavaliselt seitset vabat kunsti. Vabade kunstide õppekavva kuulus 2 taset. Alamaste oli triivium ja kõrgem aste kvadriivium. Triviumi alla kuulusid grammatika, dialektika ja retoorika ja kvadriiviumi alla aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomia. Vabade kunstide õppija oli artist ja nad moodustasid üliõpilastest tunduva enamuse. Vabasid kunste võis õppima hakata juba 14. või 15. aastaselt. Bakalaureusekraadi sai üliõpilane siis, kui ta oli läbinud triiviumi katsed ja magistri siis kui oli läbinud kvadriiviumi katsed. Alles peale seda sai üliõpilane hakata õppima arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles ja kujunes välja oma terminoloogia, mis suures osas püsib tänapäevani
Abielud sõlmiti rohkem enda, kui vanemate järgimise tõttu, sest peresuhted olid linnas nõrgemad. Jõukad pered siiski jätkasid traditsioonilist paari panekut. Mehed leidsin enne positsiooni ja töö, kui abiellusid, mistõttu prostitutsioonis nähti abi, et mehed hoiduks seiklustest abielunaistega jne. Linlaste ellusuhtumine. Rikkust ja raha hinnati linnas rohkem kui maal. Sotsiaalsed pinged tekkisid patriitside ja tsunftide vahel linna valitsemise õiguse üle. Kirik ei pooldanud raha tähtsust ega liigkasuvõtmist ehk kõrge protsendiga laenamist. Luksusmäärused. Luksusmäärused tehti selleks, et inimesed ei käituks oma seisusele kohatult, kulutades liiga palju raha. Tallinnas on varaseim määrus pulmade kohta, arvestades seal pruudi kaasavara suurust. Linnakultuur ja linnakirjandus. Silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mil valmistuti 40-päevaseks paastuks - söödi ohtralt. Tehti näitemänge nii turuplatsidel kui kirikutes
Ristisõdade ajal rajati Jeruusalemma riiki vaimulikke rüütliordusid (Johanniitide ordu ja Templiordu), kuhu koguneisd inimesed, kes loobusid ilmalikust elust ja pühendusid täielikult kristluse kaitsele. Ülikoolid ja teadus Seoses kultuuri allakäiguga varakeskajal, olid ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Nende eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli vaimulik: tähelepanu Piiblil, kirikuisade teostel, ladina keelel. Kreeka keelt enam ei räägitud, vanakreeka autoreid tunti vähe. Rahvaarvu kasvuga hakati ka linnadesse koole rajama piiskopkondade keskustesse tekkisid katedraalikoolid e toomkoolid, kus õppis aina rohkem vaimuliku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Järjest rohkem tekkis koole, kus anti mõne valdkonna alaseid teadmisi, tekkisid põhikoolid (algharidus) ja ametikoolid e. abakusekoolid (arvutamine ja raamatupidamine).
Pärnu, Viljandi, Tartu. Kaubatee idast läände: karusnahad, vaha, mesi, puit, vill, loomanahad, lina, kanep, merevaik. Läänest itta: kalev, sool, heeringad, vürtsid, metallid, vein. 3. Keskaja kultuur. Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides? Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; Kuidas arenesid keskajal astronoomia (geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, Ptolemaios, Kopernik, Galilei), arstiteadus, maateadus (Al Idrisi maailmakaart, maailmakaart 15. s alguses)? Varakeskaegse kultuurilise allakäigu tõttu olid vaimulikud Lääne-Eur peaagu ainsad kirjaoskajad, hariduskeskusteks olid kloostrid. Eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik neist jäid samasse kloostrisse munkadena elu lõpuni. Elementaarsest haridust anti ka nunnadele
· Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. · Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. · Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) · Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus 1. Koolide rajamine a. Kultuuri allakäik varakeskajal: · Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. b. Kloostrikoolid: · Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. · Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). c. Linnakoolid: · Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele.
Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Kloostrites asusid selle aja suurimad raamatukogud. Esimesed koolid asutati peakirikute ja kloostrite juurde ning neid kutsuti vastavalt toom- või kloostrikoolideks. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel. Järgmisel sajandil jagati teadused kahte tsüklisse: esimest nimetati triviumiks (grammatika, retoorika, dialektika), teist quadriviumiks (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Tallinna toomkoolist kõige varasemad andmed on 1319. aastast. Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triviumi ained. Koolitöös kulus suurem
Kool, kus Koraani lugema ja tundma õpiti kandis nimetust mektebe. Algharidus oli Koraani tundmine, kirjutamine, aritmeetika ja luule (teoseid õpiti pähe). Õppimine seisnes selles, et toimus sõna-sõnaline pähetuupimine. Hiljem, kui algharidus oli kätte saadud, oli võimalik ennast täiendada moseede juures olevates õpiringides, kus jätkati Koraani tundmaõppimist, aga tehti tutvust ka sariaadiga. Õpiringidest kasvasid välja kõrgemad koolid, mis kandsid nimetust medrese. Nendes koolides õpiti lisaks Koraanile ka õigusteadust, araabia keelt ja kirjandust, loogikat ja matemaatikat. Esimesed medresed tekkisid kuskil kümnendal sajandil. Sel ajal Euroopas sellisel tasemel koole ei olnud. Araablasi saab pidada ka Antiik-Kreeka pärandi säilitajateks. Tõlgiti Antiik-Kreeka teoseid araabia keelde. Hiljem juba renessansi ajal tõlgiti neid edasi teistesse keeltesse. Esialgu järgiti ka Antiik-Kreeka seadust, kuid hiljem panustati rohkem
Aischylos – “Orestia” Aristophanes – “Linnud” Sophokles – “Kuningas Oidipus” Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika – sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja
kanti ette sokunahas) Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja poliitikuid ning Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate pahameelt. isegi jumalaid, kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid.
Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja
talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus: 1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes.
· Alates 10-11. sajand tuli kasutusele uus ühiskonnaliikmete jaotus. Siis loodi 3 seisust. 1) oratores - vaimulikud 2) bellatores - aadlikud 3) laboratores talupojad · Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk eesõigustatud ( ei pidanud makse maksma ja nende käes oli kohtumõistmisõigus ) · Inimeste positsiooni ühiskonnas määras ära tema sünnipäritolu, liikumine seisuste vahel oli väga väike. · Igal seisusel oli oma elulaad, oma haridus, oma kasvatus. · Ka väliselt oli võimalik kindlaks teha, millisesse seisusesse inimene kuulub ( riietus ) · Vaimuliku seisusesse ei olnud võimalik sündida, vaimulike seisus täiendas end ainukesena teiste seisuste arvelt. · Kui tekkisid linnad, siis linnaelanikud loeti ka kolmandasse seisusesse kuuluvateks. · Rüütellikus kehtis ainult teises seisuses. Alamate vastu ei pidanud rüütellik olema ÜLIKOOL
see olema minimaalselt 10% osa/aktsiakapitalist), kasum. Kasumi aruanne koostatkse: äritulud - ärikulud = maksustatav tulu - maksud = puhaskasum. Haridus Hariduse ja kultuuri seostest. Kultuuri (lad.k. cultura - viljelus, harimine) all mõistame kõigi põlvkondade loodud vaimset ja ainelist väärtuste kogumit, kogu senist saavutuste, teadmiste ja oskuste taset. Inimkultuuri saab ühelt põlvkonnalt teisele edasi anda üksnes hariduse ja kasvatuse abil. Haridus teeb võimalikuks inimkultuuri kasutamise ja edasiarendamises. Haridus ja selle tase on tänapäeval üheks olulisemaks riikliku ja rahvaliku kultuuri arengu teguriks. Loodusrahvaile on omane nn rahvapedagoogika ehk rahvalik kasvatus. Muistendid, legemdid, rahvalikud mõistatused. Täiskassvanuks pühitsemine. Koolid tekkisid preestrite juurde, kes kasvatasid omale järglasi. See oli preestrikultuuri hariduse tipp. Tekkis algeline kiri. Esimesed tsivilisatsioonid. Spartalik kasvatus.
Iga lahkunu jätkas elu pärast surma samamoodi nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid oma rikkust jne. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega. Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal. Hauakambrisse pandi kaasa lahkunu kujusid, mis asendaks muumiat, kui too hävima peaks. Maalingud kambriseintel kujutasid hetki lahkunud elust, et jätkuks ka samasugune elu peale surma. Teadus- oli arstiteadus, päikesekalender, geomeetria. Arstiteadus: egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha ka keerulisi silmaoperatsioone. Päikesekalender: egiptlased olid teadaolevalt esimesed, kes tuginesid aja-arvestuses enam-vähem täpselt välja arvestatud päikeseaastale. Näiteks et iga-aastast Siriuse ilmumist lahutab eelmisest 365päeva. Geomeetria: tähendas peamiselt ehitustöödeks tarvilikke teadmisi. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala tundes arvu " pii " ja silindri ning püramiidi ruumala.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
