Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Haridus Eesti kultuuris (12)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Haridus Eesti kultuuris #1 Haridus Eesti kultuuris #2 Haridus Eesti kultuuris #3 Haridus Eesti kultuuris #4 Haridus Eesti kultuuris #5 Haridus Eesti kultuuris #6 Haridus Eesti kultuuris #7 Haridus Eesti kultuuris #8 Haridus Eesti kultuuris #9 Haridus Eesti kultuuris #10 Haridus Eesti kultuuris #11 Haridus Eesti kultuuris #12 Haridus Eesti kultuuris #13 Haridus Eesti kultuuris #14 Haridus Eesti kultuuris #15 Haridus Eesti kultuuris #16 Haridus Eesti kultuuris #17 Haridus Eesti kultuuris #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 212 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ednel Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused

Euroopa tsivilisatsiooni...
thumbnail
17
doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

numbrit samanimelist ajakirja. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid kohe analüüsima ja üldistama, astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt olid tarapitalastel kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. Liikmed Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja), August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. Eesti Vabariik II ·Ado Vabbe- 1892-1961. Oli eesti avangardistlikmaalikunstnik, graafik ja pedagoog. Osales Pallase asutamises. Illustreeris raamatuid. ·Eduard Viiralt- 1898-1954. Oli eesti graafik. Ainsa eestlasena on ta maetud Pcre-

Eesti kultuuriajalugu
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu
thumbnail
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

Kirikuõpetajad püüdsid tihti õpetada lapsi lugema. Reduktsiooniga aadlike mõjuvõim ka vähenes. Uus seadus nägi ette, et igasse kihelkonda ehitati kool. Kõige olulisem oli Forseliuse tegevus, kes asutas talurahva koolide seminari. 1684. aastal asutas Tartu lähedale ettevalmistuskooli õpetajatele. Tal oli Eestimaa piiskopi ja Liivimaa superintendendi toetus, seeläbi ka Rootsi toetus. Põhirõhk oli lugema õpetamisel. Seminar tegutses ainult 2 aastat, mille jooksul anti haridus u 160-le inimesele, kellest said köstrid talurahvakoolidesse. Forselius moderniseeris ka õppemeetodeid. Tähti hakati valjult välja hääldama ja sõnu kokku veerima. 1686. aastal andis välja eesti keelse aabitsa, kus propageeris oma uut lugema õppimise meetodit. Kuigi tema tegevus oli lühikest aega, on siiski näha ka tulemusi. Lugemisoskus hakkas edasi levima. Mida rohkem inimesi oskas lugeda, seda rohkem levis eestikeelse kirjanduse levik talurahva seas.

Ajalugu
thumbnail
58
pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste ­ maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - polii

Eesti Uusaeg
thumbnail
29
doc

Eesti Kultuurilugu

Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivimaal kuni aastani 1378. Mõõgavend

Kultuurilood
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Eesti kultuuriajalugu 2010 a.

o talurahvas oli vabanenud pärisorjusest, mistõttu ei olnud enam suurt lõhet sakslastest linnarahva ja eestlastest maarahva vahel o toimunud oli rahvuslik liikumine, mis sai jälle juurde hoogu o oli loodud mitmeid seltse nagu Eesti Põllumeest Selts, Üliõpilaste Selts ­ läbi nende tegevuste suurenes eestlaste rahvustunne, need olid aga lõpetanud oma tegevuse venestuspoliitika tõttu o haridus oli muudetud venekeelseks, ei olnud võimalust kõrgharidust eesti keeles saada tekkisid eestikeelsed reakoolid, alamastme koolides õpetatai eesti keeles, loodi esimene eesti erakond, loodi seltse ja ühistuid, Eesti Kirjameest Selts, Eesti Rahva Muuseum, kutselise teatri algus, eest kino ja eesti film) · majanduslikud o tööstuslik pööre ­ kasutusele hakati võtma masinad ja rajama tehaseid (tekstiili- ja masinatööstus)

Eesti kultuuriajalugu



Lisainfo

kordamine eksamiks - küsimused, vastused

Kommentaarid (12)

tsaskia profiilipilt
tsaskia: See materjal aitas mind väga, sest aega eksamini on nii vähe ja selline põhjalik ja korralik kokkuvõte on tõesti väga kasuks! Olen küll loengutes käinud, aga ikkagi kõik jäi nii segaseks. Selle abil on hea õppida! :)
16:23 13-03-2011
Yelena profiilipilt
Yelena: Suur aitäh! Materjal on nii hästi koostatud, et on kergem eksamiks ette valmistada.
19:24 20-03-2011
karin09 profiilipilt
Karin Kriisa: Väga põhjalik ja asjalik materjal ja kindlast heaks kordamiseks eksamiks.
15:06 08-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun