Harald Nugiseks (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

26

docx

Eesti mehed II Maailmasõjas - Eesti Leegion

Pataljon „Narwa“ tuumikust moodustati 20. Üksik SS-jalaväepataljon ning formeerimise käigus sai pataljon juurde 600 meest. Samuti oli ka Idapataljon allutatud 20. Eesti SS-diviisile. Üleüldse saadeti kõik eestlaste väeüksused tagasi kodumaale, kus nad saaksid punavägede pealetungi peatada ja oma kodumaad kaitsta. Esimene suurem kokkupõrge Eesti pinnal oli 25. juulil 1944. aastal Auveres. Pataljon võitles kõrvuti Harald Riipalu juhitud 47. rügemendi ja 11. diviisiga. Punaarmee suurtükituli oli väga võimas, küll aga ei suutnud nad murda läbi eestlaste 6 kaitsest. Lahingu tulemused olid katastroofilised – punaarmeel ~8000 hukkunut, 29 tanki ja 17 lennukit kaotati. Suured olid kaotused ka eestlaste poolel – 3. kompanii rivis oli alles ainult 30 meest. Kohe sellele järgnes aga Sinimägede lahing. Seda on kutsutud ka Euroopa rahvaste

Eesti ajalugu

24

docx

Eestlased Saksa armees

22.oktoobril 19 1943 muudeti Eesti Leegioni nimetust seoses kõigile Relva-SS'i brigaadidele numbrite andmisega. Uueks nimeks sai Relva-SS Eesti 3.brigaad. Moodustati kaks kahepataljonilist jalaväerügementi, kergesuurtükiväedivisjon ja muud eriüksused. Brigaadi rügemendid kandsid numbreid vastavalt 42. ja 43. 42. rügemendi ülemaks määrati Henn-Ants Kurg, pataljoniülemateks tema rügemendis olid Harald Riipalu ja Elmar Lang. 43. rügementi juhtis Juhan Tuuling, tema rügemendi esimese pataljoni ülem oli algul Ain-Ervin Mere ja seejärel Udo Parrest, teise pataljoni ülem algul Erich Palk ja seejärel Rudolf Bruus. Brigaadi juurde moodustatud 53. suurtükiväegruppi juhtis Aleksander Sobolev ja 53. õhutõrjegruppi Fritz Bergmann. Brigaadi reservpataljoni ülemaks määrati 42. rügemendi adjutant Fritz Störz. Igas rügemendis oli kaks pataljoni, kummaski neli kompaniid

Ajalugu

12

doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai

Ajalugu

50

docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla

Ajalugu

28

doc

Sõda ja Saaremaa

SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk S

Ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu

192

pdf

Riigikaitse õpik

vähenes korpuses eestlaste osakaal. 1944. aasta augustist kuni novemb- rini osales korpus Eesti taasvalluta- mises ning järgmise aasta veebruaris saadeti korpus nn Kuramaa kotti, kus kanti suuri kaotusi. Teise maailmasõ- ja ajal pälvisid mõned Punaarmees võidelnud eestlased Nõukogude Liidu kangelase kuldtähe. Ligikaudu 4000 eestlast, kes ei taht- nud teenida Saksa vormis, kuid soo- visid võidelda Nõukogude okupat- sioonivägede vastu, põgenes Soome, Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks kus neist moodustati Jalaväerüge- ment 200. Mõte oli otsida nn kolman- suurlahingutest Viiburi lähistel. Soo- dat võimalust, et koos demokraatliku me tollase mereväe isikkoosseisus riigiga võideldes panna alus tulevase moodustas 400 eestlast tervelt küm- Eesti relvajõududele. nendiku. 1944. aasta augustis tuli rügement Eestisse ja osales mitmel

Riigiõpetus

290

pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

Kommentaarid (1)