võrreldes looduslike sademetega madalam. See on vihm, mille piiskades on lahustunud ained, mis muudavad vee hapumaks. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happevihmad tekivad inimtegevusest ja ka loodusest. Inimtegevusest on Kütuste põletamine. Looduses on põlengud, äike ja vulkaanid. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- ja lämmastikhappe.
Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel,lüheneb või kaob hoopis lumekate, suureneb talviste tormide ja udude sagedus,seoses veetaseme tõusuga ujutakse üle osa maismaa-alasid. Samas kardetakse ka, et neilt aladelt, kus tagajärjed on tõsisemad (üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi
Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on ladvaosa kaotanud võrreldes terve puuga. Samuti kahjustavad happesademed puukoort ja lehti, mis teeb puud vastuvõtlikuks ilmale, haigustele ja kahjuritele. Kõik see juhtub kui puud on kas otseselt kontaktis happesademetega või imavad mullast mürgiseid aineid mis on sinna sattunud happesademete poolt. Eesti on hõrenemisastmega 12.kohal. Happesademed mõjutavad ka järvesid. Happesademed on hävitanud maailmselt üle 1600 järve.Järvedes, mis on happevihmade poolt saastatud, jäävad ellu vaid tugevaimad liigid. Kalad surevad, ja nii kaob lindude peamine toiduallikas. Samuti võivad linnud surra süües toksilisi kalu ja putukaid. Happevihmad võivad lausa tappa kalad isegi enne kui nad on sündinud.Kalad surevad tavaliselt siis kui järve happetase on kõrge.Kui
lehti ja okkaid langetama. Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on ladvaosa kaotanud võrreldes terve puuga.Samuti kahjustavad happesademed puukoort ja lehti, mis teeb puud vastvõtlikuks ilmale, haigustele ja kahjuritele. Kõik see juhtub kui puud on kas otseselt kontaktis happesademetega või imavad mullast mürgiseid aineid mis on sinna sattunud happesademete poolt.Eesti on hõrenemisastmega 12.kohal. Happesademed mõjutavad ka järvesid. Happesademed on hävitanud maailmselt üle 1600 järve.Järvedes, mis on happevihmade poolt saastatud, jäävad ellu vaid tugevaimad liigid. Kalad surevad, ja nii kaob lindude peamine toiduallikas. Samuti võivad linnud surra süües toksilisi kalu ja putukaid. Happevihmad võivad lausa tappa kalad isegi enne kui nad on sündinud.Kalad surevad tavaliselt siis kui järve happetase on kõrge.Kui see on aga madalam
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus 2. kursus Referaat Keskkonna hapestumine Juhendaja: lekt. Kadri Kask Tartu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väävli ja lämmastiku depositsioon............................................................................................. 4 Happesademete mõju inimestele.................................................................................................5 Kuidas happesademed mõjutavad keskkonda.............................................................................6 Happesademed mõjutavad ka järvi...............................................................
metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Mõned näited happesademete mõjudest: · Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. · Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. · Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises
juhtumid. Norilski Nikkel kinnitab, et kavatseb 2015.- 2020. aastateks vähendada oma saastemahtu lausa kahe kolmandiku võrra, kuid keskkonnaspetsialistid on skeptilised." (Eesti Päevaleht, 2007, Tuuli Aug). 2. Happesademed 2.1. Olemus ,,Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnalesadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. (Portaalist Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia). On üldteada, et destilleeritud vee pH on seitse. Sellest kõrgema pH-ga vett nimetatakse aluseliseks ja madalamat happeliseks. Taolise jaotuse järgi oleksid aga enamik sademetest happesademed, sest atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6. Sademed on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe
laskuvad maha koos sademetega. Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade lähedusse ja takerduvad neile. Olukord Eestis: Kõige rohkem saastavad õhku tööstus ja liiklus. Happesademed pole kõige põletavam keskkonna probleem. Pigem on mureks aluselised sademed ja tolm Kirde-Eestis. Viimasel ajal on õhk Eesti kohal paranenud. Happesademete mõju inimesele: Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem, mida happevihmad inimesele tekitavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi. Kõige rohkem nendel inimestel, kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja
Kõik kommentaarid