Hapete omadused (3)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Happed spikker - väävlishape, äädikhape

Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+

rekursiooni- ja keerukusteooria

1

doc

Keemia - Happed

Happed Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+

Biokeemia

9

docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

 vesinikjodiidhape – HI  divesiniksulfiidhape – H2S  väävelhape – H2SO4  väävlishape – H2SO3  lämmastikhape – HNO3  lämmastikushape – HNO2  fosforhape – H3PO4  süsihape – H2CO3  ränihape – H2SiO3  metaanhape ehk sipelghape – HCOOH  etaanhape ehk äädikhape – CH3COOH Hapete liigitus:  Hapnikusisalduse järgi: hapnikuta hape, hapnikhape Hapnikuta hape – hape,mis ei sisalda hapnikku, nt. HCl, HBr, H2S. Hapnikhape – hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt. H2SO4, HNO3, H2CO3.  Vesinikioonide ehk protoonite arvu järgi, mida happe molekul saab anda lahusse: üheprotoonihape, mitmeprotoonihape Üheprotoonihape – hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni, nt. HCl, CH3COOH Mitmeprotoonihape – hape, mille molekul annab lahusesse kaks või

rekursiooni- ja keerukusteooria

4

doc

Anorgaanilised ained

ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + vesi = vastav hape P4O10 + H2O -> 4H3PO4 AMFOTEERNE OKSIID - Oksiid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised omadused(omadustelt vahepealsed). Amfoteersete oksiidide aluselised ja happelised omadused avalduvad väga nõrgalt. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Al2O3 + H2O = EI REAGEERI NEUTRAALNE OKSIID - Puuduvad happelised ja aluselised omadused, neile ei vasta ükski alus ega hape HAPETE, LEELISTE EGA VEEGA EI REAGEERI Sellesse liiki kuulub ainult 3mittemetallioksiidi:

Keemia

5

docx

Keemia põhjalik kirjeldus mittemetallidest

Mittemetall - lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused Mittemetallide omadused - keemilisi elemendi võime siduda elektrone oma väliskihti Aatomiehituse erinevused metallidega võrreldes - väiksemad mõõtmed ja väliskihil palju elektrone (4-7), seetõttu on lihtainena oksüdeerijad (metallidega reageerides või nii) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine, redutseerija. Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3)

Keemia

29

rtf

Konspekt

või B-rühma elemendi korral 2). Täidame sisemised elektronkihid järgmiselt: 2, 8, 18, 32. NB! Alates 4. perioodi elementidest tuleb eelviimase kihi elektronide arv leida arvutamise teel: liidame kokku juba kirjapandud elektronide arvud ja lahutame saadud summa elektronide koguarvust. Näited: Na+11| 2)8)1) Fe+26|2)8)14)2) 1.3 Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis. Perioodilisusseadus ­ elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 1.4 Ülesandeid.

Keemia

9

pdf

Väävel

SO3 on tavatingimustel kergesti lenduv vedelik. SO3 moodustub vääveldioksiidi oksüdeerumisel õhuhapniku toimel 2SO2 + O2 2SO3. SO3 on väga tugev oksüdeerija, milles temaga kokkupuutel võivad paljud orgaanilised ainet süttida. Tugeva happelise oksiidina ta reageerib veega SO3 + H2O H2SO4. Reaktsioon toimub väga tormiliselt, kus eraldub palju soojust. Enamik vääveltrioksiidist kasutataksegi väävelhappe tootmiseks. H2SO3 ­ väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid ­ vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid

Keemia

5

docx

Elektrolüüdid

ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid ­ hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ­ ioone); 2) mitteelektrolüüdid ­ destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille

Üldkeemia

Kommentaarid (3)