Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks teadmistele ning oskustele töötamaks erinevate füsioteraapia valdkondade patsientidega
1. Skeletisüsteemi vigastuste ja haiguste üldküsimused Lihas-skeletisüsteemi struktuurid: luud, liigesed, lihased, kõõlused, limapaunad Luude funktsioon: tugi, hemopoees, Ca ja P ainevahetus Ortopeedia on kirurgiline eriala, mis on seotud skeleti ja lokomotoorse süsteemi kaasasündinud ja omandatud haiguste, alaarengute ja funktsionaalsete probleemide (traumaatiliste või mittetraumaatiliste) anamneesi, uurimise, diagnoosimise, profülaktika, ravi ja rehabilitatsiooniga. Skelett on keha tugi, mis võimaldab liigeste kaudu liikumise. Luu on bioloogiliselt plastiline, pidevalt remodelleeruv süsteem. Lisaks toetusfunktsioonile toimub luus palju metaboolseid protsesse - see on alus rohketele lokaalsetele ja generaliseerunud haigustele ning metaboolsetele häiretele. Luurakud: Osteotsüüdid – luusisesed rakud (rõhu ja surve retseptorid), Osteoblastid – luud tootvad rakud,
10. Jooksmine loob hea meeleolu 11. Jooksmine on kasulik ka vaimse töö tegijale ja kontoritöötajale 12. Jooksmine on võimalik igas vanuses 13. Jooksmine on parim vahend igaveseks nooreks jääda. 14. Jooksmine on odav, vaja on vaid jooksuriideid ja jalanõusid 15. Joosta võib igas vanuses Tähtis on õige spordijalats Võimalike tugi - liikumisaparaadi vigastuste vältimiseks väga oluline muretseda õige spordijalats. Spordipoodi minnes ei tarvitse me ise teada, milline jalanõu sobib aeroobikas, võrkpallis või jooksmisel, seepärast küsige kindlasti nõu asjatundjatelt. Õige jooksujalats summutab oluliselt jooksmisel tekkivaid põrutusi, toetab jalga ning juhib selle liikumist tugifaasis. Soovitused jooksujalatsite ostmisel 1. Jooksujalats ostke poest ja kogenud müüja käest 2
...............................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6. Kuldreeglid algajale.........................................................................................................5 2. Jooksja olulisemad vigastused................................................................................................ 7 3. Vigastuste ennetamine.......................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Kui armastate hommikust sörkjooksu, ei pruugi te sugugi olla kaalukaotushulluse või tervisetrendide küüsis, teis võib lihtsalt avalduda muistsete esivanemate miljoni aasta vanune instinkt.
Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaazi kasutatakse nii raviks, profülaktikaks kui taastumisvahendina
Spordivigastusi jagatakse kahte leeri: primaarsed spordivigastused ja sekundaarsed vigastused. Primaarsete spordivigastuste alla käivad ülekoormus, kokkupõrkest teise inimesega või spordiriistaga, kukkumised jne. Sekundaarsed vigastused tulenevad varasematest paranemata vigastusteks. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad tekivad erinevatel põhjustel. Pealmiselt tekivad välised vigastused. Sisemised vigastused kutsub esile välimine vigastus, kui kutsub. Vahel võib olla ka vastupidi. 1. Treeningute ja võistluste halb organiseerimine. Näiteks, kui võistlus on venitatud liiga pikaks või kõiki ohutusnõudeid ei ole täidetud, eriti ekstreemspordis, kus võib lõpmata palju asju halvasti minna. 2. Sportliku tegevuse koha, varustuse, inventari korrastamatus, jalanõude ja riietuse mittevastavus. See käib nii spordiklubide kui ka sportlaste enda kohta. 3
Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või
Marfani sündroom. Kaasasündinud haigus- Sünnipärane kõrvalekalle südames (aordi laienemine), luudes-liigestes ja silmades. Soovitav kõigil pikakasvulistel sportlastel (korvpall, võrkpall) teha lisauuringud (ehhokardiograafia)- Sündroomi esinemisel võistlussport keelatud. WPW sündroom. Enamasti kaasasündinud lisaerutusjuhtetee, võivad vallanduda südamekloppimise hood, kus SLS võib ulatuda 170-220 lööki/min .EKG-s iseloomulikud muutused ( ka varjatud vorm). Lisauuringud, ravi – lisajuhtetee selektiivne kõrgsageduslik kateeterablatsioon. Südamepekslemishoogudeta WPW sündroom– treeningud lubatud Südamepekslemishoogudega WPW sündroom võistlussport keelatud, madala intensiivsusega kehalised koormused Kõrgenenud vererõhk, normväärtused. Normaalne vererõhu väärtus 115-129/60-85 mmHg. Prehüpertensiooniks loetakse 130- 140/85-90 mmHg. Esineb tihti noorukieas, sagedamini noormeestel. Sagedamini jõukomponendiga seotud spordialadel –
Kõik kommentaarid