Halogeeni ühendid bioelemendina

Põlme, Liina

Halogeeni ühendid bioelemendina (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Halogeenid bioelemendina

Liina Põlme
2009
Fluor - F
fluororgaanilised plastid (teflon)
HF klaasi söövitus
jahutusvedelikud, propellandid
freoonid
F - hambapastades
Fluor on vajalik hammaste arenguks, ta
suurendab ka kaltsiumi deponeerumist
hambakudedes.
Fluor pidurdab suhkrute muutumist suus
orgaanilisteks hapeteks. Seega fluor
kaitseb hambaemaili.
suurendab organismi kiiritustaluvust.
Peamised fluori sisaldavad produktid on
merekalad, meretaimed, juust, loomaliha,
tee, kapsas, must aroonia, roheline sibul,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liina Põlme Õppematerjali autor

powerpoint esitlus

halogeeni ühendid bioelementidena

Sarnased õppematerjalid

doc

Nimetu

Põhjus peitub fluori omaduses moodustada levinumate elementidega tugevamaid komplekse kui seda teeb kloor. Fluoriidioonid võivad moodustada lahustuvaid kompekse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ligandidega. Paljudes looduslikes vetes leidub rohkesti kaltsiumioone, mistõttu on fluoriidioonide kontsentratsiooni kontrollivaks olulisimaks mineraaliks tõenäoliselt kaltsiumfluoriid. F- ioonide sisaldust looduslikes vetes mõjutavad ka mitmed teised ühendid, millest tähtsamad on fluorapatiit ja magneesiumfluoriid (MgF2). Ligi pool merevees leiduvast fluorist esineb vabade F- ioonidena, teine osa aga MgF+ kujul. Vähem leidub teda CaF+ -na või viliaumiidist pärit kompleksidena. Fluoriga moodustab komplekse ka alumiinium: AlF2+, AlF2+, AlF3, [AlF6]3-, Al(OH)F+, Al(OH)F2 ja Al(OH)F3-. Seejuures sõltub ühendi moodustumine alumiiniumi- ja fluoriidioonide kontsentratsioonide vahekorrast vees ning pH- st

Kategoriseerimata

doc

Toit

Nii keemilise kui ka mikrobioloogilise sünteesi tulemusena saadakse glutamiinhape, mille erinevad soolad leiavad kasutamist lõhna- ja maitsetugevdajatena. Nii leidub toidu lisaainete loetelus glutamiinhape (E620), mononaatriumglutamaat (E621), monokaaliumglutamaat (E622), kaltsiumdiglutamaat (E623), monoammooniumglutamaat (E624) ja magneesiumdiglutamaat (E625). Kõik need lisaained on kasutusel kui lõhna- ja maitsetugevdajad. Need on ühendid, mis tugevdavad toidule omast maitset ja (või) lõhna. Glutamiinhape kuulub põhiaminohapete hulka ja tema soolasid omastab inimorganism hõlpsalt. Aasia köögil on tugevad traditsioonid naatriumglutamaadi kasutamises liha maitseainena. Kuid ka selline ühend võib palju probleeme tekitada. Et naatriumglutamaati kasutatakse eriti rohkelt just Hiina köögis, siis on ülalkirjeldatud nähtust hakatud kutsuma ka "Hiina restorani sündroomiks"

Keemia