Halogeeniühendite
kahjulik mõju keskkonnale
Looduslikke halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe. Seevastu
on inimene loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka
mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on
halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel.
Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur.
Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või
narkootilise toimega.
Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt
mürgised. Halogeeniaurud on
terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik
halogeenidega tehtavad
katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis.
Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride
ja teiste materjalide lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist
peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ühendid, kuna broomi ja joodi
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SilviaH.
Õppematerjali autor
1) Areenide füüsikalised ja füsioloogilised omadused 2) Amfetamiini toime, mõju ja kahjulikkus 3) Benseeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad 4) Stüreeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad 5) Dioksiinid: kasutusalad, kuidas ja mis protsesside tagajärjel nad võivad sattuda loodusesse ja atmosfääri, nende mõju ja ohtlikkus keskkonnale, dioksiinide sisalduse ainetes tõestamise kirjeldus (Beilsteini proov) 6) Heterotsükilised ühendid: nikotiini, morfiini, kofeiini leidumine, mõju organismile, kasutusalad 7) Süsivesinike halogeeniühendite füüsikalised omadused ja mõju organismile 8) Diklorometaani, triklorometaani (kloroformi), tetraklorometaani omadused ja kasutusalad 9) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama
vähe, kuid lahustavad hästi teisi hüdrofoobseid aineid. Halogeeniühenditest (2) Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ained. Metüleenkloriid Metüleenkloriid ehk diklorometaan (CH2Cl2) on väga laialdaselt kasutuses lahustina. Diklorometaani sisaldab värvieemaldi. See on mürgine vähki tekitav kemikaal, millel on narkootiline mõju ja mis kahjustab tervist. Diklorometaan mõjub inimesele väga kiiresti. Kloroform Kloroform ehk triklorometaan (CHCl3) on samuti tuntud lahusti, mida on kasutatud ka narkoosiks, kuid kahjulike kõrvaltoimete tõttu loobuti sellest ammu. Kloroformi kasutatakse laialdaselt teflooni ja õhukonditsioneeride jahutusvedelike sünteesimisel. Keskkonna ohtlikkuse tõttu, on ka kloroformi baasil põhinevate jahutusvedelike süntees oluliselt vähenenud. Tetrakloorsüsinik Tetrakloorsüsinik ehk
Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Teine inimesi otseselt mõjutav ja probleeme tekitav ainete segu on DDT, mis tuli kasutusele Teise maailmasõja ajal. See on valge kristalne aine, mis vees peaaegu ei lahustu. DDT on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina ehk kahjurite hävitajana. Esialgu peeti seda ainet inimestele ja loomadele ohutuks, kuid üsna pea avastati selle tegelik mõju. Selle ohtlikkus hakkas ilmnema hulgikasutuses. Ta kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgistusi. DDT tootmist ja tarbimist hakati keelustama juba 1970. aastatel, ent arengumaades kasutatakse seda endiselt malaaria vastu võitlemiseks, mis levib sääskede teel. Seega on selle kasutamine või keelustamine vastuoluline küsimus. See aine on näiteks Läänemere elustikule palju kahju toonud. Neid halogeeniühendeid on veel ja veel, mis meile kahju toovad, kuid me saame olla rahul,
· astaat Fluor (F2) on kahvatukollane gaas. Kloor (Cl2) on rohekaskollane gaas. Broom (Br2) on pruunikaspunane vedelik. Jood (I2) on purpurmust tahkis. Astaat on radioaktiivne mittemetalliline tahkis, mida leidub maakoores väga vähe (mõnikümmend milligrammi) küll aga võib teda saada tuumareaktorites. Arvatavasti on astaat üldse 93st maal leiduvast elemendist kõige vähem levinud. Ja kuna astaadi omadusi tuntakse veel suhteliselt vähe, siis ma teda rohkem halogeenide ja seega ka halogeeniühendite hulgas ei käsitle. Kuna halogeeniühendid reageerivad väga hästi on nad asendamatud paljude ainete valmistamisel. Olles hüdrofoobsed lahustuvad halogeeniühendid vees äärmiselt vähe küll aga lahustavad nad väga hästi teisi hüdrofoobseid aineid. Tänu sellele kasutatakse neid rasvade, õlide, vaikude jt materjalide lahustamiseks. Peamiselt kasutatakse fluor- ja kloroorgaanilisi ühendeid, sest broomi ja joodi ühendid on kallimad ja ka toksilisemad.
Aromaatsed süsivesinikud on narkootilise toimega ja mürgised ained. Vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Mitme benseeniringiga ained põhjustavad sageli vähkkasvajaid ehk on kantserogeense toimega. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid, halvimal juhul võib see lõppeda surmaga. Pidev kokkupuude areenidega kahjustab närvisüsteemi, maksa ja eriti vereloomeelundeid. 3) Amfetamiini toime, mõju ja kahjulikkus Amfetamiinist tekib korduval kasutamisel väga tugev sõltuvus, kusjuures selle tagajärjel ilmevad unetus, tagakiusamisluulud, ärevus, isupuudus, pahurus, närvilisus, depressioon. Alguses amfetamiini tarbival inimesel suureneb seksuaalne aktiivsus ja võimekus, kuid hiljem lõppeb see impotentsusega. Amfetamiini kasutamine on ajule, maksale ja südamele kahjulik ning võib lõppeda surmaga. 4) Benseeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad
kampaania freoonide CFC (R12) ja HCFC (R22) asendamiseks väheohtlikega, nagu HFC (R134a ja mitmed segud), hiljem aga täielikuks üleminekuks looduslike ainete (ammoniaak, CO2, propaan, õhk, vesi jne) kasutamisele külmaainetena. On loodud spetsiaalsed ettevõtted “halbade” freoonide kogumiseks ja kahjutustamiseks. Küllap on Antarktise osooniauk nii lähedal, et sunnib kiiresti ja otsustavalt tegutsema. Ehkki ka Arktika kohal laiub hiiglaslik osooniauk, mis avaldab mõju Eestilegi, ei tunta meil sellepärast veel erilist muret. On küll olemas Keskkonnaministeeriumi 19.06.1992 määrus selliste osoonikihti lõhustavate ainete nagu R11, R12, R13 jne kasutamise piiramisest (R22 kasutamist ei piirata). 1996 septembris ühines Eesti lõpuks ka Montreali protokolliga, mis annab osooni lõhkuvate ainete tarbimise vähendamise ja lõpliku keelustamise ajagraafikud. Need tähtajad on aga küllalt pikad, ulatudes tuleva sajandi esimestesse kümnetesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid