Haldusõiguseõpik (1)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

  • Mis on siis haldus ?
  • Miks ei ole siin ära toodud kolm vaid neli organit ?
  • Kes peab seda tegema, kas politsei, kohalik vallavalitsus, päästeamet või keegi teine ?
 
Säutsu twitteris
HALDUSÕIGUS
Kalle  Merusk , Indrek Koolmeister
Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele
TARTU ÜLIKOOL.
ISBN 9985-822-18-8
Eessõna
Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele  
abimaterjaliks   haldusõiguse   õppekursuse    omandamisel .   Raamatu   kontseptuaalseks  
lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi  
anda   haldusõiguse   probleeme   kehtivas   õiguskorras.   Seetõttu   ei   ole   õpikus   iga  
üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste  käsitluste  analüüsi,  
vaid võimaluse korral on tehtud  viide  vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid  
lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu  seisust , mis oli Eestis välja kujunenud  
1994.a.   lõpuks,   kuid   toimetamise   käigus   on   püütud   sisse   viia   ka   1995.a.    augustini   
toimunud   muudatusi.   Õpikus   on  peetud  oluliseks  käsitleda  kehtivat  haldusõigust  läbi  
Euroopa õigusruumis aktsepteeritud üldpõhimõtete, arusaamade ja seisukohtade  prisma .
 
Raamat   koosneb   kahest   osast.   Neist   esimese   on   kirjutanud   K. Merusk,   teise 
I. Koolmeister.   Esimeses   osas   on   vaatluse   all   haldusõiguse   mõisted,    printsiibid    ja  
üldinstituudid, millel on oluline tähtsus kogu haldusõigusele. Teine osa on pühendatud  
konkreetsetele   avalikku   haldust   teostavatele   institutsioonidele,   erinevatele  
haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele.
 
Autorid on tänulikud Avatud Eesti Fondile, kelle lahkel kaasabil õpik trükivalgust näeb.
Tartu, august 1995 
Autorid

 

1
I. AVALIK HALDUS

§1. Avaliku halduse mõiste 
Et mõista, mida kujutab endast  haldusõigus , peab olema ettekujutus avalikust haldusest 
kui   haldusõiguse   esemest.   Halduse   mõiste   on   mitmetähenduslik   ja   küllaltki   raskesti 
arusaadav. 
Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. 
Selle   kandjaks   võib   olla   indiviid,   kes   haldab   oma   asju,   vara   jne.   Tuntud   Austria 
õigusteadlane   A. Merkl   on   haldust   laiemas   tähenduses   määratlenud   kui   inimlikku 
plaanipärast tegevust kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldusekandjaks võib olla 
aga ka ettevõte, ühing, riik jne. Prominentne Š veitsi  haldusõigusteadlane F. Fleiner on 
haldust defineerinud füüsilise või juriidilise isiku  tegevusena  oma kohustuste  täitmisel
Nii   võib   rääkida   tööstus-   või    kaubandusettevõtte    haldusest,   teatud   ühingu   asjade 
haldusest, riigihaldusest jne. Kõigile neile halduse liikidele on suuremal või vähemal 
määral iseloomulikud teatud struktuuri- ja korralduse ühtsed printsiibid. Halduse võib 
teatud tunnuste alusel jagada kahte suurde rühma, need on era- ja avalik haldus. Avalik 
haldus   on   seotud   avaliku   võimu   teostamisega.   Meid   huvitab   eelkõige   avalik   haldus. 
Avalik   haldus   moodustab   organisatsiooniliselt,    funktsionaalselt    ja   õiguslikult   ühtse 
terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. Kuid vaatamata 
sellele jääb avaliku halduse mõiste ise ikkagi mitmetähenduslikuks. 
1. Avaliku halduse erinevad määratlused  
Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused: 
1) avalik haldus  organisatsioonilises  mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni 
tähenduses,   mis   koosneb   avaliku   halduse   kandjatest,   haldusorganitest   jt. 
haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku 
võimu kandja, näiteks kohalik  omavalitsus
2) avalik haldus  materiaalses  mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida 
teostavad   peamiselt   haldusorganid   ja   teised   haldusinstitutsioonid.   Avalik   haldus 
materiaalses   mõttes   on   täidesaatev   tegevus,   mis   on   riigi   üks   põhifunktsioone; 
/haldusülesannete  täitmine
3)   avalik   haldus    formaalses    mõttes   on   haldusorganite   kogu   tegevus,   vaatamata   selle 
materiaalsele  sisule , s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised 
riikliku tegevuse liigid. /haldusorganite kogu tegevus olenemata selle materiaalsest sisust
Avaliku   halduse   määratlemine   organisatsioonilises   ja   materiaalses   mõttes   on   seotud 
võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et 
Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud 
võimude   lahususe   ja   tasakaalustatuse   põhimõttel.   Siin   ei   nimetata  expressis   verbis 
võimude   lahusust   kui   põhimõtet,   vaid   antakse   riigiorganite    loetelu ,   kelle   tegevus   on 
korraldatud võimud lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Loetelus on ära toodud neli 
organit. Sellega seoses võib tekkida mitmeid  küsimusi . Esiteks, kas võimude lahususe 
põhimõte kui õigusriigi üks olulisemaid tunnuseid on Eesti Vabariigis põhiseaduslikult 
sätestatud või ei? Miks ei ole siin ära toodud kolm vaid neli organit? Kas see tähendab 
traditsioonilise   kolme   võimu   asemel   nelja   võimu   olemasolu?   Põhiseaduse   nimetatud 
paragarahv   aktsenteerib   tähelepanu   eelkõige   vabariigi   keskorganite   töökorralduse 
2
põhimõtetele.   Vabariigi    President ,   võttes   aluseks   tema    põhiseaduslikud    funktsioonid, 
kuulub   täidesaatva   riigivõimu   hulka.   Seega   on   meil   riigiorganite   funktsioonide   järgi 
tegemist  üksnes kolme  liiki  organitega.  Vabariigi  President  ja  valitsus  esindavad  siin 
riigivõimu   ühte,   s.o.   täidesaatvat   haru.   Edasi,   lähtudes   põhiseaduse   §dest   59 
(seadusandlik   võim   kuulub   Riigikogule),   86   (täidesaatev   võim   kuulub   Vabariigi 
Valitsusele) ja 146 (õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja 
mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega) võib öelda, et võimude  lahusus  kui 
printsiip on Eesti Vabariigi põhiseaduse sõna ja mõtte kohaselt sätestatud. 
Nagu juba märgitud, peetakse võimude lahususe printsiibi puhul traditsiooniliselt silmas 
võimude   kolmikjaotust.   Need   on   seadusandlik,   täidesaatev   e.   haldus-   ja    kohtuvõim
Kirjanduses võib leida aga ka teisi käsitlusi. Näiteks tuntud Eesti haldusõigusteadlane 
A.T. Kliimann   on   lähtunud   kaksikjaotusest.   Esiteks   eraldab   ta   legislatsiooni 
(seadusandluse) ja eksekutsiooni (täidesaatmise) ja teiseks jaotab ta viimase omakorda 
administratsiooniks   (halduseks)   ning   jurisdiktsiooniks   (õigusemõistmiseks). 
Vahetegemisel   nimetatud   võimude   erinevate   liigituste   vahel   on   eelkõige   teoreetiline 
tähendus.    Kaasaegses    õigusalases   kirjanduses   on   jäädud   valdavalt   klassikalise 
kolmikjaotuse juurde. 
2. Seadusandlus , haldus ja õigusemõistmine: avalik haldus formaalses 
mõttes 
Võimude lahususe teooria rajajateks loetakse John  Locke `i ja Charles de  Montesquieu `d. 
Nimetatud teooria on oma arengus olnud lahutamatult seotud õigusriigi ideega. 
Võimude lahusus kui riigiehituslik printsiip on kaasajal ühel või teisel määral sätestatud 
kõigi demokraatlike riikide põhiseadustes või konstitutsioonilistes aktides. 
Võimude lahususe printsiip sisaldab endas kolme erinevat aspekti. Esiteks tähendab ta 
riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigi funktsioonideks (funktsionaalne võimude 
lahusus). 
Teiseks, kogu riigivõimu jagamist erinevate riigi funktsioonide kandjate (organite) vahel 
(organisatsiooniline   võimude   lahusus).   Kolmandaks   sisaldab   ta   riigi   funktsioonide   ja 
organite korraldust, selle süsteemi. 
Võimude lahususe idee tekkimisel oli selle põhieesmärgiks tagada riigivõimu piiramise 
abil üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse. Kõrvuti nimetatud eesmärgiga on kaasajal 
esiplaanile   nihkunud   võimude   lahususe   printsiibi   teine   funktsioon.   See   on   võimude 
lahusus   kui    pädevuse    jaotuse   põhimõte.   Siin   ei   ole   esmatähtis   niivõrd   riigivõimu 
piiramine, kuivõrd sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse 
riiklike ülesannete täitmise ning  ratsionaalse  ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. 
Võimude lahususe printsiibi ühe või teise aspekti esiletoomine ei tähenda  kaugeltki  seda, 
et üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse on kaotanud oma aktuaalsuse. Pigem on siin 
tegemist sellega, et täielikult ära kasutada võimude lahususe kui riigiehitusliku printsiibi 
kõiki võimalusi demokraatliku ja efektiivse riigivõimu tagamiseks. 
Lähtudes   funktsionaalsest   võimude   lahususest,   võib   välja   tuua   järgmised   riigi 
põhifunktsioonid
1) seadusandlus ehk legislatiivfunktsioon. Selle  sisuks  on üldkohustuslike abstraktsete 
õigusnormide loomine. Need on abstraktsed käitumise üldreeglid, mis loovad õigusi ja 
kohustusi impersonaalselt. Loodavad normid  määratlevad käitumist  üldjuhtudena, s.o. 
ajas ja ruumis esineda võivate juhtudena. 
3
Haldust   saab   seadusandlusest   eristada   eelkõige   viimase   materiaalse   sisu   kaudu 
(õigusnormide   loomine).   Materiaalselt   mõistetud   haldusfunktsiooni   sisuks   ei   ole 
õigusnormide loomine; 
2)   haldus   ehk   eksekutiivfunktsioon   on   kõige   üldisemalt   täidesaatmine,    elluviimine
Üldlevinud   on    formuleering ,   mille   järgi   haldus   on   riigi   tegevus   oma   eesmärkide 
saavutamiseks.   Olulise   osa   selle   funktsiooni   mahust   moodustab   seaduste   elluviimine, 
täitmine. A.T. Kliimanni järgi on eksekutiivfunktsioon normide loomine, mis määratlevad 
käitumist   üksikjuhtudena.  Toodud   määratlused   on   väga   üldised   ning   annavad   üksnes 
halduse   piirjooned   või   üksikud   tunnused   ega   iseloomusta   seda   kui   tegevust   kogu 
mitmekesisuses. Halduse sisu avamine  nõuab üksikasjalikumat selgitust. 
Teoreetilises kirjanduses tehakse vahet ka halduse ja valitsemise vahel, mis moodustavad 
riigi   täidesaatva   funktsiooni.   Valitsemise   all   mõeldakse   valdavalt   halduse   poliitilist 
juhtimist kui poliitilist tegevust, mida teostab riigi valitsus. Käesoleva õpiku eesmärk ei 
ole sellist vahet teha ning täidesaatvat funktsiooni tähistatakse üldmõistega haldus. 
3)   õigusemõistmine   ehk   jurisdiktsiooniline   funktsioon   seisneb   objektiivse   õiguse 
rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus. 
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Haldusõiguseõpik #1 Haldusõiguseõpik #2 Haldusõiguseõpik #3 Haldusõiguseõpik #4 Haldusõiguseõpik #5 Haldusõiguseõpik #6 Haldusõiguseõpik #7 Haldusõiguseõpik #8 Haldusõiguseõpik #9 Haldusõiguseõpik #10 Haldusõiguseõpik #11 Haldusõiguseõpik #12 Haldusõiguseõpik #13 Haldusõiguseõpik #14 Haldusõiguseõpik #15 Haldusõiguseõpik #16 Haldusõiguseõpik #17 Haldusõiguseõpik #18 Haldusõiguseõpik #19 Haldusõiguseõpik #20 Haldusõiguseõpik #21 Haldusõiguseõpik #22 Haldusõiguseõpik #23 Haldusõiguseõpik #24 Haldusõiguseõpik #25 Haldusõiguseõpik #26 Haldusõiguseõpik #27 Haldusõiguseõpik #28 Haldusõiguseõpik #29 Haldusõiguseõpik #30 Haldusõiguseõpik #31 Haldusõiguseõpik #32 Haldusõiguseõpik #33 Haldusõiguseõpik #34 Haldusõiguseõpik #35 Haldusõiguseõpik #36 Haldusõiguseõpik #37 Haldusõiguseõpik #38 Haldusõiguseõpik #39 Haldusõiguseõpik #40 Haldusõiguseõpik #41 Haldusõiguseõpik #42 Haldusõiguseõpik #43 Haldusõiguseõpik #44 Haldusõiguseõpik #45 Haldusõiguseõpik #46 Haldusõiguseõpik #47 Haldusõiguseõpik #48 Haldusõiguseõpik #49 Haldusõiguseõpik #50 Haldusõiguseõpik #51 Haldusõiguseõpik #52 Haldusõiguseõpik #53 Haldusõiguseõpik #54 Haldusõiguseõpik #55 Haldusõiguseõpik #56 Haldusõiguseõpik #57 Haldusõiguseõpik #58 Haldusõiguseõpik #59 Haldusõiguseõpik #60 Haldusõiguseõpik #61 Haldusõiguseõpik #62 Haldusõiguseõpik #63 Haldusõiguseõpik #64 Haldusõiguseõpik #65 Haldusõiguseõpik #66 Haldusõiguseõpik #67 Haldusõiguseõpik #68 Haldusõiguseõpik #69 Haldusõiguseõpik #70 Haldusõiguseõpik #71 Haldusõiguseõpik #72 Haldusõiguseõpik #73 Haldusõiguseõpik #74 Haldusõiguseõpik #75 Haldusõiguseõpik #76 Haldusõiguseõpik #77 Haldusõiguseõpik #78 Haldusõiguseõpik #79 Haldusõiguseõpik #80 Haldusõiguseõpik #81 Haldusõiguseõpik #82 Haldusõiguseõpik #83 Haldusõiguseõpik #84 Haldusõiguseõpik #85 Haldusõiguseõpik #86 Haldusõiguseõpik #87 Haldusõiguseõpik #88 Haldusõiguseõpik #89 Haldusõiguseõpik #90 Haldusõiguseõpik #91 Haldusõiguseõpik #92 Haldusõiguseõpik #93 Haldusõiguseõpik #94 Haldusõiguseõpik #95 Haldusõiguseõpik #96 Haldusõiguseõpik #97 Haldusõiguseõpik #98 Haldusõiguseõpik #99 Haldusõiguseõpik #100 Haldusõiguseõpik #101 Haldusõiguseõpik #102 Haldusõiguseõpik #103 Haldusõiguseõpik #104 Haldusõiguseõpik #105 Haldusõiguseõpik #106 Haldusõiguseõpik #107 Haldusõiguseõpik #108 Haldusõiguseõpik #109 Haldusõiguseõpik #110 Haldusõiguseõpik #111 Haldusõiguseõpik #112 Haldusõiguseõpik #113 Haldusõiguseõpik #114 Haldusõiguseõpik #115 Haldusõiguseõpik #116 Haldusõiguseõpik #117
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 117 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
144 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
232467 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

lähtekohaks, aine edastamisel, õpikus, esimeses osas, halduse mõiste, merkl, õigusalases kirjanduses, materiaalses mõttes, loetelus, kliimann, nimetatud teooria, toodud määratlused, õigusemõistmist, haldusele, teostatav õigusloome, erandolukorras või, järelduse, lahendamise üldkord, õigusemõistmise küsimused, nimetatud määratlus, legislatiiv, saksa õigusteadlase, materiaalseks, sättele, peamised vahenid, teatud juhtudel, põhifunktsioonid, diskretsionaarsest, haldusõigus, sub, vaheteol kontinentaal, era, dispositiiv, pretseptiiv, normiloojaid, üldtuntud, käsitluse alusel, avalik õigus, era, endast riigi, määratlustel, haldusõiguse formaal, mayer, reguleerimisele, vähemal määral, haldusõiguse printsiibid, vahekorra üksik, põhiseaduses, kolmandaks elemendiks, viiendaks, seitsmendaks, tervisekaitse, demokraatia printsiip, õiguspärasus, seaduslikkuse põhimõttel, avalik administratsioon, sellel alusel, õigusinstitutsioonide tähenduses, õigusharu, haldusõigusnormi subjektiks, dispositsioon, tuleohutus, õigusteoorias, õigusallikas, õiguse vorm, põhiseadus, põhiseaduse normid, õigusallikaks, õigusallikaks, seadlused, põhiseadus, kriteeriumiks, sellel alusel, õigusallikaks, seisukohale, eesti õiguskorras, tõlgenduse esemeks, tõlgendamise lõppeesmärgiks, rahvusvahelised lepingud, rahvusvahelised lepingud, õigusriigis, avalik haldus, kohustusteta, eraõiguslikes suhetes, funktsioonist, avalikus õiguses, küllaltki komplitseeritud, põhiõigused, haldusõigussuhe, haldusõiguse subjektideks, konkreetse asjaolu, haldusõigusvõimega, haldusõigusvõime, kaitseväeteenistuse seadusele, haldusõigussuhted, haldusõigussuhete spekter, kestvatel haldusõigussuhetel, tulenevad avalik, neid asjaolusid, selliseid suhteid, detsentraliseerimine, kehtivas õiguskorras, isikuid, haldusülesandeid, lõike järgi, lõike järgi, autonoomsed korporatsioonid, reaalkorporatsioonideks, ringhäälingus edastamisel, võib avalik, kultuurkapitali ülesandeks, teatud avalik, eesti õiguskorras, notariaaltoimingute teostamisel, kelsen avalik, organisatsiooniliselt, organi iseseisvus, liikmeteks, lõike kohaselt, konkreetsetes seadustes, kultuurkapitalil, monokraatseks organiks, funktsionaalses mõttes, asutused teo, kollektiivisikuid, viimase allüksusteks, organisatsioonilis, ameti kandjaks, tsentralisatsiooni, vastavalt organitele, kõrgemalseisval organil, tsentralisatsiooni elemendid, detsentralisatsioonil, tsentralisatsiooni, monokraatse süsteemiga, kollegiaalsüsteemi puhul, kollegiaalsüsteemile, küsimusi majoriteedi, territoriaal, territoriaalsüsteem, reaalsüsteemil, valitsemisalade korraldamiseks, küllaltki omapäraselt, juriidiline isik, juriidiline isik, esindamise küsimus, juriidilisel isikul, kokkuvõtlikult, alust avalik, täpsemalt öeldes, kliimann, reaaltoimingutele, haldusõiguse seisukohalt, nimetatud toimingutele, haldusakti olemuseks, legislatiivfunktsioon, nimetatud funktsioonid, lihtsustatult öeldes, kaasaegsed riigid, formaalses mõttes, haldusakti määratlemisel, üldaktide ülesanne, kliimanni käsitlust, üldaktid, õigustloovateks, positiivses õiguses, vormilised haldusaktid, aktide puhul, seadustes, dekreediga, erakorralistele dekreetidele, mõeldavad, delegatsiooni edasivolitamine, problemaatiline, samal seisukohal, teostamise aluseks, haldusakti teoorias, õiguspraktikas, üldaktina, õigusteoreetilisest seisukohast, otsusel, halduskaebuseks, tulenevalt põhiseadusest, lõike kohaselt, vaid vajalik, kolmandaks, haldusakti funktsioonist, haldusaktide teatavakstegemine, seadusandja, kehtivad aktid, viimased, halduse üldaktid, lõike järgi, täita avalik, teatamistoimingute vormiks, tõestamistoimingute sisuks, halduskohtu kontrollile, detailplaneeringud, kontrollist, administratsiooni otsuseid, internne, riiklikuks järelevalveks, sisuks, riiklik järelevalve, kontrollimisõigus, enesekontroll, nõukogul, õiguskantsler, schneider, kohtulikul kontrollil, esimeses astmes, kassatsioonikohtuks, halduskohtu ülesandeks, administratsioon, administratsioon, asjade erinevus, asja arutamine, omavalitsuslikuks lüliks, mittetulundusühingud, mittetulundusühingutesse koondumine, nimetatud kriteerium, reguleeritud või, mittetulundusühingud, valdkonna reguleerimisel, seadusteks, siinjuures, eraldi seadustega, 290, üldine põhimõte, lõike kohaselt, ühingute puhul, loakorra puhul, loakord, siinjuures, eraldi nõuded, registreerimistoiminguteks, tähtajad, registripidajaks, lõike kohaselt, registripidaja toimingud, mittetulundusühingute seaduses, esinduskogul, esindajaks, eelduseks, revisjonikomisjon, ühingu vara, siinjuures järelevalvevolitused, sunni kohaldamisel, järelevalveorganitel, ettekirjutus, esitatud koosseis, kattumine, õigusnormide rikkumine, eraldi koosseisuks, staadiumideks, haldusõiguserikkumiste asjades, nimetatud karistustest, ühingud, teiseks erivormiks, õigusjärglus haldussuhetes, eripäraks, mittetulundusühingute seadusega, ühendamise korral, eraldumise menetlus, mittetulundusühingud, arv, lõike järgi, liitude likvideerimisel, riiklik sund, riiklik sund, haldustõkendid, tõkendi kohaldamine, varaliseteks tõkenditeks, privaatsuse piiramisega, tõkendi kohaldamine, täitevorgan, tõkendi kohaldamine, karistuse kohaldamine, nimetatud karistustest, rahatrahv, või maa, analoogselt, halduskaristusena, juriidiline olemus, baden, baden, verwaltungsverfahrensgesetz, pkgs põhikooli

Sisukord

  • HALDUSÕIGUS
  • ISBN 9985-822-18-8
  • Eessõna

Teemad

  • Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele
  • Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele
  • abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks
  • lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi
  • anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga
  • üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi
  • vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid
  • lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud
  • a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse viia ka 1995.a. augustini
  • toimunud muudatusi. Õpikus on peetud oluliseks käsitleda kehtivat haldusõigust läbi
  • Euroopa õigusruumis aktsepteeritud üldpõhimõtete, arusaamade ja seisukohtade prisma
  • Raamat koosneb kahest osast. Neist esimese on kirjutanud K. Merusk, teise
  • I. Koolmeister. Esimeses osas on vaatluse all haldusõiguse mõisted, printsiibid ja
  • üldinstituudid, millel on oluline tähtsus kogu haldusõigusele. Teine osa on pühendatud
  • konkreetsetele avalikku haldust teostavatele institutsioonidele, erinevatele
  • haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele
  • Autorid on tänulikud Avatud Eesti Fondile, kelle lahkel kaasabil õpik trükivalgust näeb
  • Tartu, august 1995
  • Autorid
  • I. AVALIK HALDUS
  • §1. Avaliku halduse mõiste
  • Avaliku halduse erinevad määratlused
  • expressis verbis
  • Seadusandlus, haldus ja õigusemõistmine: avalik haldus formaalses
  • mõttes
  • Avalik haldus materiaalses mõttes
  • §2. Avaliku halduse tunnused
  • haldus on sotsiaalselt kujundav
  • /korraldav
  • tegevus, tema esemeks on inimeste
  • sotsiaalne kooselu
  • peab haldus olema orienteeritud avalikele huvidele
  • üldistes huvides
  • haldus on eelkõige aktiivne, tulevikku suunatud tegevus
  • halduse sisuks on ka konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite
  • reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamine
  • ulatusliku kontrolli olemasolu
  • avaliku
  • halduse kui tegevuse üle
  • riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel
  • §3. Avaliku halduse ülesanded
  • avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine neid ähvardavate ohtude eest
  • üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine
  • ja parandamine (soodustav haldus)
  • kogu sotsiaalse-, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arengu soodustamine
  • ja juhtimine
  • suunav haldus)
  • riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine
  • maksuhaldus)
  • haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja töötajate varustamine
  • töövahenditega
  • varustav haldus)
  • § 4. Avaliku halduse funktsioonid
  • / liigid
  • § 5. Avaliku halduse seotus seadustega
  • /legaalsuse nõue
  • die gesetzfreie
  • Verwaltung
  • II. HALDUSÕIGUS
  • §1. Haldusõiguse mõiste
  • Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, on õigusharu, mis
  • kuulub avaliku õiguse hulka
  • /reguleerimisesemeks on avalik haldus
  • Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad
  • huviteooria, mis lähtub õigusnormi huvisuundumisest
  • publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod
  • ad singulorum utilitatem
  • subordinatsiooniteooria, mille järgi avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- ehk
  • alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel
  • subjektiteooria, mis loeb
  • avalikuks õiguseks nende õigusnormide kogumit, mille õigustatud või kohustatud
  • subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja
  • circulus in definitio
  • Haldusõiguse määratlemine
  • haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid
  • reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja
  • funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike
  • huvide realiseerimine
  • §2. Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused
  • kokkuleppel kohaliku omavalitsusega
  • §3. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid
  • Õigusriigi printsiip
  • expressis verbis
  • Sotsiaalriigi printsiip
  • Demokraatia printsiip
  • legitimatsiooni uuendamine
  • Õiguspärasuse printsiip
  • §4. Haldusõiguse süsteem
  • § 5. Haldusõigusnorm
  • Haldusõigusnormi mõiste
  • Haldusõigusnormi struktuur
  • Haldusõigusnormi realiseerimine
  • lad
  • subsumtio
  • §6. Haldusõiguse allikad
  • Õigusallika mõiste
  • Rechtserzeugungsquellen
  • Rechtswertungsquellen
  • Rechtserkenntnisquellen
  • Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus
  • määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus
  • expressis verbis
  • poolthäälte enamusega
  • koosseisu
  • häälteenamusega
  • Haldusõiguse printsiibid

Kommentaarid (1)


Agnessaa: :)
00:45 17-02-2018


Sarnased materjalid

80
doc
84
doc
112
pdf
118
doc
72
docx
13
doc
16
doc
75
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto