Haldusõigus konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on avalik huvi ?
  • Mis alusel eristatakse era- ja avalikku õigust ?
  • Mis vahendid ja vah liigid ?
  • Mis on juhtunud ?
  • Mida ütleb tekst ?
  • Missugune on tähendus ?
  • Kuivõrd tuleneb nõudeõ normidest, mis sätestavad toetused ja soodustused ?
 
Säutsu twitteris
Avaliku halduse mõiste
Reguleerib suhteid isiku ja avaliku võimu vahel. Õigusharu määravad ära spetsiaalsed suhted, mida õigus reguleerib. Avalik haldus reguleerib suhteid, mis tekivad avalik halduslikus sfääris. Avalik haldus moodustab haldusõiguse reguleerimiseseme.
Haldama – mõjutama, täide viima, teostama, korraldama .
Haldus – selle tegevuse sisu.
Haldus on omane kõigis eluvaldkondades, ka erasfääris ei saa halduseta läbi. Haldus pole eraõiguslikes suhetes nende eesmärgiks vaid vahendiks .
Erahaldus – eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad.
Era- ja avaliku halduse eristamine – avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma jurist Ulpianus ütles nii
Avaliku halduse 3 tähendust:
  • organisatsioonilises mõttes – institutsioonide kogumid, mis tegelevad avaliku halduse teostamisega; avaliku halduse kandjate kogum; riik, av-õi jur isikud, eraõ isikud, kes teostavad avalikku haldust.
  • materiaalses ehk sisulises mõttes – haldustegevus (riikliku tegevuse liik), mida teostavad avaliku halduse kandjad ja nende organid .
  • formaalses mõttes – haldusekandjate kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (peale materiaalselt mõistetud haldustegevuse ka teised riikliku tegevuse liigid).
    Riikliku tegevuse liigid:
  • legislatiivfunktsioon – õigusnormide andmine – parlament .
  • eksekutiivfunktioon – õigusnormide rakendamine ja täideviimine – halduskandjad koos oma haldusorganitega. Rakendamine jaguneb valitsemiseks ( halduspoliitika väljatöötamine) ja halduseks (algab ministeeriumidest, ametid, inspektsioonid). Realiseerub eelarves, seadusandluses; tegeleb valitsus.
    Parlament – põhifunktsioon on legislatiivfunktioon. Teatud juhtudel moodustab uurimiskomisjone, mis tegelevad valitsuse/ametnike probleemidega – jurisdiktsiooniline funktsioon kui kõrvalfunktsioon. Kõrgemate riigiametnike vastutusele võtmiseks loa andmine (uurib kas on alust või mitte). Parlamendi haldus (näiteks Riigikogu kantselei , paberimajandus) – abistav funktsioon normide andmisel.
    Halduse kandjad (ja organisatsioonid ) – põhifunktsioon on haldusfunktioon. Annavad määrusi (sisaldavad õigusnorme) – legislatiivfunktsiooni abistav funktioon. Jurisdisktsiooniline funktsioon – näiteks trahvid , vaided (ehitusload, parkimistrahvid), distsiplinaarmenetlus (ei ole põhieesmärk vaid vahend)
    Kohtud – jurisdiktsiooniline funktsioon. Pretsedendiotsused – kohtunikuõigus – osaliselt legislatiivfunktsioon. Sekretariaat kaebuste vastuvõtmiseks. Kohtukoda ja justiitsministeerium teostavad ka kohtute haldust.
    Negatiivne ehk substraktsioonimeetod – avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusmõistmine.
    Positiivne meetod – püütud avalikku haldust sisuliselt defineerida. Haldusõ on põhiseaduse ja sellele allutatud seaduste produkt . Avaliku õ haru, mille norme reguleerivad av haldusega seotavate organite reguleerimist ja sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga avalike huvide realiseerimine .
    Avalikku haldust polegi võimalik üheselt defineerida, küll aga määratleda tunnuste alusel.
    Avaliku halduse tunnused:
  • sotsiaalselt kujundav tegevus, mille esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegeleb kogukonna ja seal elavate inimeste asjadega (riigi/KOV elanikkond).
  • peab olema orienteeritud avalikele huvidele, mis pole konstante nähtus – seotud konkreetsete asjaoludega, muutuvad ajas.
    Mis on avalik huvi? – puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist:
  • lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast.
  • kannab positiivse õiguse tähendust – avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides.
    Teesid kattuvad kahes olulises punktis:
  • avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste.
  • mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi.
    Kitsamas tähenduses on seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
    Avalik tervishoid – elanikkonna või selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu).
    Avalik julgeolek – üksikisiku ja tema vara kaitse loodusõnnetuste, samuti inimeste poolt põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute , sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad).
    Avalik kõlblus – sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast.
    Avalik rahu – isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis -, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine).
    Heausksus ärisuhetes – isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist ( järelevalve pankade, konkurentsi üle).
    Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS.
    Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama.
    Haldus on eelkõige aktiivne, tulevikku suunatud plaanipärane tegevus (seaduste täitmine – seadus kasutusel pikka aega). Teatud osa haldusõigusest pole seotud seaduste täitmisega/rakendamisega, vaid kujutab endast praktilist tegevust (koolide, teede, sildade ehitamine). Haldus pole vaba vaid sõltub eelarvest – riigikogust.
    Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamiseks. Üksikjuhtum (määratletav ruumilise ja ajalise kriteeriumi järgi) versus üldjuhtum.
    Avalik haldus tegeleb ainult üksikjuhtumitega.
    Ulatusliku kontrolli olemasolu haldusliku tegevuse üle.
    Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmiseks. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu (näiteks materiaalselt mõistetud haldusaktide andmine).
    • Avaliku korra ja julgeoleku tagamine neid ähvardavate ohtude eest (politseifunktioon, liikluskorraldusmeetmed, keskkonnakaitse, töötingimused).
    • Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine (hariduse kättesaadavus – koolid, lasteaiad, haiglad, hooldekodud ).
    • Kogu sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine ( muuseumid , rmtk-d, kultuurimajad).
    • Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine – maksud , lõivud, trahvid.
    • Personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks.

    Avaliku halduse funktsioonid – põhi ja abistavad funktsioonid:
    • põhi – sisuliselt, organisatsiooniliselt seotud halduse olemusega (haldusliku mõjutamise sisuga)
    • üldfunktsioonid – omased kõigile haldustegevuse liikidele. Prognoosimine ja planeerimine ; täitmine; kontroll.
    • Erifunktsioonid – väljenduvad vastava haldustegevuse spetsiaalsed erisused
    • abistavad – pole iseloomulik halduslik mõjutamine, on iseloomulik vajalike tingimuste loomine üld- ja erifunktsioonide teostamiseks (näiteks asjaajamine).

    Avaliku halduse seotus seadustega – riigivõimu teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Haldus ei saa endale ise reegleid kehtestada ega tegutseda õigusvabas ruumis – determineeritud haldus.
    Diskretsiooninormid – haldusorganitele on jäetud teatud otsustusruum.
    Haldustegevuse liigid
    • rakendatavate meetmete alusel
    • võimuhaldus – alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Selline haldustegevuse liik, mille puhul võib haldus isikule ette kirjutada käsu, keelu või annab talle teatud õigusi.
    • lihthaldus – seotud selliste haldusülesannete täitmisega, mis pole seotud võimuvolituste rakendamisega. Võib teostada ka eraõiguslikus vormis.
    • Toime poolest isikutele

  • sekkuv haldus – pannakse isikule peale täiendavaid koormisi või piiratakse vabadusi.
  • soodustav ehk sooritushaldus – antakse isikule teatud soodustusi, toetusi, lubasid.
    Avaliku halduse tüübid – haridushaldus, politseih
    Haldusõiguse mõiste – seondunud õn kogum ehk õharu, mis kuulub av õ hulka.
    Õigusvaldkonnad – avalik õigus, eraõigus (, karistusõigus)
    Üldkohtud, halduskohtud .
    Avaliku ja eraõiguse erinevad lähtekohad:
    • avaliku õiguse esemeks riik kui kõrgema võimu kandja; eesmärk piiritleda riigivõimuorganite pädevust ja suhteid üksikisikutega.
    • Eraõiguses üksikisiku privaatautonoomia ; ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast kohtlemist ja huvikonflikte.

    Mis alusel eristatakse era- ja avalikku õigust? – 3 ülddoktriini eristamiseks:
    • Huviteooria – lähtub õn huvi suundumusest. Avalik õigus teenib avalikke huve, eraõ erahuve. Rooma juristi Ulpianuse tsitaat – av õ lähtub Rooma riigi huvist, eraõ teenib üksikisiku kasu. Paljud õn lähtuvad nii era- kui ka avalikust huvist. Seetõttu see teooria ei saa olla ainsaks aluseks era- ja avaliku õ eristamisel.
    • Subordinatsiooni teooria – av õ reguleerib subord. Ehk alluvussuhteid ja eraõ suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Av õigusele on iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine. Eraõ iseloomulikud lepingud. Haldusõiguses levivad halduslepingud (pooled av õ kandja ja eraõiguslik isik). Eraõ-s on ka alluvussuhteid.
    • Liigiteooria ehk modifitseeritud subjekti teooria – rajaneb printsiibil, et üksikud õn on ära määratletud liigisubjektide poolt. Av õ hulka kuuluvad õn, mille liigisubjekt on riik või muu av võimu kandja. Eraõ n kehtivad igaühe jaoks („igameheõigus“). Eraõ subjekt on ka riik või muu avaliku võimu kandja. Sellel teoorial puudub materiaalne selgituslik sisu. Selle järgi avalik õ on riigi eriõigus.

    Haldusõigus on õ haru, mis reguleerib suhteid, mis tekivad av halduse teostamisel. Hõ on see, mis ei kujuta endast riigi konstitutsiooni või protsessiõ. On PS ja sellele allutatud seaduste produkt, haldusõ funkts reegel.
    Hõ on av õ haru, mille normid reguleerivad av h teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ja sealjuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerumine. Selles tähenduses on eraõ formaalselt mõistetud.
    Formaalselt mõistetud haldusfunktsioon – kõik tegevused, millega tegelevad av h kandjad.
    Haldusorganite põhifunktsioon on materiaalse halduse elluviimine ja reguleerimine; kõrvalfunktsioon on jurisdiktsioonifunktsioon ja legislatiivfunktsioon.
    Haldusõiguse poliitiline funktsioon – üksikisiku ja kogu ühiskonna kaitse av võimu võimalike kuritarvituste eest.
    Haldusõigusel on õ kasutada ka sunnivahendeid, kuid selleks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Haldusõigus konspekt #1 Haldusõigus konspekt #2 Haldusõigus konspekt #3 Haldusõigus konspekt #4 Haldusõigus konspekt #5 Haldusõigus konspekt #6 Haldusõigus konspekt #7 Haldusõigus konspekt #8 Haldusõigus konspekt #9 Haldusõigus konspekt #10 Haldusõigus konspekt #11 Haldusõigus konspekt #12 Haldusõigus konspekt #13 Haldusõigus konspekt #14 Haldusõigus konspekt #15 Haldusõigus konspekt #16 Haldusõigus konspekt #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 137 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor m s Õppematerjali autor

    Lisainfo

    konspekt haldusõiguse loengutest
    funkts , funktsioon , pädevus , haldusõigus , eraõigus , normid , organid , üksikisik , organisatsioon

    Mõisted

    Sisukord

    • Avaliku halduse mõiste
    • Avaliku halduse tunnused
    • Haldustegevuse liigid
    • Huviteooria
    • Subordinatsiooni teooria
    • Liigiteooria ehk modifitseeritud subjekti teooria
    • Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused
    • Haldusõiguse süsteem
    • Halduse realiseerimine
    • Tõlgendamismeetodid
    • Halduse toimimine eraõiguslikes vormides
    • Joonis
    • Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid ja põhimõisted
    • Halduse diskretsioon
    • Diskretsiooni teostamine ja piirid
    • Diskretsioonivead
    • H enese sidumine
    • Määratlemata õigusmõiste
    • Piiratud kohtuliku kontrolliga valdkonnad
    • Prognoos
    • D ja mõm kombinatsioon
    • Mõm rakendamisvead
    • Subjektiivne avalik õigus
    • Diskretsiooniotsustus
    • Haldusõiguse allikad
    • Hõ printsiibid õ allikana
    • Tavad
    • Õ üldpm
    • Haldusorganistatsioon
    • Haldusorgan
    • Organite liigid
    • Organisisene organisatsioon
    • Riigihaldusorganite liigid
    • Halduse organisatsiooniline süsteem
    • Pädevus
    • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
    • Av õig ül era õig isikutele üleandmine
    • Av ül üleandmise õiguslik alus
    • Haldustoimingud ja nende vormid

    Teemad

    • Avaliku halduse tunnused
    • a priori
    • d redutseerimine 0-ni
    • ad hoc
    • Contra legem
    • primus omnium
    • primus inter pares
    • üksikjuhtumi reguleerimine

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    84
    doc
    Haldusõigus
    58
    doc
    Riigiõigus konspekt
    59
    doc
    Riigiõigus konspekt
    16
    doc
    Haldusõiguse konspekt
    45
    docx
    Õiguse konspekt
    112
    pdf
    HALDUSÕIGUSE KONSPEKT
    72
    docx
    TÜ Haldusõiguse konspekt
    118
    doc
    Haldusõiguse konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !