Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, si
Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ning nad olid kõige esimesed eluvormid Maal. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolasust ning neutraalset pH-
Viiruste ehitus Viirus – mitterakuline paradiis, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude sees Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-mole
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid
1. Millal avastati bakterid? Esimesed bakterid avastas 17. saj. A. Van Leeuwenhoek, kes nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis sellest järeldas, et tegu on elusolenditega. 2. Kes või mis on arhed? Ehk ürgbakterid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? Piiristav- kapsel, rakukest, rakumembraan raproduktiivne- ribosoomid, nukleoid, plasmiidid ainevahetus- tsütoplasma, rakusisaldis 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja tsütoplasmamembraan? Kapsel- Ei esine kõikidel bakteritel. Oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Rakusein- Annab rakule kuju ja kaitseb. Eeltuumsetel jäigem, mis asendab skeletti ja kindlustab kuju. Tsütoplasmamembraan- Tagab raku sisekeskkonna stabiil
Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise. Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesr
Viirused - Nimetatakse bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks)
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid Salmonella Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid. Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, mil toores looma- või linn
Kõik kommentaarid