Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad
Reguleerib kasvu, ainevahetust, intensiivistab rakuainevahetust Kilpnäärmes toodetav hormoon. 1.2 SAPP Sapipõide kogunev seedenõre, eritub maksast. ÜLESANNE: Sapp hoiustab sapivedelikku Aitab imenduda rasvadel ja lagundab rasvasi Sapp aitab mürgiseid aineid välja viia Aitab soolestiku tööle kaasa Aitab rasvlahustuvaid vitamiine omastada Tapab bakterid Intensiivistab ainevahetust 1.3 UUED VERERAKUD Punast värvi luuüdi on vaja, et tekiks uued vererakud. Väikestel tekivad maksas. Kollases luuüdis on tagavara ained 1.4 ADRENALIIN Neerupealsed toodavad seda, hormoon Rohkem verd kehas (südame löögi arv suureneb) Hingamine kiireneb Pupillid suurenevad Olulised veresooned lähevad suuremaks, teised kitsamaks
• lihaste kontraktsiooniks (sh südame töö); • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks ja paljuks muuks. 1 4)Glükoosi anaeroobne lõhustamine. Näited protsessidest ja nende produktidest. Käärimisel toimub glükoosi lagunemise esimene etapp – glükolüüs - seetõttu ei ole tegemist energeetiliselt nii tõhusa protsessiga kui rakuhingamine. Mikroorganismidest on tuntumad kääritajad seened (pärmiseen) ja bakterid (piimhappebakter). Piimhappekäärimine toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Piimhappekäärimine toimub näiteks: kui piim, kapsas, kurk hapneb juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel Piimhappekäärimine lihastes Tavaliselt treeningu käigus, kui lihaste hapnikuvajadus on suurenenud. Üks põhjus, miks tekivad valu, väsimus ja krambid.
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps,
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps,
Üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused (STD sexually transmitted diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga
· Teise rühma moodustavad haigused, mida iseloomustab haavandite teke. Eestis on sellistest haigustest kõige rohkem herpest ja süüfilist. Herpes on selline haigus, kus tekkib 3 6 päeva jooksul sellised sümptomid: esialgu sügelus, punetus, turse, ja hulgalt väikeseid villikesi mis hiljem lõhkevad ja need lõkenud haavandid on väge valusad. Süüfilisus peiteaeg on keskmiselt 30 päeva. Selle kohale, kus süüfilise bakter organismi sisenes, tekkib haavand. Paari nädala vältel suurenevad ka lähedal asuvad lümfisõlmed. Süüfilisus kulgeb kolmes staadiumis, kus juures iga läbi põetud staadium jätab järjest suuremad kahjustused. Tõsised muutused toimuvad luudes, närvisüsteemis ja siseelundites. · Küllalt levinud on ka Eestis teravad tüükad e. kondüloomid. See viirushaigus, millesse nakatumine toimub põhiliselt sugulisel teel
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid
organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused). Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoosimise meetodid: Klassikaline meetod (vaatlus, küsitlus); Äratundmine; Kliinilised algoritmid; Diagnoosihüpoteeside testimine. Diagnoosimise erijuhud: Väljalülitamisdiagnoos (diagnosis per exclusionem); Raviefektil põhinev
kokkutõmmete tagajärjel 10- sentimeetriliseks 2. Väljutusperiood- tõukavad väitlused ( emaka kokkutõmbed sünnitusel) ja ema aktiivne lihastöö lapse läbi sünnituskanali välja. 3. Päramisteperiood- Väljuvad emakast platsenta, nabaväät ja lootekestad. Enneaegne*- laps kelle sünnikaal alla 2500g või kes on sündinud enne 37.rasedusnädalat. 2.8 Sugulisel teel levivad haigused Bakter tekitajad: Gonorröa ehk tripper- Tekitajaks on bakter, mis kahjustab meestel kusiti limaskesta ja naistel emakakaela ja naistel emakakaela limaskesta. Võib kahjustada ka neelu ja pärasoole. Klamüdioos- on sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit Süüfilis- jõudis Euroopasse keskajal ning tõi surma miljonitele. Viirus levivad: Herpes- Papülloomiviirus- vaktsineerimisega väditav, mida kannavad enamik suguliselt aktiivseid. Võib põhjustada vähki.
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2),
- Vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga ja moodustub vesi. Vabaneva energiaga arvelt saab sünteesida 36ATP molekuli. Glükoosi lagundamine piisava hapniku puhul. 3.03.2014 glükoosilagundamine hapnikuvaeses keskonnas. ESITLUSEGA Anaeroobne- Ilma hapnikuta/ piisava hapnikute Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine- glükoosi osaline lagundamine hapnikuvaestes oludes, millekäigus üruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. Piimhappekäärimine- teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka loodame lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape. Etanoolkäärimin e- teostavad osa bakteritest ja pärmseened, saaduseks etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses. Anaeroobsel glükolüüsil on ainult glükolüüsi etapp, ehk ainult 1 etapp. Tekib 2 pürovaadimolekuli, toodetakse 2 ATP'd ja 2 NADH2. Hiljem muudetakse püruvaat piimhappeks või etanooliks. Glükoos lammutatakse ja saadakse kaks 3süsinikulist.....
3. Tervis ja haigus (definitsioonid). Haigus on organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: 1)Üliäge e hüperakuutne(lõppeb mõne päevaga ja surmaga).2)Akuutsed e ägedad. 3) Alaägedad. 4)Kroonilised. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). 4. Haiguse riskifaktorid- faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. (eel)soodumus-on geneetilistest muutustest või organismi iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus. Peamised riskifaktorid- vanus, rass, ülekaal ja kõrge kehamassiindeks ning
Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu
Võimalik on ülekanne vere kaudu ja sugulisel teel. See on tänapäeval enam levinud süstivate narkomaanide hulgas, aga ka ebasanitaarsetes tingimustes raviprotseduuride, laboratoorsete analüüside ja vere ülekannete korral. Organismisiseselt võib haiguse tekitaja levida kehavedelike vere ja lümfi kaudu, hingamisteid ja seedekulglat pidi ning sealt edasi verre. Vere kaudu levik ongi kõige ohtlikum, sest vereringe ulatub organismis kõigi elundite ja kudedeni. Herpese tekitaja viirus võib levida närvitüve mööda. Organismi vastupanuvõime langusel võivad patogeensesks ehk haigestumist esile kutsuvaks muutuda organismis tavaliselt mittepatogeensed mikroobid. Näiteks hingamisteedes elavad pneumokokid võivad nii põhjustada kopsupõletiku ehk pneumoonia tekke. Radioaktiivse kiirguse mõjul ja immuunpuudulikkussündroomi (AIDS) korral väheneb kaitsvate leukotsüütide ja antikehade teke, millest tulenevalt võib
Aknet soodustab suure rasvasisaldusega kosmeetika, nahalt loputamata seebijäägid ja muud ained, mis veelgi suurendavad pooride ummistumist. Samuti higistamine, ultraviolettkiirgus, mõned ravimid, kaudselt ja stress. Naistel ägeneb akne tihti menstruatsioonieelsel perioodil seoses hormoonide muutusega. Akne tekkes on palju põhjuseid: pärilikkus, rasueritus- ja rasunäärmete salvestumishäired, hormonaalsed nihked, bakterid jne. VORMID Komedoonakne, sõlmeline- ja põletukulineakne. RAVI/SOOVITUS näopuhastus, dieet, sõbralik emotsionaalne tugi, fototeraapia(päike, solaarium), kosmeetika, nahka kuivatavad ravimid, hormoonravi, kirurgiline ravi. Haigust otseselt ennetada ega vältida pole võimalik, kuid regulaarse näohooldusega, mõnede
hemorraagia. ● Epilepsia, tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on kõige sagedasem haigusseisund enneaegsetel vastsündinutel. Sünni järgselt on näha, et laps teeb hingamiseks tugevat tööd või ei jõua üldse hingata. Tekivad rindkere ja kõhulihaste sissetõmbed, oigamine, ninatiibade liikumine. Jume muutub sinakaks, tekib vaht huultele. Kaasnevad südame/vereringe ja närvisüsteemi häired. Mida enneaegsem on laps, seda kiiremini hingamispuudulikkus avaldub ja lapse jõud raugeb. 22.-25
keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad Klass-imetajad Hõimkond-keelikloomad Riik-loomariik 3.teab taime- ja loomaraku üldist ehitust ja talitlust, oskab neid omavahel võrrelda Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed.
BIOAKTIIVSED AINED Ensüümid e biokatalüsaatorid, reguleerivad ainevahetust, reaktsioonide kiirust. Ensüümidele on omane kõrge spetsiifilisus. On ülikõrge aktiivsus, mida reguleeritakse vastavalt vajadusele, süntees on allutatud geneetilisele kontrollile. Katalüüs toimub väga kindlal temperatuuri ja pH juures. Vitamiinid Liigitus: veeslahustuvad (C, H, B) ja rasvlahustuvad (K, A, D, E, Q) K-vitamiini sünteesivad soolestiku elavad bakterid D-vitamiini moodustub nahas UVkiirguse toimel Vitamiinide vaegus avitaminoos. C skorbuut naha ja seedeelundite veritsemine, hammaste väljalangemine. D rahhiit luude pehmenemine ja kõverdumine A kanapimedus Tekkepõhjused: vitamiinide vaene toit, imendumisprobleemid, haigused, ravimid. Hormoonid Koostiselt kahte tüüpi: steroidhormoonid ja valkhormoonid
putukatoidulise (siil). Imetaja toidab oma poegi piimaga. Ürgimetaja muneb oma pojad. Alamimetaja pojad sünnivad väga vähe erenenunatena. Pärisimetajad on kõik teised imetajad. Toiduvaruks nimetatakse toitu, mille loom paneb kõrvale ja sööb kunagi hiljem ära. Talveuni loom magab terve talve ja on ülejäänud aastaajad üleval. Taliuinak ärkavad mõnikord üles, aga üldiselt magavad kogu talve. Bakterid Eeltuumne organism on organis, millel puudub rakutuum. Bakterid paljunevad pooldudes. Toitumise poolest jagunevad bakterid kaheks: autotroofid (valmistavad ise toitu) ja heterotroofid (toituvad valmis ainetest). Hingamise järgi jaotatakse bakterid kaheks: aeroobsed (vajavad hapnikku) ja anaeroobsed (ei vaja hapnikku). Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus anorgaanilised ained rohelised taimed orgaanilised ained
Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija)
Hingamisel osalevad roietevahelised lihased. Perkussioon: emfüseemist karbikõla ja kopsupiiride madalseis. Hingamisel kopsupiirid liiguvad vähe. Auskultatsioon: kuivad kiuned, viled, urinad. Rohke sekreedi korral ka märgi mullilisi räginaid. Röga: algul limane, hiljem limajas-mädane või mädane. Rögakülv: tavaliselt Haemophilus influenzae, sageli koos pneumokokkidega, harvemini teised bakterid. Ägenemistel ka viirused, mükoplasmad. Röntgen: Tüsistumata bronhiidi korral leiuta. Väikesed laik- ja vöötvarjustused on põletikulise infiltratsiooni tunnuseks. Veri: ägenemisel SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos. Kopsupõletiku määratlus, tekkepõhjused ja kaks peamist avaldumisvormi (lobaarne ja koldeline kopsupõletik). Kopsupõletik on kopsukoe nakkuslikku päritolu põletik. Etioloogia:
kui poistel), kestab 5-10 aastat ning paraneb tavaliselt peale 25.eluaastat, kuid vahel püsib ka kauem. Aknet esineb poistel ja tüdrukutel võrdse sagedusega, kuid raskeid vorme(umbes 10%) on rohkem meestel. Näo haaratuse tõttu on akne suureks kosmeetiliseks probleemiks, mis tekitab noortele palju psühhosotsiaalseid raskusi. Haigus on ravitav, kuid ravi on pikaajaline. Akne tekkes on palju põhjuseid: pärilikkus, rasueritus- ja rasunäärmete sarvestumishäired, hormonaalsed nihked, bakterid jne. 7 Suguhormoonide toimel suureneb rasueritus ja rasunäärmete ummistumise tulemusena tekivad rasukorgid e. Komedoonid. Propionibacterium acnese - aknet teket soodustava bakteri vohamisel lisanduvad põletikulised sõlmed ja mädakolded. Pärilikkus. Noorukitel, kelle vanemad põdesid noorena aknet on suurem tõenäosus haigestuda. Pärilik on ka armide teke. Hormoonid. Enne puberteeti on rasunäärmed väikesed ja akne ei saa tekkida
ANTIGEEN on immuunvastust esilekutsuv aine, mille toimel organism toodab antikehi. Antigeen võib-olla potentsiaalselt organismi kahjustav kehavõõras aine (nt valk) aga ka bakterid, viirused, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad
kõikumist, ebasoodsaid toitumisolusid, keskkonna kõrget bakteriaalset saastatust, takistusi kalade rändeteel, kalapüüki, kalade kudemisaegset käitumist. Need tegurid nõrgestavad organismi vastupanuvõimet nakkustele ja/või tekitavad kehapinna vigastusi. Patogeenideks, mis infitseerivad vigastatud või nõrgestatud kalu, on peetud baktereid. Läänemeres on lesta haavandistest isoleeritud atüüpiline, tsütokroomoksüdaasnegatiivne bakter Aeromonas salmonicida. Peetakse võimalikuks et Läänemere erinevates piirkondades võivad arvesse tulla erinevad bakterid. Eesti vetest on lesta haavanditest ja haigete isendite siseorganitest leitud Pseudomonas spp., Vibrio anguillarum, Aeromonas spp. Eesti vetes leidub haavanditega lesti aastaringselt, kuid akuutseid haavandeid on palju suve teisel poolel, eriti isalestadel. Haavandietga
· Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest Tsütoplasma Lüsosoomid Kloroplastid Mitokondrid Vakuool Rakutuum Tsütoplasmavõrgustik Ribosoomid Golgi kompleks
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed.
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus
antigeeniga. kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks. Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (leviala) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala. Aretus - loomatõugude ja taimesortide loomine ja parendamine mitmesuguste geneetiliste, sh. biotehnoloogiliste võtete abil. Arhed - ehk ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes (kõrge temperatuur, rõhk ja soolsus). Neil on teistest bakteritest erinev rakukest ja membraan. Artikuleeritud kõne - häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine. Arukas inimene - nimetatud ka nüüdis, päris ja targaks inimeseks; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250 kuni 200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 tuhat aastat tagasi hakkas asustama ka kõiki teisi kontinente. Asendusema - vt. surrogaatema.
Tõrjeks tuleb vältida vee üleküllastumist gaasidega. Selleks peab tiikides ja basseinides olema pidev ühtlane läbivool, pumpadega veevarustuse või sooja vee kasutamise korral on aga vajalikud aeratsiooniseadmed, vahetiigid või basseinid, kus vee gaasireziim normaliseeruks. INFEKTSIOONHAIGUSED e NAKKUSHAIGUSED Kala nakatumise teed , septitseemia mõiste. Infektsioon ehk nakkushaigusteks kitsamas tähenduses loetakse haigusi, mille tekitajaiks on viirused, bakterid ja seened. Esineb aga ka viirushaigusi, kus sekundaar sete haigustekitajatena osalevad bakterid, muutes haiguse komplitseeritumaks. Viirushaigused · Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) Lõhelaste viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) VHS on tiigikalakasvandustes üks ohtlikumaid vikerforellide haigusi. Kalade vedudega on haigus levinud paljudesse riikidesse nii Euroopas kui ka Ameerikas. VHSi virionid on 180240 nm pikad, sõrmja või kuulja kujuga ja sisaldavad RNAd
kusjuures need muutused on aluseks haiguse ägenemisele. Krooniline haigus kulgeb tavaliselt ägenemiste (retsidiivide ehk eksatserbatsioonide) ja vaibumiste (remissioonide) vaheldumisena. Oluline on vähendada retsidiive ning pikendada remissiooniperioode. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: 1. ägeda haiguse sümptoomidevaene kulg 2. ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi (mittesobiv ravim või ravimi annus) 3. haigustekitaja resistentsus 4. algselt kroonilised haigused (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid) Kroonilise haiguse staadiumid: · Remissioon- haigusnähtude ajutine taandumine · Retsidiiv - krooniliste kuluga haiguste korral haigusnähtuste taasteke Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt
....48 9. Molekulaarsed meetodid mikroorganismide samastamiseks ja iseloomustamiseks.............63 10. Elektroforees. Viroloogiline diagnostika.................................................................................71 2 Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem 1 A. Uuritav materjal Materjali valik toimub vastavalt haiguse patogeneesile, s.o. haigustekitaja võimalikule lokalisatsioonile organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
