Taimehaigused ja kahjurid - sarnased materjalid

juur, maasika, kahjur, õuna, mardikas, valmik, vastne, kasvuhoone, seenhaigus, ristõieliste, viljad, herne, kärbes, jahukaste, sibula, vastsed, lumi, sõrm, täpid, oksa, ploom, rooste, liblikas, põletada, liblikad, tuulega, tuhka, tiibadega, vilju, ravida, vill, kiduuss, kahjurid, raiuda, õunapuu, kõrreliste, kilptäi, mardikad, sügiskünd, otsast
Maasikas
18
ppt

Maasikas

Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine ? Ei vaja palju ? Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) ? Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta ? Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta ? Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord ? Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ris...

Loodus õpetus - Keskkool
30 allalaadimist
Tomat
5
doc

Tomat

Aiandus - Kutsekool
59 allalaadimist
Taimehaigused
5
docx

Taimehaigused

...e: nakatunud seemnepartii hävitatakse, pikaajaline kartuli kasvatamiskeeld põllul, vähikindlad sordid. o Kartuli-varrepõletik, mugula märgmädanik – eestis laialdaselt levinud, nakatub terve taim või üksikud varred. Kandub edasi seemnemugulatega ja taimejäänustega mullas. Mullas säilivad bakterid kuni 3 aastat. Nakatumist soodustab liigniiskus, taimekahjurid, mugulavigastused. Varajase nakatumise korral mugulaid ei moodustu. Säilitamine niisketes tingimustes – suured kaod. Tõrje: regulaarne seemneuuendamine, täielik haigete taimede eemaldamine põllult. o Harilik kärn kartulil – bakter talvitub haigestunud mugulal ja kandub noortesse mugulatesse. Levikut soodustab madal mullaniiskus ja lupjamine. Nakatunud mugulad tõmbuvad krimpsu. Tõrje: vältida kärnaseid seemnemugulaid, soovitav kasta kartuleid mugulate moodustamise ...

Taimekahjustajad ja nende... - Eesti Maaülikool
65 allalaadimist
Aedmaasikas
5
pdf

Aedmaasikas

...aime talvel. Lehtede mahapügamise osas on palju vastakaid arvamusi ja maasikakasvataja peab ise otsustama mis on parim. Sügisel võib ka lihtsalt koltunud ja haigestunud lehed maha lõigata. Lehed on soovitatav ära põletada. • Kevadel pärast lume sulamist puhastatakse maasikapeenar mururehaga. Puhastamisel eralduvad taimedest surnud taimeosad ja kahjurid, mis võisid neis talvituda. • Maasika õitsemisajal tuleb jälgida õhutemperatuuri. Kui on öökülma oht, tuleks katta taimed hallalooriga. Loor võetakse päeval ära, et putukad saaksid maasikaõisi tolmeldada. Väetamine • Maasikaid on vaja hea saagi nimel korralikult väetada. Sügisel anda orgaanilist väetist. Kõige õigem on väetada vastavalt pinnasetesti tulemustele, aga väikeaedades tehakse testi harva. Üldistatult tuleb kinni pidada põhimõttest, et kevadel ...

Bioloogia - Kutsekool
17 allalaadimist
Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel
17
doc

Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel

Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel Taimede välised haigustunnused – sümptomid. Taimehaiguste põhitüübid: • Mädanikud • Närbumine • Laiksused • Padjandid e. pustulid • Kirmed • Eritised • Mumifitseerumine • Lehtede enneaegne varisemine Mädanikud • Kahjustunud kude muutub haisvaks pudrutaoliseks massiks - kartuli fomoos – märgmädanik • Kahjustunud kude muutub pudrutaoliseks pulbriliseks massiks • Kartuli kuivlaiksus Närbumine Tekib veepuuduse tõttu mullas või taime juhtorganite vigastuste tagajärjel Laiksused Kahjustunud taimeosadel laigud: • Kudede suremine – nekroosilaigud • Klorofülli vähenemine – kloroosilaigud Võivad olla piiritletud servadega laigud – nt. kartuli lehemädanik Hajuvate servadega laigud – nt. odra-p...

Bioloogia - Kutsekool
21 allalaadimist
Taimekaitse ME 2012
11
doc

Taimekaitse ME 2012

... vastsest valmik. b. Täismoone – siin on vastne kõigis arengujärkudes valmikust erinev. Arengus esineb nukujärk, kus vastsest saab valmik. Siia alla kuuluvad näiteks mardikalised, kahetiivalised ja liblikad • Vagel. Kärbse vastne on vagel. Ilma peata ja ilma jalgadeta. Valkjad, erneva suurusega. • Vageltõuk. Vastne, kellel on hästi arenenud pea, aga jalgu ei ole. Ürask (maha kukkunud kuuse koore all, lame pruuni peaga). Üraskulaste vastne. • Tõuk. Komposti hunnikus. Pea ja kolm paari rindmiku jalgu. Kollakad ja näevad välja üsna rasvased ja prisked. Mardikad ja põrnikad. • Röövikud. 2-5 paari tagakehajalgu; 3 paari rindmikujalgu. Pea on ika ka. On liblilka vastne. • Ebaröövik. Sarnaneb röövikuga. Pea, 3 paari rindmiku jalgu, taga jalgu üks paar või üle viie paari. Lehevaa...

Loodusõpetus - Kutsekool
8 allalaadimist
Astelpaju
3
doc

Astelpaju

...ine on odav võrreldes enamiku teiste kultuuridega: - Ei toimu energiamahukaid mullaharimistöid, astelpajuistanduste pinnad peetakse muruna; - Minimaalne mineraalväetiste tarve, analoogselt liblikõieliste taimedega kasvab astelpaju sümbioosis kiirikbakteritega, mille abil saab taim kätte õhus leiduvat lämmastikku; - Astelpajul puuduvad olulised bioloogilised kahjurid, seda ei pritsita; - Saagikoristus on mehhaniseeritud. Eestis on astelpaju püütud kasvatada umbes pool sajandit. Alustati Siberist saadud viljakate sortidega, mis aga meie merelises ebaühtlase talvega kliimas vastu ei pidanud. Alates 1988. aastast on Eesti Riikliku Sordikatsekeskuse Rõhu katsepunktis katsetatud Moskva Ülikooli Botaanikaaia juures asuva instituudi professor Trofimovi juhtimisel aretatud uusi haiguskindlaid ja kõrgviljakaid astelpajusorte, ristates siberi sortide emastaim...

Loodusõpetus - Põhikool
25 allalaadimist
Maaviljeluse konspekt
34
doc

Maaviljeluse konspekt

...eldiv naabrus: linatuder – lina; orashein – raps, teraviljakultuurid; tatar – orashein, ahtalehine kõrvik, üheaastane nõianõges; kaer – põld-harakalatv, malts, kukeleib; peet – äiakas; nisu – kesalill, valge karikakar Tagetes hävitab harilikku orasheina, harilikku kassitappu ja põldosja, mõjub tõrjuvalt ka nematoodidele. Mõjub soodsalt roosidele ja õunapuudele. Raiheinad tõrjuvad orasheina. NB! Näiteks õunapuuseemed ei hakka emataime all kasvama kuna seemenele mõjuvad pärssivalt puu laguproduktid; seetõttu ei ole soodne ka noort õunapuuistikut istutada vana puu kohale. Mitu välja planeerida külvikorda? 50 lehma vajavad 100 tonni heina. Saak 5 t/ha. Põldheina põllu vajadus 100:5=20. Talus on 60 ha künnimaad. Mitmeks väljaks põld jaotada? Kolmeks: põldhein – teravili – teravili (see on siiski halb variant kuna saagikus või...

Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
203 allalaadimist
Taimekahjustajad- putukad
9
docx

Taimekahjustajad , putukad!

...talvitub nukuna mullas. Muneb lehtede alla, nukkub mullas. Nooremad vastsed toituvad välimistel vanetmatel lehtedel, vanemad vastsed liiguvad kapsa sisemusse ja uuristavad käike kuni südamikuni. 1 pk. Kahjur Milline arengufaas talvitub? Kes kahjustab? Selts: sarnastiivalised Muna Vastne, valmik Selts: lutikalised Valmik Vastne, valmik Maakirp Noormardikas Vastne/valmik Naerimardikas Valmik Vastne/valmik Hiilamardikas Noormardikas (vastne), valmik Kärsakas Noormardikas Vastne, (valmik) Naeri-lehevaablane Viimase kj ebaröövik ...

Taimekahjustajad ja nende... - Eesti Maaülikool
70 allalaadimist
Marjakultuurid
2
doc

Marjakultuurid

...m) ? Ei talu väga talviseid kurk, kõrvits ? Peale istutamist antakse seda teha suht varakult, kevadel) ? Mari ehk maasikas on külmakraade (-8 kraadi ? Kohev, umbrohu vaba ja 1l vett ühe taime kohta et jõuaks uued lehed ? Taime vahekaugus 30- lihakas koguvili lumevaesel talvel võib väetatud ? Kui tekib koorik, tuleb talveks kasvada ...

Bioloogia -
5 allalaadimist
Taimekaitse plaan
15
doc

Taimekaitse plaan

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ennetav tõrje............................................................................................................................ 4 3.Agrotehnilised võtted...............................................................................................................5 4.Bioloogilised võtted..............

Taimekahjustajad ja nende... - Eesti Maaülikool
118 allalaadimist
Bioloogia eksamiks
15
pdf

Bioloogia eksamiks

...de tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad, see suurendab pärilikku muutlikkust. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. Vaegmoone. Muna>vastne>valmik. Vastsel mõningad ehituslikud erinevused täiskasvanuga, mõõtmetelt väiksem. Lutikad, tirtsud, prussakad Täismoone. Muna>vastne>nukk>valmik. Vastne ei sarnane valmikuga mingil moel. Liblikad, mardikad, kahe- ja kiletiivalised. Vastsete nimetusi: liblikas-röövik, mardikas-tõuk, kahetiivaline-vagel. Moondega arengu bioloogiline tähtsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. INIMESE SUGURAKKUDE ARENG. Spermatogenees. spermid tekivad mehe munandite välistes seemnetorukestes. spermi eellasrakuks on spermatogoon. Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil. Igast spermatogoonis tekib 4 võrdselt arenenud spermi. Toimub pidevalt ja kõrge...

Bioloogia - Keskkool
182 allalaadimist
Marjad - referaat
23
doc

Marjad - referaat

...iste kultuuridega: - Ei toimu energiamahukaid mullaharimistöid, astelpajuistanduste pinnad peetakse muruna; - Minimaalne mineraalväetiste tarve, analoogselt liblikõieliste taimedega kasvab astelpaju sümbioosis kiirikbakteritega, mille abil saab taim kätte õhus leiduvat lämmastikku; - Astelpajul puuduvad olulised bioloogilised kahjurid, seda ei pritsita; - Saagikoristus on mehhaniseeritud. (http://www.astelpaju.ee/sisu.php?id=3) 2.10 Viinamarjad 17 Viinapuud olid ühed esimestest taimedest, kelle inimesed ära "kodustasid". Nende kasutamist on täheldatud juba kiviajal. Viinamarjad aitavad parandada vereloomet. Eriti muskaatsortidel on head fütontsiidsed omadused, nad suudavad pärssida näiteks kooleratekitaja...

Bioloogia - Kutsekool
55 allalaadimist
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

...uvi ligines, jäi neil' täieline võit — polnud ainust tervet õit. Õunu ei saand väike Mall, kõndis aias puude all, kurtis: „Õielõikaja, miks nii paha olid sa!" Seda kuulis tihane, oli väga vihane, ütles: „Mall, ma aitan sind, ehk küll olen väike lind!" Tuli jälle kevade, õunapuule pungake. Jälle oksal pikutas pisikene põrnikas. Äkki lendas väike lind, keha hall ja kuldne rind, napsas nokka põrnika, neelas alla isuga. Õied pungast virgusid, õilmed kauniks sirgusid. Pärast paisus õunake rõõmuks meie Mallele. Lõo pesa Talu taha põllu pääle tegi lõoke pesa. Liiri, liiri, leijaa, liiri, liiri, leijaa! laulust kaikus kesa. ...

Kirjandus - Tartu Ülikool
27 allalaadimist
Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

...õi õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond Ainupõlvsed – parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. Lame keha, tagaotsas kinnitusketas, ees iminapad, kõhtmine suu, hermafrodiidid, ripsmeline vastne, peremeeste vahetust pole. Kahepõlvsed e. imiussid – parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega, lõpp-peremees selgroogne, vaheperemees limune. Mitu vastsejärku, 2 iminappa Paelussid – parasiidid, enamasti põlvkondade ja permehe vahetusega, selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus. Eesotsaga (päis e. skooleks) kinnituvad soolele, toituvad kogu keha pinnaga, keha koosneb lülidest, kus on suguelundid (hermafrodiidsed). 19. Ripsussid - Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise l...

Vee elustik - Eesti Maaülikool
39 allalaadimist
Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik näiteks putukate suur mitmekesisus Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool looduslikeks ehk pärandkooslusteks Termin puisniit on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsa...

Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
96 allalaadimist
Puuviljandus
11
docx

Puuviljandus

...givili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine • Kasvukoha • Eluvormi • Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: • Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) • Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) • Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) • Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: • Põõsad- sõstrad • Puud- õunapuud, pirnipuud • Poolpõõsad • Kääbuspõõsad-jõhvikas, mustikas • Puhmikud-maasikas • Ronitaimed- viljapuu • Vääntaimed- aktiniidja Vilja ehituse alusel: Õunvili- on palju seemneline marjat...

Aiandus - Kutsekool
134 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us – ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täi...

Eesti keel - Keskkool
107 allalaadimist
Aiakultuuride võrdlustabel
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

...elised põuakindel. Valgusnõudlik. 3-10 m Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Võrdlemisi põuakindel. Kodumaal varjutaluv, Magus kirsipuu roosõielised mujal valgusenõudlik 20-35 m Aed-õunapuu roosõielised eelistab viljakaid muldi kuni 10 m Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid viljub paremini viljakatel, värsketel muldadel. Kasvab ka poolvarjus, kuid viljakandvuseks vajab Harilik pirnipuu roosõielised täisvalgust 20 (30) m Valgus...

Aiandus - Kutsekool
121 allalaadimist
Maasikas
16
doc

Maasikas

...asikas on väga vormirikas perekond, käesoleva ajani on kirjeldatud üle 50 liigi. Peamiseks maasikaliikide levikualaks on põhjaparasvööde. Mõned liigid on asustatud ka troopikasse ja arktilistelealadele. Oma dekoratiivsete õite, aromaatsete viljade ja nende raviomaduste tõttu pälvis maasikas tähelepanu antiikajal - Kreekas ja Roomas. Vilju korjati metsalagendikel ja nõlvakuil looduslikult kasvavatelt liikidelt. Maasika ümberistutamine looduslikest tingimustest aeda algas juba 14. sajandil Prantsusmaal. Eriti hinnati maasika dekoratiivseid õisi ja esialgu kasvatatigi maasikaid peamiselt kui dekoratiivtaime. Maasikaid kasvatati peamiselt lossi ja kloostriaedades. Enamik inimesi sööb maasikaid nende suurepärase maitse pärast, ega tea, kui palju häid toitaineid igas maasikas on. Näiteks, kas te teadsite, et 8 maasikat sis...

Aiandus - Kutsekool
76 allalaadimist
Viinapuu
2
doc

Viinapuu

...im riik, kus kogu territooriumil on võimalik kasvukohta valides viinamarju kasvatada väljaspool kasvuhoonet. Jahedas parasvöötmes tuleb viinapuud istutada kõige soojemasse ja päikesepaistelisemasse, tuulte eest varjatud, hommikust õhtuni päikesele avatud kasvukohta. Head on vastu lõuna või edelat jäävad kallakud, samuti müüride ja hoonete lõuna- või edelapoolsed seinaääred. Head on päikesesoojust koguvad kivimüürid. Arvestada tuleb suvesoojuse, suve kestuse ja talvekülmadega. Eesti piires eristame kolme suvesoojuse ja- kestuse tsooni. Avamaal saame kasvatada vaid varavalmivate marjade sorte, millel ka võrsed hästi valmivad(korgistuvad). Meie kliimasse sobivad need sordid, mille marjadel on meeldiv maitse juba valmimise alguses. Talvepakane pole viinapuu kasvatamisel koduaias ületamatuks takistuseks, sest nende kergesti mahapai...

Bioloogia -
3 allalaadimist
Köögiviljad
11
pdf

Köögiviljad

... Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas ? 2-aastane ? Külmakindel (eriti käharpea ? Ei ole väga nõudlik ? Tuleb ettekasvatada ? Mullata – soodustab ? Esimene saak juuni algul ? Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane ? Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket ? Korista, kui pea on kõva teasel aastal õis ? Idaneb kiiresti ...

Bioloogia - Kutsekool
28 allalaadimist
Bioloogia - putukad
7
docx

Bioloogia - putukad

Bioloogia - Põhikool
21 allalaadimist
Bioloogilise mitmekesisuse eksam
15
doc

Bioloogilise mitmekesisuse eksam

Bioloogiline mitmekesisus... -
47 allalaadimist
Sääriksääsed
3
doc

Sääriksääsed

...riood: Mitu nädalat (suvine põlvkond) ja 7 kuud (talvine põlvkond). ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Elavad üksikult. Toitumine: Vaglad söövad taimede juuri ja võrseid, täiskasvanud sääriksääsed imevad taimemahlu. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Sääriksääski on 3300 liiki. ESINEMINE Sääriksääski esineb terves maailmas, välja arvatud polaar- ja kõrbealad. ARENGUTSÜKKEL Sääriksääskede kopulatsioon toimub varsti pärast nukkumist. Seejärel muneb emane sääriksääsk pika muneti abil vaklade arenemiseks sobivatesse kohtadesse munad. Suuremal osal levilast sünnib aastas kaks põlvkonda sääriksääski. Esimese põlvkonna suguküps putukas koorub välja aprilli lõpul või maikuus ning otsib endale viivitamatult partneri. Sääriksääski kohtab harilikult varjulistes , niisketes, tiheda taimestikuga kohtades. Siia niiske mulla rohu sisse...

Loodusõpetus - Põhikool
4 allalaadimist
Rakendusbioloogia - Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi
10
docx

Rakendusbioloogia - Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi

RAKENDUSBIOLOOGIA Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi Fundamentaalteadus - kui uuritakse objektide või nähtuste olemust Rakendusteadus - tegeleb praktiliste rakendamise meetoditega Bioloogia jaguneb üldbioloogilisteks teadusteks (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, ökoloogia, evolutsioon) ja eribioloogilisteks teadusteks (botaanika, zooloogia, füsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia, mükoloogia). Mis asi on rakendusbioloogia? RAKENDUSBIOLOOGIA seisneb bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste...

Bioloogia - Keskkool
21 allalaadimist
Taimekaitsetööde plaan
16
docx

Taimekaitsetööde plaan

... 32,40- kõrsumise või õhtul, kui viljapeadel, 0,75-1 l/ha 43.20€/ha algusest kuni kasulike kõrreliste õitsemise lõpuni. putukate lendlus jahukaste, on lõppenud. Ilm kollane rooste, peab olema punarooste, tuulevaikne ning fusarioosid. temperatuus vähemalt + 12 kraadi. Kahjurite Maakirp, Decis 27,00 €/l Pritsitakse ...

Taimekahjustajad ja nende... -
56 allalaadimist
8-klassi bioloogia valikeksami vastused
16
odt

8. klassi bioloogia valikeksami vastused.

...jurid 5)Mõned on mürgised(skorpion) Putukad 60)Iseloomulikud tunnused 1)Keha jaguneb 3 osaks:1)pea 2)rindmik 3)tagakeha 2)Rindmikule kinnituvad 6 jalga 3)Paljudel tiivad 4)Keha katab kitiinkest 61)Täismoondega areng- areng, kus muna-, vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk N: Liblikad, Muna- vastne- nukk- valmik Vaegmoondega areng- areng, kus moone jaguneb kolme etappi- muna, vastne ja täiskasvanu N: Rohutirts, Muna- vastne- täiskasvanu 62)Ämblik:1)Pearindmik ja tagakeha 2)Keha katab kitiinkest 3)Lõugkobija, lõugtundel 4)Võrgunäsad 5)Silmad Putukas:1)Keha jaguneb 3 osaks: pea rindmik tagakeha 2)Rindmikule kinnituvad 6 jalga 3)Paljudel tiivad ...

Bioloogia - Põhikool
47 allalaadimist
Ökosüsteem - Tiik
1
doc

Ökosüsteem - Tiik

Ökosüsteem – TIIK Ilma veeta ei suuda elada ükski elusolend. Luues aeda veekogu, märkad peagi, et aias elutsevate liikide arv kasvab. • Taimestik - Taimed tekitavad tiigi äärtes ja vees vaheldusrikka ökosüsteemi. Veesiseste lehtedega taimed rikastavad vett hapnikuga. Seesugused taimed pakuvad mitmesugustele vee-elanikele sobivaid võimalusi peitumiseks, toitumiseks, paaritumiseks ja paljunemiseks. Ujulehtedega taimed pakuvad samuti varjumisvõimalusi, väldivad vee roiskumaminekut ning nende lehed on putukatele head päevituspaigad, jahialad ja paaritumiskohad. Kaldataimed, mille juured on veealuses p...

Bioloogia - Keskkool
57 allalaadimist
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG
3
docx

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG

...elt jagunenud või juba hukkunud. Organismide lootejärgne areng 1.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumide. Eristatakse täismoondelist (liblikad) ja vaegmoondelist (rohutirtsud, lutikad) arengut. Täismoondelise arengu etapid: vastne, nukk, valmik. Vaegmoondelisel arengul jääb nukustaadium ära. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. (roomajad, linnud, imetajad). 5. Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed muutused organismis. Erinevate elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Koos vananemisega muutub ka välisilme. 6. Miks on erinevad liigi...

Bioloogia - Keskkool
51 allalaadimist
Ortograafia - väike ja suur algustäht
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad. Nimi või s...

Eesti keel - Keskkool
239 allalaadimist
Kapsas ja kapsaliblikas referaat
8
rtf

Kapsas ja kapsaliblikas referaat

...d loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki ...

Loodusõpetus - Põhikool
16 allalaadimist
Botaanika-süstemaatika
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

... rohttaimed Vili Kogukukkurvili Koguseemnis, Õunvili Luuvili koguluuvili (maasikas, murakas), tõrsik Perekonnad ja Perek enelas Perek murakas Perek õunapuu Perek kasutamine, (kasut dekoratiiv- (kasut söömiseks, (kasut söömiseks) ploomipuu mõned taimena) näit vaarikas, Perek pirnipuu Perek kirsipuud iseloomulikumad põldmurakas, (kasut söömiseks) Perek liigid. rabamurakas) Perek pihlakas aabrikoosipuu Perek kibuvits (kasut veini, Perek ...

Botaanika - Tallinna Ülikool
144 allalaadimist
Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
14
doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

... Tallinna Tehnikakõrgkool väike-kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Valgepõsk-lagle. imetajad: randhüljes, viigerhüljes, hallhüljes, pringel 19. Põllumajandus: kultuurtaimed Eestis, monokultuuridega seotud probleemid, umbrohud, kahjurid, parasiidid, taimehaigused; mahepõllundus. kultuurtaimed eestis Alles 20. sajandil on Eestis kasvatatud põldheina. Heinapõllud hõlmavad praegu väga suure osa Eesti põllumaast. Heintaimedest on tähtsamad harilik timut ja kerahein, alusheinana aasnurmikas. Märjematel maadel päideroog ja aas-rebasesaba. Sööda valgurikkuse suurendamiseks kasvatatakse liblikõielisi heintaimi punast ristikut, kuivadel paepealsetel muldadel lutserne, alusheinana karjatatavate...

Loodus õpetus -
34 allalaadimist
Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte
10
doc

Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte

...erõhu alandaja. Õitest valmistatakse külmetushaiguste vastaseid ravimeid, koorest verejooksu peatavat rohtu. Lodjapuu-õunavõie – 1kg õunte kohta 0,5 kilo lodja marju. Segu keedetakse pehmeks ja surutakse läbi sõela. Saadud püreele lisatakse lodjapuu marjade kaalu jagu suhkrut, keedetakse ja segatakse, kuni on ühtlane ja pisiavalt tahke. 14) Mets-õunapuu (Malus sylvestris) Leidub kõige rohkem Saaremaal. Vajab kasvamiseks viljakat pinnast ja palju valgust. Tüve koor hallikaspruun ja rõmeline. Vanad kuivanud võrsetetipud teravad kui ogad. Õied puhkevad mais-juunis. Aedõunapuul on lehe altpoolt karvane, mets-õunapuul sile. Viljad valmivad septembris-oktoobris. Viljad on 3cm läbimõõduga, punased. Puit on kõva, raske ja sile, vanasti valmistati tuulikute hammsrattaid, höövlipakke. (tänapäeval on raiumine ...

Dendroloogia -
20 allalaadimist
Puuviljad-marjad ja pähklid
0
DOC

Puuviljad, marjad ja pähklid

...e.). 1.1 Seemneviljalised puuviljad Õun (Malus domestica)  INCLUDEPICTURE "http://www.consumer.ee/infoteek/img/Image77.gif" * MERGEFORMATINET  Õunasorte on väga palju ja nende valmimisaeg ning säilivus erinev. Seepärast võib õunu osta aastaringselt, kuid ületalve seisnud õunte toiteväärtus on langenud. Õunu süüakse eelkõige toorelt. Suhkru- ja happesisaldus on erinev. Hapud õunad sobivad küpsetamiseks ja magusad söömiseks. Õuntest valmistatakse hoidiseid ja neid ka kuivatatakse. Õuna sordid liigitatakse värvuse järgi 4 rühma: punaseviljalised, ebaühtlase kattevärviga, punasetriibulised ja -laigulised, vähem värvunud sordid, ühtlase heleda kattevärviga (kollaka, valge, rohelise või pisut punaka varjundiga). Õunu süüakse Eestis puuviljadest kõige rohkem. Sisaldavad kiudaineid, mis reguleerivad seedimist ja ve...

Kokandus - Kutsekool
51 allalaadimist
Eritaimekasvatus
53
pdf

Eritaimekasvatus

KARTUL (Solanum tuberosum) Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. • Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogust...

Eritaimekasvatus - Eesti Maaülikool
51 allalaadimist
Bioloogia konspekt riigieksamiks
24
docx

Bioloogia konspekt riigieksamiks

1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime • Suguline • Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: • Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2....

Bioloogia - Keskkool
341 allalaadimist
Puitkahjurid ja nende looduslikud tõrjevahendid
14
doc

Puitkahjurid ja nende looduslikud tõrjevahendid

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAURAATOR Rauno Schubbe PUIDUKAHJURID JA NENDE LOODUSLIKUD TÕRJEVAHENDID Referaat Juhendaja:Alfred Kangur Paide 2010 Sisukord SISUKORD................................................................................................. .....2 SISSEJUHATUS......................................................................................... ......3 1.SEENKAHJUSTUSED.......................................................................

Ehitusviimistlus - Kutsekool
43 allalaadimist
MESINDUST-MÕJUTAVAD TEGURID
18
doc

MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID

...ohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune, võilill, angervaks, ristikud, tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). (Nõmmisto, 2009). 2.6. Putukate konkurents Viimaseks tuleks mainida ka putukate konkurentsi. Nektarit kasutavad oma eluks samuti herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, mardikad ja teised. (Nõmmisto, 2009). 7 Minu arvates, kui korralikult arvestada nende teguritega, siis meesaagikus Eesti aladel ei tohiks olla sugugi väike. Neid tegureid uurides, tundub, et Eestis mesindusega tegeleda ei ole sugugi võimatu. Nende teguritega on väga lähedased mesinikud ise, kuid peab tõdema, et siiski lähedasemad on neile mesilased ise, kuid ka neil on paar tõsisemat tegurit mesindamisega toimetulemise kõrval. Nende ...

Uurimistöö - Keskkool
25 allalaadimist
Kahjurid köögis
6
doc

Kahjurid köögis

Kahjurid põhjustavad meie majapidamises mitmesugust kahjustust toiduainetele, nad kujutavad endast suurt ohtu toidu ohutusele ja nõuetekohasusele. Köögis elutsevad põhiliselt toidukahjurid, kes elutsevad toiduainetes ja muud kahjurid, kes rikuvad tooteid rohkem kui nad neid söövad. Enamik toidukahjuritest areneb ja paljuneb eriti hästi kuivades taimsetes toodetes. Eriliselt ohustatud tooted on: jahu- ja jahutooted (makaronid, küpsised, kuivikud); riis ja tangutooted; pähklid, mandlid ja neist valmistatud tooted; oad ja herned; kuivatatud puuvili; maitseained ja ürdid; kuivatatud köögivili; shokolaaditooted. Tuntumad toiduainete kahjurid on: prussakad, lestad ja mardikad...

Bioloogia - Kutsekool
18 allalaadimist
Bioloogia HTG loodus
30
doc

Bioloogia HTG loodus

...d e. püsikud. Vegetatiivselt paljunevad eelistatult püsikud. 1) Juurtega (omajuursed) nt. lepp, haab, ploom, kirss, nõges,ohakas 2) Muundunud võsudega a. Mugulatega: kartul, maapirn b. Sibulaga: tulp, sibul c. Risoomiga: orashein, iirised, maikelluke 3) Okstega: sõstraliigid, paju, remmelgas 4) Võsunditega ( - uus taim on lähtetaimega algselt seotud pika jätkega) : maasikad, hanijalg, rohtliilia. 5) Lehtedega: begoonia, aas-jürilill 6) Sigitaimedega ( - uued taimed moodustuvad vahetult lähtetaimega) : kaktused, kalanhoe, erandina maksasamblad. Taimede vegetatiivset paljunemist ei tohi segamini ajada vegetatiivse paljundamisega. Paljundamise liigid: nt. pookimine, silmastamine, juurepistikud, pistoksad, lehtedega. Vegetatiivne paljunemine loomariigis lähtuvalt hulkraksuse...

Bioloogia - Keskkool
25 allalaadimist
Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

...rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti. Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus. 3. Rakkude jagunemine. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest. Rakud paljunevad jagunemise teel. Kõigepealt toimuvad muutused rakutuumas. Enne raku jaguneemist kahekordistuvad kromosoomid. Rakkude paljunemine tagab ainuraksete organismide puhul järglaste tekkimise, hulkrakstel organismidel ka nende kasvamise ja arenemise. Samuti paranevad või taastuvad hulkraksetel organismidel vigastused. 4. Viiruste ehitus ja paljunemine. Kuigi viirused võivad väliskujult olla e...

Bioloogia - Põhikool
182 allalaadimist
Organismide paljunemine ja areng
8
doc

Organismide paljunemine ja areng

...ajad, linnud, maismaa selgrootud Etapid: I Embrüogenees – looteline areng (seeme, loode). II Postembrüogenees – lootejärgne areng pärast sündimist, koorumist, poegimist, idanemist. Otsene areng – vastsündinul on liigile omased tunnused. Moondeline areng – järglasel puuduvad liigilie omased tunnused Täismoone – muna ? vastne ? nukk ? valmik. Mesilased, liblikad, sääsed. Vaegmoone - muna ? vastne ? valmik. Kiilid, prussakad, termiidid. Postembüogenees ? Juveniilne elujärk ehk noorjärk – sünnihetkest kuni suguküpsuse saabumiseni. Inimesele on omane otsene, kuid aeglane individuaalne areng. Kasvades ja arenedes muutuvad tasapisi lapse organite ja elundkondade talitlused, keerustub sotsiaalne käitumine ja keelekasutus. ? Sigimisperiood – järglaste saamise ja kasvamise periood. Inimesele on omane mittesessoonne sigimine. ? Vanan...

Bioloogia - Keskkool
135 allalaadimist
Bioloogia 8-klassi kokkuvõte
12
rtf

Bioloogia 8. klassi kokkuvõte

1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunata...

Bioloogia - Keskkool
56 allalaadimist
Putukad
2
docx

Putukad

...ndega areng. 6. Millised arenguviisid on erinevatel putukatel, kirjelda, too näiteid. Täismoone- muna- vastne- nukk- valmik (kärbes, liblikas) Vaegmoone- muna- vastne- valmik (rohutirts) 7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? Maismaal, rohus, puudel, maa all, õhus. Taimedel- lehetäid, kooreürask. Maa all- sipelgad. Õhus- liblikad, kiilid, kärbsed. Loomadel- täid, kirbud. Majades- jahumardikas, soomukas. 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. Lennates- kärbes, lepatriinu, liblikas. Hüpates- kirp, rohutirts. Kõndides- sipelgas, prussakas. Ujudes- ujurid, kukrikud. Roomates- emane jaanimardikas. 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. Elupaik maismaal, rohekat või pruunikat värvi, pikliku kujuga, tagumine jalapaar hüppejalad, lennu-ja kattetiivad. Toituvad taimedest osad putukat...

Bioloogia - Põhikool
33 allalaadimist
Liblikalised
9
doc

Liblikalised

...ida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised, samasoonelised e. suursamasoonelised ning erisoonelised. Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehit...

Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist
KONTROLLTÖÖ   ONTOGENEES
6
docx

KONTROLLTÖÖ:  ONTOGENEES

...ärelikult vastsündinu omab liigile omaseid tunnuseid ning sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. 29. Selgitage, miks nim. rohutirtsu arengut vaegmoondeliseks? Rohutirtsudel jääb ära nukustaadium ning vastsündinu erineb alguses täiskasvanud eellasest nii sise- kui välisehituselt. 30. Selgitage, miks nim. lepatriinu arengut täismoondeliseks? Munast väljub vastne, mis meenutab ussikest. Peale kasvamist nukkub (aktiivne elutegevus puudub), nukust väljub valmik. 31. Miks on nuku staadium kasulik? Aitab üle elada ebasobivad keskkonnatingimused. (samal ajal valmivad valmikule omased kehastrüktuurid) 32. Selgitage, mis toimub suitsupääsukesel noorjärgus ja millega tema noorjärk lõpeb. Organism kasvab, elukondade talitlus täiustub. Organism õpib. Lõppeb siis, kui suitsupääsuke muutub sigimisvõimeliseks. 33. Miks looduses ei ole raugastu...

Bioloogia -
24 allalaadimist
Kartulimardikas
3
doc

Kartulimardikas

Bioloogia - Põhikool
18 allalaadimist
Mardikad
2
docx

Mardikad

...mastega nad kombivad ja haistavad. Enamikul liikidel on mõlemad tiivapaarid välja arenenud. Eestiivad on muutunud jäikadeks kattetiibadeks, mis kaitsevad õrnu tagatiibu ja tagakeha, kui putukas puhkab. Lendamisel tõstetakse kattetiivad ülespoole, et lennutiivad saaksid vabalt vibada. Tiivad ja kuus jalga kinnituvad rindmikule. Vastavalt eluviisile on neil jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad. Vastseil on 3 paari rindmikujalgu või pole üldsegi. Suised Mardikaliste suised on haukamistüüpi. Mardika suiste järgi saab tavaliselt otsustada, mida ta sööb. Paljude mardikate suised on kohastunud taimelehtede, seemnete või nektari söömiseks. Osa mardikaid on jäänusesööjad – nad toituvad kõdunevatest taimedest, loomakorjustest ja sõnnikust. Lihatoidulistel liivikatel on teravad sirbikujulised lõuad, kärsakatel aga, kes toituvad taimedest või ...

Bioloogia - Põhikool
14 allalaadimist
Inimese süstemaatiline kuuluvus
4
docx

Inimese süstemaatiline kuuluvus

...a: ainevahetuse tagamine ema ja loote vahel, 22.Tertogeenid Loodet kahjustavad tegurid a)bioloogilised – bakterid, viirused emalt pärinevad vaegused keemilised: alkohool, narkootikumid, nikotiin, olme, keskonna mürgitused 23.Lootelehed, millal ja miks? 24.Vaegmoone, täismoone, otsene areng – selgitus +näide Vaegmoone: vastne, muna, valmik, vastne Ritsikas, kiil Täismoone: vastne, muna, valmik, nukk, vastne Liblikas mardikas Täis: imetajad, loomad, lonnud 25.Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem 26.Mis on sünaps? Mis seal toimub ja mille abil Sünaps on koht kus toimub impulsside kandumine ühe närvirakud nendriidilt teise närviraku dendriidile, medriaanide abil 27.Mälu liigid 28.Mis on homöostaas? varusüsivesik 29.Maksa roll homöostaasis? Veresuhkru regule...

Inimese õpetus - Keskkool
7 allalaadimist
Putukate seltsid
1
odt

Putukate seltsid

Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) ...

Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist
Ujurlased
1
doc

Ujurlased

Infoleht bioloogia tunniks.

Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist
Liblikad
3
doc

Liblikad

Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. Pisisamasoonelised samasoonelised e. Suursamasoonelised ning erisoonelised Liblikate keha on putukatele tüüpilise lülistusega, pea, rindmik ja tagakeha on selgesti eristatavad. Kogu keha on kaetud rohkem või vähem tihedate karvade või soomustega. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on hästi arenenud, paljudel lii...

Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist
Toiduaine õpetuse
24
doc

Toiduaine õpetuse

............. 6 Juustu ajalugu..............................................................................................................................7 2. Suhkur..................................................................................................................................... 9 Kodune töö- Suhkruliigid..........................................................................................................10 3.Maitsetaimed ja maitseained..................................................................................................12 3.2Äädikas.............................................................................................................................13 3.3Keedusool ........................................................................................................................13 Sool........

Kokandus - Kutsekool
91 allalaadimist
PORGANDIKASVATUS
20
docx

PORGANDIKASVATUS

VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL Talu- ja kodumajandus Inga Pärn PORGANDIKASVATUS Lõputöö Juhendaja? ??õp. Merike Prätz Vana- Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma äriplaani teemaks porgandikasvatuse, kuna enamik eestlasi, kes elab maal, kasvatab oma koduaias enda tarbeks mitmeid erinevaid puu- ja juurvilju....

Majandus - Kutsekool
38 allalaadimist
Geograafia eksamimaterjal
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

...vuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) – infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja. Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüstee...

Geograafia -
7 allalaadimist
Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte
8
docx

Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte

Üldmetsakasvatus - Eesti Maaülikool
49 allalaadimist
Organismid-evolutsioon-isolatsioon-eluslooduse süsteem-geneetika-rakendusbioloogia-geenitehnoloogia
23
docx

Organismid, evolutsioon, isolatsioon, eluslooduse süsteem, geneetika, rakendusbioloogia, geenitehnoloogia

BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: • Abiootilised (Eluta looduse tegurid): ? Toitained. ? Tuul-torm. ? Kliima. ? pH. ? Niiskus. ? Valgus. ? Hapnik. ? Temperatuur. • Antropogeensed: ? Keskkonna saastamine: • Eutrofeerumine. • Happesademed. • osoonikihi hõrenemine. • Kasvuhooneefekt. ? Metsade raie: • Erosioon. • Biootilised: ? Konkurents. ? Kisklus. ? Sümbioos. ? Parasitism. ? Taimtoidulisus. ? Kommens...

Bioloogia - Keskkool
7 allalaadimist
Botaanika
7
docx

Botaanika

...stanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud. Seemnis – viljakest ei ole puitunud, see on nahkjas (~päevalill, saar, vaher – kaksikseemnis) Teris - Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud. (enamus kõrrelisi – teraviljad) Mari – endokarp e. seemnekest on nahkjas nt. tomat, sõstar, mustikas, banaan, aga ka granaatõun. Õunvili - (osadel roosõielistel: õunapuu, pihlakas, aroonia, pirn). Viiepesaline mari, mis moodustub alumisest sigimikust. Vilja sisekest sitke ja nahkjas. Kõrvitsvili - (kõrvitsalistel). Kolmepesaline, vilja väliskest sageli puitunud. hesperiid e. pomerants – ülemisest sigimikust, hulgapesaline, tsitruse vili. Luuvili – endokarp on puitunud, luuviljades. Tõrsik – (kibuvitsad). Nõgusal lihakal õiepõhjal, mille peal paiknevad pähklikesed. Viljakest on puitunud ning õiepõhi on suletud pähklikeste kogum. Tõrsik on...

Botaanika - Tallinna Ülikool
44 allalaadimist
Bioloogia riigieksamiks
13
docx

Bioloogia riigieksamiks

... on kõige suuremad ja üldisemad süstemaatilised üksused. ? Taimed ? Loomad ? Seened ? Bakterid ? Protistid (amööbid, vetikad) Taimeriik HÕIMKOND ? Katteseemnetaimed ? Paljasseemnetaimed ? Sõnajalgtaimed ? Sammaltaimed SUGUKOND ? Roosõielised ? Liblikõielised ? Ristõielised ? Kanarbikulised KLASS ? 2- idulehelised ? 1-idulehelised PEREKOND ? Toomingas ? Õunapuu ? Pirnipuu ? Murakas Loomariik HÕIMKOND ? Käsnad ? Ainuõõsed ? Lameussid ? Ümarussid ? Rõngussid ? Limused ? Lülijalgsed BIOLOOGIA 2010 ? Keelikloomad KLASS – lülijalgsed ? Vähilaadsed ? Putukad ? Ämblikulaadsed KLASS – keelikloomad ? Luukalad ? Kahepaiksed ? Roomajad ? Linnud ? imetajad Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK: lo...

Bioloogia - Keskkool
245 allalaadimist
Viljastumine-organismi looteline-ja lootejärgne areng
7
rtf

Viljastumine, organismi looteline-ja lootejärgne areng

Lk 127 128 Viljastumine Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1 Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane Tõene 2 Moondelise arengu etapid on muna vastne nukk ja valmik Tõene 3 Menstruaaltsükkel on enamasti 32 päevane Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28 päevane 4 Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat Tõene 5 Taime looteline areng kulgeb seemnes Väär Taim...

Bioloogia - Keskkool
229 allalaadimist
Putukad KORDAMISKÜSIMUSED
6
doc

Putukad KORDAMISKÜSIMUSED

... kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuke 5. Kuidas putukad sigivad? Suised: haukamissuised e hammustamissui sed, imemissuised, pis...

Bioloogia - Põhikool
24 allalaadimist
Toataimed
25
doc

Toataimed

... kirjandus ............................................................................ lk 25 Inglitrompet ( Datura ) Kasutatakse õistekoratiivse põõsana siseruumides , talveaedades või verandadel . Suveks võib viia ka õue , kus seda tuleb hoida kaitstud kohas . Pärit on see taim Kolumbiast , Ecuadorist , Peruust ja Põhja-Tšiilist . Inglitrompet on suurte , ovaalsete , sametjalt karvaste lehtedega puukujuline põõsas . Rippuvad kellukjad õied on rohelise tupe ning kollase , punase või oranši krooniga . Kasvab hajusvalguses ning tuleks vältida otsest päikesepaistet . Temperatuuriks sobib soe kuni jahe, talvel eelistab jahedamat kasvukohta . Lühiajaliselt talub kuni 5 soojakraadi . Kasvuperioodil tuleb kasta korrapäraselt , lastes enne järgmist kastmist mullapinnal veidi läbi kuivada . Talvel hoides jah...

Bioloogia - Keskkool
25 allalaadimist
Bioloogia 8-klassi kordamisküsimused
6
doc

Bioloogia 8. klassi kordamisküsimused

Eksami kordamisküsimused bioloogias 8. klass I OSA 1. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Taimerakk: kloroplast (selles sisalduv klorofüll annab rohelise värvuse), fotosüntees, rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka...

Bioloogia - Põhikool
58 allalaadimist
Referaat Puuviljad
19
doc

Referaat Puuviljad

... 7 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid...

Toitumisõpetus - Kutsekool
54 allalaadimist
Üldmetsakasvatus
15
doc

Üldmetsakasvatus

Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustu...

Dendroloogia - Eesti Maaülikool
55 allalaadimist
Vee Zooloogia
33
doc

Vee Zooloogia

...s ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis- ja vaegmoone Moone on vajalik, kuna vastne ja valmik tarbivad üldjuhul erinevat toitu (või ei tarbi valmik üldse), elavad erinevates elupaikades ning neil on erinev funktsioon (valmikul paaritumine, vastsel varuainete kogumine). Moone võib toimuda kahel viisil: vaegmoone- nukustaadium puudub, munast koorub vastne, kes kasvades moondub täiskasvanuks; täismoone- esineb nii vastse kui ka nukustaadium, st. vastne moondub täiskasvanuks nukustaadiumis, moodustades enda ümber kookoni, millest lõpuks väljub valmik (nt liblikatel, vastne: röövik; konnadel (vaegmoone): kulles; imiussidel (vaegmoone) mitu vastsejärku: miratsiid, sporotsüst, reedia, kaks tserkaari, metatserkaar; lestadel nümf jne.) 9. Parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näite...

Vee elustik - Eesti Maaülikool
58 allalaadimist
Laanemetsad
21
doc

Laanemetsad

...hapulki, ratta- ja reekodaraid. Eriti hinnatud oli pihlakast vankritelg, mida tema libeduse tõttu ei olnud vaja määrida. Sageli võib pihlakaid kevadiste õiekobarate ja sügiseste marjade ilu tõttu leida haljasaladelt. Sügisel kaunistab puud veel tavaliselt erkpunane leherüü. Kuid õunaaedade läheduses ei ole ta soovitud puu, sest pihlakas ja õunapuu on lähedad sugulased ning pihlaka kahjurid on samad, mis õunapuul. Ka vilju nimetatakse mõlemal õunviljadeks. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest. Tegelikult on nad ka paljudele lindudele sügiseti asendamatuks toiduks. Linnud annavad aga pihlakale palju rohkem vastu kui inimene. Nimelt jäävad seemned linnu sees seedimata ja kukuvad koos väetisehunnikuga maha, see ongi pihlaka peamine levimisviis. Inimene on punastest pihlakatest lugu pidanud juba ammustest aegadest. Eelkõige on n...

Bioloogia - Kutsekool
33 allalaadimist
Laanemetsad
19
ppt

Laanemetsad

LAANEMETS Olemus ?Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks – liigivaeseteks männi- ja kuusem etsadeks ning liigirikkaiks kuusem etsadeks. ?Levinud enam asti Lõuna-Eestis. ?Laanem etsad m oodustavad 23% Eesti m etsadest. ?Laanem etsad kasvavad laugete nõlvade jalam jääjärve eil, tasandikel, moreentasandikel, m oreenkattega m õhnastikel. ?Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad ? Jäänukid varasematest taigam etsadest ? Kasvavad iseloom ulikud taigam etsade liigid:harilik...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti Maaülikool
68 allalaadimist
Asukoht ja topograafia
14
doc

Asukoht ja topograafia

Asupaik ja topograafia Istandiku asupaik on ühenduslüliks valdava mullastiku ja piirkonna üldise kliima vahel Asendi tõttu võib kliima olla lõunapoolsem kui ümbruskonnas pinnast võib mõjutada erosioon Looklevas Moseli orus on palju istandikukohti Parimad neist asuvad lõunapoolsetel nõlvadel Piirkonna lauskjamatest osadest saadud veinil pole nii hõrk ja intensiivne maitse Otsustav tähtsus võib olla ka muil tegureil Isoleeritud mäed soodustavad õhu liikumist ja vähendavad kevadi...

Joogiõpetus - Kutsekool
13 allalaadimist
Toiduainete õpetuse konspekt
26
docx

Toiduainete õpetuse konspekt

TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord TOC o 1 3 h z u Sisukord2 1 Piim ja piimatooted3 1 1Üldiselt3 1 2Rõõsk koor6 1 3Piima konservid6 1 4Juustud6 Juustu ajalugu7 2 Suhkur9 Kodune töö Suhkruliigid10 3 Maitsetaimed ja maitseained12 3 112 3 2Äädikas13 3 3Keedusool13 3 4Tarrendained17 Kodune töö Maitseained19 4 Kohv ja tee20 4 2Kohv20 4 2Tee21 5 Kakao ja ðokolaad22 5 2Kakao22 5 2Ðokolaad22 Ajalugu23 Kodune töö: Ðokolaad24 Kokkuvõte…………………………………………………………………………………… 25 1 Piim ja piimatooted Üldiselt Piimas on keskmiselt V...

Toiduainete õpetus - Kutsekool
45 allalaadimist
TERVISLIKUD ELUKOMBED
14
docx

TERVISLIKUD ELUKOMBED

Kehaline kasvatus - Kutsekool
9 allalaadimist
EESTI TAIMESTIK
19
doc

EESTI TAIMESTIK

...helduvalt *abilehtedega, mis võivad olla leherootsuga liitunud *õied viietised, radiaalsüm *võib esineda välistupp *õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest *vili pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk – enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel – lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitleh...

Eesti loodusgeograafia - Eesti Maaülikool
102 allalaadimist
Kokkuvõte bioloogiast 11 klassi materjal
9
docx

Kokkuvõte bioloogiast 11.klassi materjal

Bioloogia - Keskkool
7 allalaadimist
9
doc

...lustab munemist peatselt pärast suguühte toimumist. Enamus taolistiivalisi muneb oma munad elusatesse või surnud taimekudedesse, suurem osa eristiivalistest aga kas otse vette või siis kinnitab sültja limaga ümbritsetud munakogumiku veetaimede veealustele osadele. Vesikiillased aga näiteks kasutavad munemissubstraadina veekogude kaldapinnast. Munast väljub eelvastne, kes on ümbritsetud kitiinkestaga. Eelvastse staadium kestab mõne minuti, seejärel kest puruneb ja sealt väljub vastne, keda nimetatakse ka nümfiks või neidiseks. Kiililiste vastsed elavad vees ja on samuti röövtoidulised. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Vastne kasvab suuremaks, kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil. ...

-
3 allalaadimist
Hooldusjuhend
6
doc

Hooldusjuhend

Iluõunapuud (malus) Haljastuses koguvad populaarsust iluõunapuud. Sageli küsivad inimesed, kas nende viljad ka süüa kõlbavad. Kõlbavad küll, aga on väiksemad, kõvemad ja hapumad kui aedõunapuu sortidel. Seevastu õitsevad iluõunapuud enamasti igal aastal ennastunustavalt, õied on imetlusväärselt kaunid, ja kollased või punased viljad püsivad söögiõuntest kauem, vahel uue aasta või kevadeni välja. ’Van Eseltine’ – puhkedes on õienupud nagu fuksial, rasked ja ri...

Ilutaimede kasutamine - Eesti Maaülikool
17 allalaadimist
9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal
31
doc

9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal

...sakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Paljunemine Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse.. Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett. Samuti on nad tähtsad aineringes. Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse saunanuustikuna. Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. ohustatus Käsnasid ohus...

Bioloogia - Põhikool
78 allalaadimist
Bioloogia ülemineku eksami kordamismaterjal
1
docx

Bioloogia ülemineku eksami kordamismaterjal

Mõisted Lahksuguline – Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline – Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng – Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng – Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine – Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine – Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö – Vastu hõõrudes va...

Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist
Kaktuselised
20
doc

Kaktuselised

...ti nii varieeruva kujuga ning teravate okastega taimi. Esimese asjana, kui ma kuulen sõna kaktus, tulevad mulle kohe Ameerika filmidest need poolkõrbealadel paiknevad hiiglaslikud mehikese moodi kaktused meelde. 1. KAKTUSELISTE PÄRITOLU JA PAIKNEMINE Kaktuselised (lad. k Cactaceae) kuuluvad kaheiduleheliste taimede sugukonda ning neid on 2000-3000 liiki, mis on väga erineva kuju, välimuse ja suurusega. Kaktuseliste kodumaaks on Ameerika. Kõige rohkem liike on aga Mehhikos ja Argentiinas. Nad kasvavad kuni 4500 m kõrgustel aladel (Peruu, Boliivia ja Tšiili Andides). Tüüpilisemad kasvukohad on troopilised ja lähistroopilised poolkõrbed, vähesed liigid kasvavad vihmametsades epifüütidena. Kaktuseid leidub tulnukliikidena ka teistel mandritel. Mõnikord võivad segadust tekitada ka liigid, mis kaktustega välimuselt sarnanevad (k...

Uurimistöö - Keskkool
17 allalaadimist
Paljunemine-materjalid kontrolltööks kordamisel
5
doc

Paljunemine, materjalid kontrolltööks kordamisel

Materjalis on juttu paljunemisest. Kuidas see toimib jne. Suguline ja mittesuguline paljunemine, mitoos ja meioos. Väga põhjalik materjal kontrolltööks kordamisel.

Bioloogia - Keskkool
25 allalaadimist
T e a t a   v e a s t