50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ervin
Õppematerjali autor
HAGIA SOPHIA Koostasid: Sandra Tammeleht ja Kristina Jampolskaja Loo Keskkool, 10. klass Hagia Sophia katedraal · HagiaKonstatinoopolis, Sophia katedraalbütsantsi Konstatinoopolis, arhitektuuri bütsantsi kuulsam arhitektuuri mälestusmärk, kuulsam mälestusmärk, ehitati ehitati aastail aastail 532-537. 532-537. · PühaPüha Sophia Sophia = Püha = Püha tarkus tarkus Kirikuteenistus oli väga pidulik ning · Kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas vajas avarat ruumi, sellepärast avarat ruumi, sellepärast eelistati bütsantsi eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud
Ehitise analüüs Hagia Sophia kiriku arhitektideks olid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest Kirkiku asukohaks on Istanbul (kunagine Konstantinoopol), mis rajati 1000 aastat kesval Bütsantsi perioodil ehk aastatel 532- 537 pKr. (üpris kiiresti, umbes viie aastaga) Kirik, mis valmis Bütsantsi keisri Justiniainus I (527- 565 a.) käsul, peale Rooma keisririigi pealinna üleviimist Roomast Konstantinoopolisse aastal 330. Legendi kohaselt olevat keiser Justinianus I sellist kirikut näinud öösel unes. Sääjärel oli ta andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. Aastal 527 andis Justinianus I korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks Algselt planeerisid ehitajad kiriku luua keiserliku palee koostisosana, kuid hiljem sai ta siiski kreekakatoliku kiriku keskuseks
Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav
. Referaat teemal: Hagia Sophia kirik 2010 Oma 1000-aastase ajaloo jooksul on Bütsants üle elanud mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused kaasa ka kunst. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse ja ülikeeruka kombestiku poolest. See on ka põhjus, miks räägitakse ,,bütsantslikust" toredusest. Bütsantslikud kirikud on huvitava ning keerulise arhitektuuriga, sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitisi, kus kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav.
Bütsantsi ja vanavene kunst Bütsantsi kunst (6.-15. sajand) Bütsants tekkis, kui 395. aastal Rooma riik kaheks (Ida- ja Lääne-Roomaks) lagunes. Ida- Roomat kutsuti Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantioni järgi ning selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused. Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Bütsantsi
kriisist, mis oli tegelikult tingitud riigi hiiglaslikest mõõtmetest ning eelkõige orjanduse, kui tootmisformatsiooni stagnaatsioonist ning lagunemisest. Konstantinoopoli olemasolu ei saanud küll tagada hiigelsuure lagunemisprotsessis oleva riigi ellujäämist kuid seevastu tagas see Antiikmaailma saavutuste säilimist ning edasist arengut keset varajase keskaja pimedust. Just Konstantinoopolist sai alguse Bütsantsi Impeerium, millest omakorda sai omanäoline kultuuri katel, kus kahe absoluutselt erineva kultuurkonna , lääne ja ida-vaheline süntees, vana maailma ida ja lääne sümbioosi-Hellenismi alusel,tekitas unikaalset ja omanäolist kultuuri, millel oli potentsiaal leppitada mõlemad osapooled. Just see riik sai tagada antiikpäranduse edasiandmist uuele sündivale maailmale ning tagada stabiilsus Balkani polüetnilises ja polüreligiooses regioonis.
nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike. MAALIKUNST seinale anti ruumi piirav tähendus. imiteeriti marmorit. kujutati arhitektuuri, maastikke, stseene mütoloogiast harva ka igapäevaelu . ( sõda ei kujutatud, seega..) - ) reljeefid ...hauakividele ntks. Varakristlik kunst I saj tekkis kristlus. see lähis-idas alanud usuline liikumine levis üle kogu rooma riigi territooriumi. Algul sattus konflikti Rooma võimudega. Tagakiusamise tõttu ei saandu kristlased koguneda avalikult. suured katakombid rajati rooma linna lähedal pehmesse pinnasesse ehk tuffi.tänaseni asub seal
Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron. Ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse. Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega Hellenismis ajajärk 330-146 enne meie aega :P Arhitektuur Muistne Kreeka TEMPLID Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kogu Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsiooni tunne ja ehituste püstitamine kiviblokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineteta metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest : kandvatest ja kantavatest. kandvad osad on: a) nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koodneb tavaliselt 1-3 astmest; ülemist astet millel paiknevad sambad nimetatakse stülobaadiks b) sambad; mille kõrgus ja jämedus ja kõrgus iga templi puhul erinev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid