August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on artiklite kogumikuga,
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,
Muutujale väärtuse omistamine globaalsest muutjast. Kuidas vaikimis väärtust omistada kõige ilusamini. 2. CSS (eksamil muret ei ole tekitanud) font-family: Verdana, sans-serif; // kui ühe sõnaga nimi, siis pole jutumärke vaja. Cascading - asjad saavad üksteise peal olla. Võtab erinevatest kohtadest asju (nt body asjad + h1 asjad). Efekt kujuneb mitmest erinevast stiilist kokku. Parem klikk - inspect element (siis näen, missugune CSS mõjutab). Elementide identifitseerimine id=”dog” #dog { ... } Sama id saab olla ühel unikaalsel elemendil. Üldiselt on see piirang. Üks saab olla nt põhimenüü. Klassi saab panna paljudele elementidele peale. Nt kõikide tabelite päised, uudisportaalis kõikide h2 pealkirjade stiil. class=”cat” .cat { ... } class=”cat fat” - nii saab ühele asjale panna mitu klassi korraga. Halva näite probleem: klassi nimi ei tohiks iseloomustada sisu või välimust (nt “paks- pealkiri”) vaid semantiliselt eesmärki (tabl
Enne kui kerkis esile üldse antropoloogia kui selline, tegelesid etnograafid pildistamisega kui uurimise läbiviimise vahendiga. Antropoloogid tegid filme ja fotosid eesmärgiga päästa etnoloogiat ja salvestada järeltulevale põlvele. 1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R. Rivers Torrese saartele (Austraalia saared). See oli esimene kord kui akadeemikud läksid ise informatsiooni otsima. Tehti 4 min film pärismaalastest. 1901. läksid bioloogia professor W. B. Spencer Austraaliasse uurima
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK....................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Turismiosakond Art Aamisepp Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH1 ja EP1 "Mäleta mind" Filmi analüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid......................................6 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid....................................................................7 1.4 Hälbekäitumine........................................................................................................8 1.5 Sot
Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid väidavad, et kui ta
Kõik kommentaarid