HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid: · vaheperemehe staadium (mu
SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI 1. Kirjelda seedetrakti anatoomilisi-füsioloogilisi ealisi iseärasusi. Seedesüsteem ei ole imikutel täielikult välja arenenud ja seetõttu peavad nad toituma ainult rinnapiimast, kuna nende keha ei suuda toota piisavalt ensüüme toitainete lõhustamiseks. Imikutel ei ole sündides hambaid ja seetõttu kasutavad nad toitumisel imemisrefleki. Seedetrakti kaitsev lima on õhuke ja seetõttu tundlik erinevatele viirustele.Ema rinnapiimas olevad antikehad aitavad kaitsta seedetrakti. 2. Kirjelda helmintiaaside (askaridaas, enterobiaas) olemust. On haigus, mida põhjustavad inim- ja loomorganismis parasiteerivad ussnugilised ehk helmindid. Helmintoose ehk helmintiaase ehk soolenugilisi esineb lastel sageli. Askaridaasi tekitavad solkmed ehk askariidid (ussid on vihmaussi sarnased). Solkmed parasiteerivad peensooles ja võivad eluvõimelisena püsida
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................... 5 1.1. Lesta ökoloogia Eesti vetes...............................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, ne
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla n
Ihtüpatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hing
Kõik kommentaarid