Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HELMINTHIASES e. helmintiaasid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
HELMINTHIASES e-helmintiaasid #1 HELMINTHIASES e-helmintiaasid #2 HELMINTHIASES e-helmintiaasid #3 HELMINTHIASES e-helmintiaasid #4 HELMINTHIASES e-helmintiaasid #5 HELMINTHIASES e-helmintiaasid #6 HELMINTHIASES e-helmintiaasid #7 HELMINTHIASES e-helmintiaasid #8 HELMINTHIASES e-helmintiaasid #9 HELMINTHIASES e-helmintiaasid #10 HELMINTHIASES e-helmintiaasid #11 HELMINTHIASES e-helmintiaasid #12 HELMINTHIASES e-helmintiaasid #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor asdfghja Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
doc

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel  250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt:  fekaal-oraalselt – ümarussid

Esmaabi
thumbnail
10
docx

Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, ne

Hügieen
thumbnail
9
docx

SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI

SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI 1. Kirjelda seedetrakti anatoomilisi-füsioloogilisi ealisi iseärasusi. Seedesüsteem ei ole imikutel täielikult välja arenenud ja seetõttu peavad nad toituma ainult rinnapiimast, kuna nende keha ei suuda toota piisavalt ensüüme toitainete lõhustamiseks. Imikutel ei ole sündides hambaid ja seetõttu kasutavad nad toitumisel imemisrefleki. Seedetrakti kaitsev lima on õhuke ja seetõttu tundlik erinevatele viirustele.Ema rinnapiimas olevad antikehad aitavad kaitsta seedetrakti. 2. Kirjelda helmintiaaside (askaridaas, enterobiaas) olemust. On haigus, mida põhjustavad inim- ja loomorganismis parasiteerivad ussnugilised ehk helmindid. Helmintoose ehk helmintiaase ehk soolenugilisi esineb lastel sageli. Askaridaasi tekitavad solkmed ehk askariidid (ussid on vihmaussi sarnased). Solkmed parasiteerivad peensooles ja võivad eluvõimelisena püsida

Õendus
thumbnail
56
doc

LÄÄNE-EESTI VETE LESTA

TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................... 5 1.1. Lesta ökoloogia Eesti vetes...............................

Bioloogia
thumbnail
11
doc

Loomabioloogia 1.kontrolltöö vastused

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond ­ Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond ­ Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond ­ Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass ­ Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass ­ Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass ­ Superclassis (SpCl; SpC) * Selts ­ Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond ­ Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond ­ Genus (G) (SbG; SpG) * Liik ­ Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid

Loomabioloogia
thumbnail
11
doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond ­ Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond ­ Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond ­ Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass ­ Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass ­ Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass ­ Superclassis (SpCl; SpC) * Selts ­ Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond ­ Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond ­ Genus (G) (SbG; SpG) * Liik ­ Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid

Loomabioloogia
thumbnail
95
ppt

Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused

Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on ­ lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse ­ aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla n

Tervishoid
thumbnail
54
docx

DNA viirused

DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ol

Nakkushaigused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun