HELCOM-i Läänemere tegevuskava– bioloogiline mitmekesisus (2)

Sarnased õppematerjalid

17

pptx

VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES

maailmamerest • Suurem osa võõrliikidest on toodud  Väga madal soolsus Läänemerre Ponto-Kaspia regioonist,  Geoloogiliselt väga noor Põhja-Ameerikast ja Kagu-Aasiast. • Läänemerest on leitud üle 100 võõrliigi, veekogu ligikaudu 70 jäänud püsima Elusloodus • Umbes pooled Läänemere võõrliikidest  Madal liigiline mitmekesisus on merepõhja selgrootud  Kooslused on omapärane • Vanimad võõrliigid saabunud juba 11.- segu mere-, järve- ja 12. sajandil (liiva-uurikkarp) riimvee organismidest. • Ükski võõrliik ei ole Läänemeres põhjustanud väga tõsiseid probleeme.  Vähe ehtsaid riimveelisi liike • Eesti mereala asustab ligikaudu 25 võrreldes geoloogiliselt

Geograafia

20

docx

Võõrliigid maismaal ja meres

magedates merelahtedes. Hõbekoger (Carassius gibelio) on aga Eestis võõrliik, tema looduslik leviala on Koreas. [22] Eestisse introdutseeriti hõbekoger 1948. aastal Tallinna kalamajandi Löwenruhh’ tiikidesse ja sealt edasi on ta levinud inimese kaasabil kiiresti paljudesse teistesse veekogudesse. Hõbekoger naturaliseerus hästi rikkaliku põhjataimestikuga ja mudase põhjaga järvedes ning rannikumeres. Eesti merelahtedesse on hõbekoger tõenäoliselt rännanud pigem Läänemere lõunapoolsest osast, kuna sarnaselt Eestile introdutseeriti hõbekokre Lätis, Leedus, Poolas ja mujal Euroopas. 1980-ndatel aastatel oli hõbekokre üksikute isenditena kaaspüügina kalurite võrkudes Eesti rannikumeres peamiselt Pärnust lõunapool. Sajandivahetuseks moodustas hõbekoger Eesti Mereinstituudi poolt regulaarselt läbiviidava rannikumereseire andmete põhjal olulise osa madalate merelahtede biomassist kõikjal Eesti läänerannikul

Loodus

83

pdf

Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta

Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017  Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3

Keskkond

9

doc

Läänemeri

...................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM............................................................................................................................. 5 Loomastik................................................................................................................................ 6 Linnustik.............................................................................................................................. 6 Kalad..................................................................................

Geograafia

16

doc

Läänemeri

Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja u. 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal, kui Kattegatist voolab sisse u. 500 kuupkilomeetrit 2

Keskkonnaõpetus

92

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

.................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rannikumere liigid ................................................................................. 13 3. Läänemere traalpüük ................................................................................................ 14 3.1. Ülevaade sektorist ja selle hetkeolukorrast ....................................................... 14 3.2. Laevastik ja püük .............................................................................................. 15 3.3. Sadamad ............................................................................................................ 16 3.4. Tööhõive ..

Loomakasvatus

9

doc

Läänemere kaitse (HELCOM jt rahvusvahelised konventsioonid)

..................................4 Eutrofeerumine.................................................................................................................................4 Toksilised ained................................................................................................................................5 Kalandus...........................................................................................................................................5 Rahvusvahelised Läänemere kaitse organisatsioonid............................................................................6 HELCOM.........................................................................................................................................6 Läänemere Agenda 21......................................................................................................................7 WWF Naturewatch programm................................................................................

Mereteadus

Kommentaarid (2)