Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Anželika Künnap
Tallinna Ülikool
Õigusakadeemia
Õigusteaduse õppekava
Anželika Künnap
HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK
Referaat
Tallinn
2014
SISUKOR
1HARILIK KUUSK 6
1.1Botaanilised tunnused 6
1.1.1Suurus 6
1.1.2Tüve koor 7
1.1.3Juurestik 7
1.1.4Võrsed, pungad ja okkad 7
1.1.5Isasõisikud ja emasõisikud 8
1.1.6Käbid ja seemned 8
1.2Levik ja kasvukohad 9
1.3Eluiga 10
1.4Paljunemine ja kasv 10
1.5Koht ökosüsteemis 11
1.6Kasutamine 11
1.7Harilik kuusk Eestis 12
1.7.1Eesti pärisnimed 13
1.8Haigused ja kahjurputukad 13
1.8.1Seenhaigused 13
1.9Kahjurputukad 14
2HARILIK MÄND 15
2.1Leviala ja alamliigid 15
2.2Kliima 16
2.3Kasvukohad 16
2.4Kirjeldus 17
2.5Juurestik 17
2.6Paljunemine ja kasv 18
2.7Eluiga 19
2.8Saadused ja nende kasutamine 19
2.9Harilik mänd Eestis 20
2.10Rahvausundis 21
2.11Mesipuud 21
2.12Seenhaigused 22
2.13Kahjurputukad 23
2.14Muud kahjustajad 23
2.15Nimi 23
2.15.1Eesti pärisnimed 24
2.16Sümboolika 24
2.17Männi energia 24
SISSEJUHATUS 4
1 HARILIK KUUSK 5
1.1 Botaanilised tunnused 5
1.1.1 Suurus 5
1.1.2 Tüve koor 6
1.1.3 Juurestik 6
1.1.4 Võrsed, pungad ja okkad 6
1.1.5 Isasõisikud ja emasõisikud 7
1.1.6 Käbid ja seemned 7
1.2 Levik ja kasvukohad 8
1.3 Eluiga 9
1.4 Paljunemine ja kasv 9
1.5 Koht ökosüsteemis 10
1.6 Kasutamine 10
1.7 Harilik kuusk Eestis 11
1.7.1 Eesti pärisnimed 12
1.8 Haigused ja kahjurputukad 12
1.8.1 Seenhaigused 12
1.9 Kahjurputukad 13
2 HARILIK MÄND 14
2.1 Leviala ja alamliigid 14
2.2 Kliima 15
2.3 Kasvukohad 15
2.4 Kirjeldus 16
2.5 Juurestik 16
2.6 Paljunemine ja kasv 17
2.7 Eluiga 18
2.8 Saadused ja nende kasutamine 18
2.9 Harilik mänd Eestis 19
2.10 Rahvausundis 20
2.11 Mesipuud 20
2.12 Seenhaigused 21
2.13 Kahjurputukad 22
2.14 Muud kahjustajad 22
2.15 Nimi 22
2.15.1 Eesti pärisnimed 23
2.16 Sümboolika 23
2.17 Männi energia 23
KOKKUVÕTE 24
Kasutatud kirjandus 25

SISSEJUHATUS


Käesoleva referaadi eesmärk on selgeks saada tekstitöötlusprogrammiga korrektne lõputöö vormistamine.
Oluline on osata kasutada lihtsate võtetega paljusid erinevaid pakutavaid võimalusi.
  • HARILIK KUUSK


    Joonis 1. Kuusk Keila -Paldiski raudtee lähedal1
    Harilik kuusk ( Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda
  • Vasakule Paremale
    HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #1 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #2 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #3 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #4 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #5 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #6 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #7 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #8 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #9 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #10 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #11 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #12 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #13 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #14 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #15 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #16 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #17 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #18 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #19 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #20 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #21 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #22 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #23 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #24 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #25 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #26 HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK #27
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nigger123 Õppematerjali autor
    Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 10–16 cm, läbimõõt 3–4 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil (var. acuminata) on aga kuni 18 cm pikkused käbid.
    Käbide kattesoomused on väga väikesed (lühemad kui seemnesoomused) ja piklikud. Seemnesoomused on rombjad või äraspidimunajad, väljaulatuv osa on kolmnurkne või kaarjas, tavaliselt lainja või täkilise servaga, harvem ühtlaselt kaarduva sileda servaga või väikese tömbi tipuga.
    Seemned on munaja kujuga, teravneva tipuga, 4–5 mm pikad, tumepruunid, peaaegu läiketa, asetsevad paarikaupa kattesoomuste all, varustatud helepruuni, kergesti eralduva, läikiva ja kestast umbes kolm korda pikema ning helepruuni tiivaga. Seemne mass on 3–9 mg.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    odt

    Puit ehitusmaterjalina

    tõttu. Teraskonstruktsioonidel seevastu toimub aga kõrgest temperatuurist tulenevalt kandevõime kahanemine järsu, mis viib nende kokkuvarisemisele. Pikaajalisel toimel kahjustab UV- kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega. Kuusk: Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50­60 m kõrguseks. Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m).Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,5­2,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav.Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad

    Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
    thumbnail
    28
    docx

    Eestis enim levinud puiduliigid

    Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 14 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Harilik Kuusk.................................................................................................... 3 Suurus.......................................................................................................... 4 Tüve koor...................................................................................................... 4 Võrsed, pungad ja okkad.............................................................................. 5 Juurestik..............................

    Bioloogia
    thumbnail
    50
    pdf

    Okaspuude luhikonspekt 2012

    Poolpõõsaiks loetakse taimi, mille vars puitub täielikult vaid alumises osas, varre õlemine osa aga jääb rohtseks ja hävib igal aastal. Puuliikide jaotamine kõrguse järgi Puuliikide rühmitamiseks kõrguse järgi võib aluseks võtta kas: a) liigi maksimumkõrguse, b) tavakõrguse küpsuses või c) Eestis saavutatud maksimumkõrguse. Puud rühmitatakse kõrguse järgi sageli järgmiselt: I Ülikõrged puud, h > 50 m (hiidsekvoia, ranniksekvoia, harilik ebatsuuga, sitka kuusk, kaukaasia nulg, hiigelelupuu jt) © Ivar Sibul 2007 ­ 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 6 II Kõrged puud, h = 36 ­ 50 m (harilik kuusk, harilik mänd, valge mänd, euroopa lehis jt) III Keskmise kõrgusega puud, h = 26 ­ 35 m (siberi nulg, serbia kuusk, keerdmänd, siberi seedermänd jt) IV Madalad puud, h = 16 ­ 25 m (torkav kuusk, kanada ja must kuusk,

    Dendrofüsioloogia
    thumbnail
    15
    doc

    Eesti okaspuud

    EESTI OKASPUUD Referaat 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. HARILIK MÄND............................................................................................................4 1.1. Üldiseloomustus........................................................................................................4 1.2. Levik.........................................................................................................................4 1.3. Kasvutingimused................................................................................................

    Dendrofüsioloogia
    thumbnail
    10
    doc

    Eesti okaspuud

    Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid ­ harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana

    Bioloogia
    thumbnail
    13
    docx

    Metsakasvatuse arvestuse vastused

    18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust

    Metsakasvatus
    thumbnail
    48
    docx

    Dendroloogia eksami konspekt

    1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase

    Dendroloogia
    thumbnail
    22
    doc

    Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD

    SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk........................................................................................................................................ 7 7. lehis.................................................................................................................................................. 11 kokkuvõte.......................................

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun