Anželika Künnap
Tallinna Ülikool
Õigusakadeemia
Õigusteaduse õppekava
Anželika Künnap
HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK
Referaat
Tallinn
2014
SISUKOR
1HARILIK KUUSK 6
1.1Botaanilised tunnused 6
1.1.1Suurus 6
1.1.2Tüve koor 7
1.1.3Juurestik 7
1.1.4Võrsed, pungad ja okkad 7
1.1.5Isasõisikud ja emasõisikud 8
1.1.6Käbid ja seemned 8
1.2Levik ja kasvukohad 9
1.3Eluiga 10
1.4Paljunemine ja kasv 10
1.5Koht ökosüsteemis 11
1.6Kasutamine 11
1.7Harilik kuusk Eestis 12
1.7.1Eesti pärisnimed 13
1.8Haigused ja kahjurputukad 13
1.8.1Seenhaigused 13
1.9Kahjurputukad 14
2HARILIK MÄND 15
2.1Leviala ja alamliigid 15
2.2Kliima 16
2.3Kasvukohad 16
2.4Kirjeldus 17
2.5Juurestik 17
2.6Paljunemine ja kasv 18
2.7Eluiga 19
2.8Saadused ja nende kasutamine 19
2.9Harilik mänd Eestis 20
2.10Rahvausundis 21
2.11Mesipuud 21
2.12Seenhaigused 22
2.13Kahjurputukad 23
2.14Muud kahjustajad 23
2.15Nimi 23
2.15.1Eesti pärisnimed 24
2.16Sümboolika 24
2.17Männi energia 24
SISSEJUHATUS 4
1 HARILIK
KUUSK 5
1.1 Botaanilised
tunnused 5
1.1.1 Suurus 5
1.1.2 Tüve
koor 6
1.1.3 Juurestik 6
1.1.4 Võrsed,
pungad ja okkad 6
1.1.5 Isasõisikud
ja emasõisikud 7
1.1.6 Käbid
ja seemned 7
1.2 Levik
ja kasvukohad 8
1.3 Eluiga 9
1.4 Paljunemine
ja kasv 9
1.5 Koht
ökosüsteemis 10
1.6 Kasutamine 10
1.7 Harilik
kuusk Eestis 11
1.7.1 Eesti
pärisnimed 12
1.8 Haigused
ja kahjurputukad 12
1.8.1 Seenhaigused 12
1.9 Kahjurputukad 13
2 HARILIK
MÄND 14
2.1 Leviala ja alamliigid 14
2.2 Kliima 15
2.3 Kasvukohad 15
2.4 Kirjeldus 16
2.5 Juurestik 16
2.6 Paljunemine
ja kasv 17
2.7 Eluiga 18
2.8 Saadused ja nende kasutamine 18
2.9 Harilik
mänd Eestis 19
2.10 Rahvausundis 20
2.11 Mesipuud 20
2.12 Seenhaigused 21
2.13 Kahjurputukad 22
2.14 Muud
kahjustajad 22
2.15 Nimi 22
2.15.1 Eesti
pärisnimed 23
2.16 Sümboolika 23
2.17 Männi
energia 23
KOKKUVÕTE 24
Kasutatud
kirjandus 25
tõttu. Teraskonstruktsioonidel seevastu toimub aga kõrgest temperatuurist tulenevalt kandevõime kahanemine järsu, mis viib nende kokkuvarisemisele. Pikaajalisel toimel kahjustab UV- kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega. Kuusk: Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 5060 m kõrguseks. Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m).Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,52,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav.Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad
Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 14 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Harilik Kuusk.................................................................................................... 3 Suurus.......................................................................................................... 4 Tüve koor...................................................................................................... 4 Võrsed, pungad ja okkad.............................................................................. 5 Juurestik..............................
Poolpõõsaiks loetakse taimi, mille vars puitub täielikult vaid alumises osas, varre õlemine osa aga jääb rohtseks ja hävib igal aastal. Puuliikide jaotamine kõrguse järgi Puuliikide rühmitamiseks kõrguse järgi võib aluseks võtta kas: a) liigi maksimumkõrguse, b) tavakõrguse küpsuses või c) Eestis saavutatud maksimumkõrguse. Puud rühmitatakse kõrguse järgi sageli järgmiselt: I Ülikõrged puud, h > 50 m (hiidsekvoia, ranniksekvoia, harilik ebatsuuga, sitka kuusk, kaukaasia nulg, hiigelelupuu jt) © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 6 II Kõrged puud, h = 36 50 m (harilik kuusk, harilik mänd, valge mänd, euroopa lehis jt) III Keskmise kõrgusega puud, h = 26 35 m (siberi nulg, serbia kuusk, keerdmänd, siberi seedermänd jt) IV Madalad puud, h = 16 25 m (torkav kuusk, kanada ja must kuusk,
EESTI OKASPUUD Referaat 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. HARILIK MÄND............................................................................................................4 1.1. Üldiseloomustus........................................................................................................4 1.2. Levik.........................................................................................................................4 1.3. Kasvutingimused................................................................................................
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana
18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase
SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk........................................................................................................................................ 7 7. lehis.................................................................................................................................................. 11 kokkuvõte.......................................
Kõik kommentaarid