Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn
alusel halduslepinguga või haldusaktiga üle anda ka eraõiguslikele isikutele, nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele (notarid, kohtutäiturid, volitatud veterinaararstid jne). Otsene ehk vahetu riigihaldus ehk riik Üldkompetentsiga haldusorganid: Vabariigi President Vabariigi Valitsus Valitsusasutused (alluvad Vabariigi Valitsusele): Riigikantselei (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) Inspektsioonid – allub ministeeriumile Ministeeriumid Maavalitsused (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) Ametid – allub ministeeriumile Kaudne ehk delegeeritud riigihaldus- loodud riigi poolt iseseisva seaduse alusel * Avalik-õiguslik asutus – põhiline eesmärk pakkuda kindlaid avalikke teenuseid * Avalik-õiguslik sihtasutus – põhiline eesmärk ümberjaotada riigi ressursse (nt. Eesti Kultuurkapital) * Avalik-õiguslik ühendus (korporatsioon ), sel on oma liikmeskond, pakub ka teenuseid
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min
Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; (I astme kohtud) 2) ringkonnakohtutest; (Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid) 3 3) Riigikohtust. (Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus) ÕK- tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. ÕK nimetab ametisse RK VP ettepanekul 7 aastaks. ÕK saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega 1) ÕK analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral RK ettekande.
halduskandjast: I. Vahetu riigihaldus ehk riik a. Üldkompetentsiga haldusorganid a.i. Vabariigi President a.ii. Vabariigi Valitsus b. Valitsusasutused (alluvad Vabariigi Valitsusele) b.i. Riigikantselei (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) b.ii. Inspektsioonid allub ministeeriumile b.iii. Ministeeriumid b.iv. Maavalitsused (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) b.v. Ametid allub ministeeriumile II. Kaudne e. delegeeritud riigihaldus nad on loodud riigi poolt iseseisva seaduse alusel: a. Avalik-õiguslik asutus põhiline eesmärk pakkuda kindlaid avalikke teenuseid 8 b. Avalik-õiguslik sihtasutus põhiline eesmärk ümberjaotada riigi ressursse (nt.
kujuneda avalik-õigusliku juriidilise isiku osalemisel eraõiguslikes suhetes, sest ka neis suhetes peab avalik- õiguslik juriidiline isik arvestama põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ja teiste avaliku õiguse põhimõtete ja normidega.“ 3. Haldusõigus 6 Lühendid: RKHK – Riigikohtu halduskolleegium, RKTK – Riigikohtu tsiviilkolleegium, RKKK – Riigikohtu kriminaalkolleegium, RKPJK – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium; m – määrus, o – otsus. 3 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Mõiste: haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust
kirjeldatud juhtudel võib vastava teo toimepanemist ja puudub norm, mis lubaks sellist tegu teha. ametnik jätte temale ülemuse poolt antud korralduse täitmata? 5. B Ametniku hinnangul on antud korraldus õigusvastane (seaduse vale - tõlgendus või valesti kaalutud), kuid korraldus korratakse kirjalikult. 6. C Ametnikule antud korraldus tähendaks järelevalve teostamist tema enda + ettevõtluse või teise tööandja üle või kätkeb huvide konflikti. 7. D Ametnik viibib puhkusel ja korraldus antakse puhkuse ajal. Ülemus + nõuab, et korraldus täidetaks, kuid ametnikku puhkuselt tagasi ei kutsuta. 8
FONDID) 11. Avaliku ülesanded Avaliku võimuga seonduv (ei saa delegeerida), Avalike teenuste osutamine (saab delegeerida e. ülesandeid edasi anda, nii füüsilisele isikule (nt.notar, kohtutäitur) kui ka juriidilisele isikulehal). 12. Mis on haldsorgan? ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. av. halduse kandja+üksikisik=haldusorgan. ei ole iseseisvad vaid tegutsevad riigi nimel. 13. Millistele tingimustele peab vastama haldusorgan? a. varustatud avaliku võimu volitustega ja nende tesotamiseks vajalike vahenditega b. koht haldusorganisüsteemis c. pädevus on õiguslikult määratletud 14. Millised on haldusorganite liigid? asutused, koguna tegutsevad haldusorganid (nt. VV), isikuna tegutsevad (nt VP). 15. Mis on teovõime? Mis eluaastast? On isikuvõime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, alates 18a.; piiratud õigusega teovõime on kuni 18a
olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu – Vabariigi President – Õiguskantsler – Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium) – Ametnik – Üksikisik Põhiseaduslikud institutsioonid:
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
elluviimiseks. Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. 4) Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. 5) ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle. Siia kuuluvad näiteks riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametiasutuste ja avalike teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.; 6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu 3
Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt
elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Millised seadused reguleerivad KOV-de korraldust ja ülesandeid? KOV-idele saab seaduse alusel määrata täitmiseks riiklikke ülesandeid, kuid ülesandeid KOV-le saab panna vaid seaduse või lepinguga. Millised osapooled ning millistes küsimustes teostavad järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle? Riikliku järelevalve sisuks on kontroll kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate haldustoimingute õiguspärasuse (seaduslikkuse) üle; • Järelevalvet teostavad institutsioonid: Maavanemad Ametid ja inspektsioonid Õiguskantsler Riigikontroll Millised on kohalike omavalitsuste ühistöö vormid? Omavalitsuste ühistöö üks olulisemaid vorme on omavalitsusliidud, mis töötavad kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel.
Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt
Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega luues neile õigusi ja kohustusi, vastutust haldusõiguse rikkumise eest
Õigussuhted jagunevad ühekordseteks ja kestvateks suheteks Ühekordneon nt hüvitise maksmine Kestevsuhe on pensioni maksmine Kahe- ja mitmepoolsed õigussuhted lähtuvalt osaliste arvust Määratlemata õigusmõiste Määratlemata õigusmõisteon õigustehniline vahend, millega õigustloova akti andja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest aktis, delegeerides normi täpsustamise õigusnormi rakendajale. Kui on tegemist määratlemata õigusmõistega, peab haldusorgan seda tavapärasest põhjalikumalt põhjendama. Peamine mõte on muuta avaliku halduse teostamine paindlikumaks ja tagada konkreetses olukorras sobiva ja õiglase lahenduse leidmine. Halduse kaalutlusõigus Halduse kaalutlusõigus ehk diskretsioonon õigusnormi õigusliku tagajärje tunnus, mis võimaldab normi rakendamisel valida erinevate toimimisviiside vahel. Kaalutlusõiguse liigid: otsustuskaalutlus - õigus valida, kas üldse rakendada õigusnormiga lubatud tagajärge.
reguleerimisel ning kindlaksmääratud plaanide teostamine. Ajas ja ruumis kindlaksmääratud juhtum, sellega seoses konkreetsete abinõude rakendamine. Ehk avalik haldus tegeleb konkreetses ajas ja ruumis olevate juhtumitega – kindel ehitusprojekt, kindel juhtum. Legislatiivfunktsiooni teostamisel tegeletakse üldjuhtumitega (üldjuhtumite reguleerimisega). 5) Ulatusliku kontrolli olemasolu avaliku halduse üle. Siia kuuluvad nt riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametasutuste ja avalike teenistujate tegevus, õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle). 6) Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Õigus anda volituse alusel haldusakte
mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist avaliku halduse määratlust: Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – haldusorganisatsiooni tähenduses. Avaliku halduse kandjad, haldusorganid ja muud avalikku haldust teostavad institutsioonid. Avalikku haldust ei teosta üksnes Vabariigi Valitsus ja teised riigiorganid (ministeeriumid, inspektsioonid jne), vaid küllaltki suurt osa haldusest teostavad ka teised avaliku halduse kandjad (Avalik-õiguslikud jur. Isikud). Näiteks KOV üksused. Avalikku haldust teostatakse üksnes avaliku halduse kandjate kaudu. Avalik haldus materiaalses mõttes (sisulises mõttes) – avaliku võimu tegevuse liik, mille esemeks on haldusülesannete täitmine.
riigivõimu teostajaid, riigivõimu peab teostama vastavalt rahva tahtele. Parlamentarism-esindus- organi riigikogu valimised, mille liikmed valitakse proportsionaalsuse põhimõtte alusel. õigusriik- Õigusriik tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. rahvusriik-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Seadusandja võtab vastu norme mis aitavad säilitada eest rahvusliku identiteeti. Sotsiaalriik-Riik kohustub tagama iniväärika äraelamise, hoolitsema igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas, reguleerima töösuhteid ja -tingimusi
§1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3
riigiasutused kuuluvad VV määratud ministeeriumi ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse eest;2) juhib maavalitsuse tööd;3) annab oma tegevusest aru haldamisele.Valitsusasutuste hallatava riigiasutuse põhimääruse regionaalministrile;4) koordineerib ministeeriumide ja teiste kinnitab VV, minister, riigisekretär või maavanem. Ministeerium täidesaatva riigivõimu asutuste kohalike asutuste ning kohalike on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi omavalitsuste koostööd maakonnas 5) annab arvamuse Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid ja on tema ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste
· Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi · Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt · korraldus on üksikakt, millega võidakse anda valitsusasutusele ülesandeid 15.03.2010 halduskorraldus 19 TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU ASUTUSED · valitsusasutused; valitsusasutuste hallatavad riigiasutused; Eesti kaitsevägi · Valitsusasutused on riigieelarvest rahastatavad täidesaatva riigivõimu teostajad: ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ning nende regionaalsed üksused · Valitsusasutuste haldamisel võivad olla riigieelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas 15.03.2010 halduskorraldus 20 MINISTEERIUMID · Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks
õ-ga. Täidesaatvat võimu võib teosta siis, kui on olemas seaduse volitus. Seadus peab olema kättesaadav. N ei saa pidada s-ks seni, kuni teda pole formuleeritud küllaldase täpsusega. Seaduslikkuse printsiibiga oleks vastuolus see, kui täidesaatev võim teostaks oma võimu piiramatult. · Demokraatia pr eeldab kokkulepet ja vähemustega arvestamist. Halduse diskretsioon Administratsiooni pädevus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastav otsus. Paljudes valdkondades (poliitika; diplomaatia puhul pädevus vabalt valida liitlasi, lepingupartnereid; sõjandus). Määrusandlus KOV puhul. Õigus otsustada õiguslike olukordade tagajärgede üle. Seaduslikkuse pr ainult see, mis on seadusega lubatud; halduse jaoks ei ole õigusvaba ruumi. Hd õn rakendamine. Vastav n peab sisaldama min abstraktse teokoosseisu, mis peab olema täidetud et selle alusel teha d.otsus
leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel)
Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7
vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. 2
· Haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Individuaalsete huvide järgimine võib kuuluda isegi avalike ülesannete hulka. · Aktiivne, tulevikku suunatud tegevus. · Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamiseks. Halduse ülesanded ja eesmärgid 1. Korraldav haldus tagab avaliku korra ja julgeoleku kaitse neid ähvardavate ohtude eest. Nt liikluse korraldamine, järelevalve majandustegevuse üle, võitlus epideemiatega. 2. Soodustav haldus kodanike elutingimuste edendamine ja parandamine ühelt poolt üksikisiku sihipärase toetamisega (sotsiaalabi, õppetoetus) ja teiselt poolt avalike asutuste rajamisega (lasteaiad, koolid, haiglad). 3. Suunav haldus sotsiaalsfääri, majanduse ja kultuuri arengu laialdasem toetamine ja juhtimine. Iseloomulikuks vahendiks on plaan, sellele lisaks rahaline toetus
saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, õigus- ja teovõime. Luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas. Õigusvõime ülesannete teostamisest tingitud Teovõime pädevus, küsimustering, millega on õigus tegeleda ja milles on tema otsused kohustuslikud 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Eraõiguslik loodud erahuvides selle liigi kohta käiva seaduse alusel Liigid: täisühing, usaldusühing, OÜ, AS, tulundusühistu, SA, MTÜ Avalik-õiguslik onriik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud
teistkordset lahendamist. Halduse ja õigusemõistmise põhiliseks erinevuseks on see, et õigusemõistmisele on objektiivse õiguse rakendamine omaette eesmärgiks, haldusele aga vahendiks ja piiriks õigusväliste eesmärkide saavutamisel. Jurisdiktsioonilise funktsiooni puhul rakendab õigust nn. kolmas, erapooletu subjekt, s.o. kohus. Haldus rakendab aga seadust asjasthuvitatud subjektina. Riigi nimetatud põhifunktsioone teostavad vastavad riigiorganid - seadusandlust parlament, haldust haldusorganid jt. haldusinstitutsioonid, õigusemõistmist kohtud. Riigi iga põhifunktsiooni kandja teostab üht põhifunktsiooni. Riikide praktika ei tunne aga absoluutset funktsioonide lahusussüsteemi. Vastava põhifunktsiooni teostamiseks on funktsiooni kandjale antud põhiseaduslikult üle ka teatud osa teistest funktsioonidest. Seega võime rääkida riig põhifunktsioonide teatud põimumisest, omavahelisest suhtlusest
teistkordset lahendamist. Halduse ja õigusemõistmise põhiliseks erinevuseks on see, et õigusemõistmisele on objektiivse õiguse rakendamine omaette eesmärgiks, haldusele aga vahendiks ja piiriks õigusväliste eesmärkide saavutamisel. Jurisdiktsioonilise funktsiooni puhul rakendab õigust nn. kolmas, erapooletu subjekt, s.o. kohus. Haldus rakendab aga seadust asjasthuvitatud subjektina. Riigi nimetatud põhifunktsioone teostavad vastavad riigiorganid - seadusandlust parlament, haldust haldusorganid jt. haldusinstitutsioonid, õigusemõistmist kohtud. Riigi iga põhifunktsiooni kandja teostab üht põhifunktsiooni. Riikide praktika ei tunne aga absoluutset funktsioonide lahusussüsteemi. Vastava põhifunktsiooni teostamiseks on funktsiooni kandjale antud põhiseaduslikult üle ka teatud osa teistest funktsioonidest. Seega võime rääkida riig põhifunktsioonide teatud põimumisest, omavahelisest suhtlusest
algus) loomuõiguse idee; rahvavõimu e. demokraatia põhimõte; territoriaalsuse põhimõte; evolutsioonilise arengu põhimõte. Vaba kogukonna teooria põhiteesid: kohaliku omavalitsuse organid on valitavad kogukonnaliikmete poolt kogukonna juhitavad asjad jagunevad oma asjadeks ja kogukonnale riigi poolt antud asjadeks kohalik omavalitsus, s.o kogukonna enda asjade juhtimine, mis erineb olemuselt riigiasjadest kohaliku omavalitsuse organid on kogukonna organid, mitte riigiorganid riigiorganid ei oma õigust sekkuda kogukonna pädevusse. Nad peavad vaid jälgima, et kogukond ei ületaks oma pädevuse piire. 1.2. Ühiskondliku (ühiskondlik-majandusliku) omavalitsuse teooria riik vastandub kogukonnale omavalitsuse olemus, s.o mitteriiklik majanduslik tegevus (ühiskondlik huvi), mis vastandub poliitilistele huvidele (riik) omavalitsuslikud territoriaalüksused on asetatud kõrvuti igasuguste eraõiguslike ühendustega
· Haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Individuaalsete huvide järgimine võib kuuluda isegi avalike ülesannete hulka. · Aktiivne, tulevikku suunatud tegevus. · Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamiseks. 1.4. Halduse ülesanded ja eesmärgid 1. Korraldav haldus tagab avaliku korra ja julgeoleku kaitse neid ähvardavate ohtude eest. Nt liikluse korraldamine, järelevalve majandustegevuse üle, võitlus epideemiatega. 2. Soodustav haldus kodanike elutingimuste edendamine ja parandamine ühelt poolt üksikisiku sihipärase toetamisega (sotsiaalabi, õppetoetus) ja teiselt poolt avalike asutuste rajamisega (lasteaiad, koolid, haiglad). 3. Suunav haldus sotsiaalsfääri, majanduse ja kultuuri arengu laialdasem toetamine ja juhtimine. Iseloomulikuks vahendiks on plaan, sellele lisaks rahaline toetus (subsiidium), mis pakub soodustusi ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
