HAAVA ja haavandi hindamine - Esitlus Kõne

52

doc

PÕLETUS

 põletuspind on turses ja punetav,  nahk on pindmiselt kuiv, punetav (erüteem), puutehell;  turse ja erüteem taandub 2-3 päevaga, tekib nahaketendus ja 4-5 päeval nahk taastub täielikult;  paraneb ise, tekitamata vesiville. IIA astme põletus:  põletuspinnal tekivad väikesed, terved villid kuni 8 tundi peale traumat (combustio bullosa);  villide sisu on kollakas, läbipaistev;  villi avamisel on haava põhi väga valulik, erepunane;  esineb positiivne kapillaarrefleks;  haav paraneb soodsates tingimustes 7-10 päevaga arme jätmata. IIB astme põletus:  kahjustub derma papillaarkiht;  põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud sültja eksudaadiga, tihti on villid purunenud;  haavapõhi on valkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega;  puutetundlikkus on alanenud;  kapillaarreaktsioon on negatiivne;

Meditsiin

6

docx

Lamatiste küsimused

17. Kuidas väldib jalge alla pandud padi voodihaigel patsiendil lamatisi? Kui padi asetada säärte alla, on kannad nö õhus ja nii saab vältida kandadel olevat survet. Nii ei teki ka lamatised. 18. Kas lamatise riskipiirkondades võib teha massaaži, et parandada sealset naha vereringet? Lamatise riskipiirkondades tuleks naha massaaži vältida. Kahjustunud piirkonna masseerimine võib alandada naha temperatuuri ja tekitada koe taandarengu. 19. Mida õde lamatise juures hindab ja mida hindamine meile annab? Hinnatakse laiust, pikkust, haavandi sügavust (vajadusel). Hindamine annab meile parema ülevaate, kuidas lamatis on paranenud või halveneb. 20. Miks on vaja lamatise olemasolu ja seisundit dokumenteerida? Lamatise mõõtmete, raskusastme ja seisundi hindamine ning dokumenteerimine on vajalik, et lamatise muutumise protsess oleks jälgitav ja võimaldaks otsustada täien- davate ennetus- või ravimeetmete vajaduse üle. 21. Kuidas hinnatakse lamatisega kaasnevat valu

Riski- ja ohuõpetus

27

ppt

Operatsiooni järgne haige jälgimine veresoontekirurgias

 Organismi vedelikusüsteemi seisundit ( janu, vaatlusega limaskestad nahk, diurees ja RR mõõtmine, organismist ebaloomulukult suurte vedelikukadude mõõtmine)  Südame funktsiooni (pulsi sagedus, regulaarsus; RR mõõtmine)  Hingamisfunktsioon ( vaatlusel huuled, nahk; hingamise sagedus mõõtmine; SpO2; arteriaalse või veeniveres O2 ja CO2 sisalduse mõõtmine- ASTRUP Mida jälgime patsiendil peale kirurgilist ravi  Hinnang teadvusele  Valu hindamine  Opereeritud jäseme (-te) seisundit, haavade ja dreeni (-de) eritise hulka ja välimust Enamus jälgimisest on võimalik teostada hinnates seisundit võrreldes varasema seisundiga Meil ravil olevate haigete jaotus lähtudes ravitavast seisundist.  PAH- perifeersete arterite haigus jäsemetel  Arteri äge sulgus trombembolist  Unearterite haigus  Aordi või / ja arterite aneurüsmid  Veresoonte ravi järgsed tüsistused

Õendus

23

doc

Esmaabi

VEREJOOKS JA SOKK Verejooks on vere väljavoolamine vereringest kas organismi kudedesse, õõntesse (sisemine verejooks, raske diagnoosida) või väliskeskkonda (väline verejooks, silmaga nähtav) Väline verejooks on kas · Arteriaalne- veri pritsib haavast rõhu all ja on helepunane; · Venoosne veri valgub haavast ja on tumepunane · Kapillaarne verepiisad haaval 1. Verejooksu peatamine ilma abivahenditeta Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale. Kui haav on jäsemetel, tuleb need ülespoole tõsta, et verejooksu vähendada. 2. Verejooksu peatamine rõhksidemega Kui verejooks on kontrolli all tuleb haav kindlalt, kuid mitte liiga pingul rõhksidemega kinnitada. Haavale asetatud rõhksidemega tuleb peatada arteriaalset ja venoosset verejooksu (kui haavast jookseb rohkesti verd). Rõhksidet tehes kasuta teist sideme rulli haavale surve tekitamiseks. 3. Kaitsekindad

Tervis

37

pdf

Esmaabi

................................ 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ............................................................................................ 6 Sündmuskoha ohutus........................................................................................................................... 6 Kannatanu seisundi hindamine ............................................................................................................ 7 Olukorrad, kui kannatanuid on palju ...........................................................................

Kategoriseerimata

37

pdf

Esmaabi

................................ 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ............................................................................................ 6 Sündmuskoha ohutus........................................................................................................................... 6 Kannatanu seisundi hindamine ............................................................................................................ 7 Olukorrad, kui kannatanuid on palju ...........................................................................

Kategoriseerimata

45

pptx

Valuravi ja valuõendus

· Kaudselt seotud vähiga (lihasspasmid, lümfödeem); · Põhjustatud vähiravist (nt teatud kemoteraapia liigid võivad põhjustada neuropaatiat, kiiritusravi soolele võib põhjustada valulikke krampe ja diarröad); · Kaasuvatest haigustest (nt migreen, radikulopaatia jt). Klassifitseerimine valumehhanismide järgi Notsitseptiivne valu Notsitseptiivne valu sõltub kahjustavast ärritajast, mis on kas mehhaaniline, keemiline või termiline. Seda põhjustab näiteks tuumori kasv, haavand, põletik või isheemia erinevates kudedes. Notsitseptiivne valu on sageli tundlik tavapärastele valuvaigistitele nagu mittesteroidsed põletikuvastased ained ja tugevad ning nõrgad opiaadid. Notsitseptiivne valu jaguneb omakorda: · Somaatiline valu - somaatilise koe (lihas, luu, nahk) valu on tavaliselt kergesti lokaliseeritav ja see vaheldub vastavalt liigutustele ja koormusele. · Vistseraalne valu - tuleneb suurematest kehaõõnsustest ning on raskesti lokaliseeritav patsiendi poolt

Meditsiin

63

doc

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

Mikroobidele soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad. Puhastamine (sanitatsioon) eesmärgiks eemaldada nahalt, pindadelt, instrumentidelt ning ruumidest tolm ja mustus. Puhastatud pind on visuaalselt puhas. Sterilisatsioon protsess, mis hävitab kõik mikroorganismid, ka eosed. ANTISEPTIKA Antiseptika (anti- + kr.k. septicos roiskumist põhjustav) on meetod, mille eesmärgiks on ära hoida või vähendada mikroobide sattumist haava ja seal nende arengut pidurdada või nad hävitada. Eeskätt peetakse silmas keemiliste vahendite abil patogeensete mikroobide hävitamist või arengu pidurdamist. Antiseptikas eristatakse nelja meetodit: 1) füüsikaline luuakse mikroobide mittepaljunemiseks tingimused (kasutatakse hüdroskoopilist mähist, haava kuivatamine pulbrite mähiste abil); 2) mehaaniline kahjustatud koeosad lõigatakse ära;

Õenduse alused