Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HAABJASE EHITAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
HAABJASE EHITAMINE #1 HAABJASE EHITAMINE #2 HAABJASE EHITAMINE #3 HAABJASE EHITAMINE #4 HAABJASE EHITAMINE #5 HAABJASE EHITAMINE #6 HAABJASE EHITAMINE #7 HAABJASE EHITAMINE #8 HAABJASE EHITAMINE #9 HAABJASE EHITAMINE #10 HAABJASE EHITAMINE #11 HAABJASE EHITAMINE #12 HAABJASE EHITAMINE #13 HAABJASE EHITAMINE #14 HAABJASE EHITAMINE #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor arx88 Õppematerjali autor
Põhjalik uurimustöö mis annab haajase ehitamisest ülevaate.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
50
docx

Köögi planeerimine ja seadmed köögis

Kuressaare Ametikool Majutuse ja toitlustuse õppesuund Kokk Suurköögiseadmete õpetus Merli Pilter KO-14 Köögi planeerimine ja seadmed köögis Referaat Juhendaja õp. Halliki Väli Kuressaare 2014 Toitlustusettevõtte planeerimisel on tähtsad ruumide otstarbekus ja hubasus. 1 Ideaalne oleks, kui ruumi olemust võiks tootmisiseloomu muutudes kiiresti ja kergesti muuta. Köögiplaanil määratakse tootmis- ja teenindusprotsessiks vajalikud ruumid ja nende kasutamine ning valitakse seadmed ja paigutatakse need planeerimise aluseid arvestades. Lisaks planeeritakse vee- ja elektriühendused, ventilatsioon ja kanalisatsioon. Algusest peale võetakse arvesse

Köögiseadmed
thumbnail
16
pdf

Puitkatused

Pennsarikatega katus Puitkatused Traditsioonilised katused 19. veebr 2013. a Hoone osad 3 Info traditsiooniliste katuste kohta: Pennsarikatega katus Masso, T. 1991. Palkmajad: konstruktsioon ja ehitamine. Tallinn. Eesti Rahva muuseumi koduleht: http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Toovotted/Traditsioonilised-katused 19. veebr 2013. a Hoone osad 2 19. veebr 2013. a Hoone osad 4 Laele toetuva toolvärgiga katus (madal kalle) Sõrestikkatus 19. veebr 2013. a Hoone osad 5 19. veebr 2013

Ehitus
thumbnail
13
odt

Rõhtpalkhooned

Arhitektuuri teaduskond Õpperühm: EA-21 Üliõpilane: Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 2. Palgid.....................................................................................................................................................4 3. Palkseina ehitamine...............................................................................................................................6 4. Raidseotised nurkades ja seinte ühendamine........................................................................................8 5. Avade ehitamine (moodustamine) palkseina........................................................................................10 6. Palkmaja eelised...................................................................................

Hooned
thumbnail
36
pdf

Müüritiste ladumine

kasutusjuhisele. · Rooste Roostejäljed tekivad põhiliselt roostetanud tarindeilt seinale valguvaist veeniredest. Need jäljed kaovad aja jooksul iseenesest põhjuse kõrvaldamise järel. Kuivõrd roostejäljed on seinapinnale tulnud veega, siis nad on ka eemaldatavad veega, lisades pesuveele pesuained. Ka siin kehtib tõsiasi, et lihtsam on vältida põhjusi kui võidelda tagajärgedega ­ hoone õige projektlahendus, hoolikas ehitamine ja korralik hooldamine vähendavad tülikat seinte puhastamise vajadust. 21 7.5 Looduskivimüüritis Tähtsamaks looduslikuks ehituskiviks ehk looduskiviks Eestis on paekivi, mida kasutatakse peamiselt hoonete ja ehitiste vundamentide ehitamiseks. 7.5.1 Ettevalmistustööd vundamentide ja keldriseinte ehitamisel Vundamentide ladumist võib alustada alles pärast kõigi ettevalmistustööde tegemist. Enne

Hooned
thumbnail
20
docx

Treipink ja metalli töötlemine

Kõige laialdasemalt kasutatavaks metallide masintöötlemise viisiks on treimine. Sel teel valmistatakse ligikaudu 60% kõigist masinehituses kasutatavatest detailidest. Metallitreipink (joon. 1) on tunduvalt keerukama ehitusega kui puidutreipink. Treipingi põhiosad on säng, kiiruskast, ettenihkekast, trensel, suport ja tagumine tsenterpukk. Joon. 1 Säng on massiivne malmist valatud raam, mis ühendab ülejäänud osi. Sängi olulised elemendid on juhtpind. Neid mööda liigutatakse suportit ja tagumist tsenterpukki. Et nende liikumine oleks sujuv, tuleb juhtpindu kaitsta kriimustuste ja vigastuste eest ning neid perioodilisely õlitada. Kiiruskast sarnaneb ehituselt auto- või mootorratta käigukastiga. Seda läbib õõnes spindel ehk töövõll, millele hammasrataste abil antakse erinevaid pöörlemiskiirusi. Soovitud hammasülekande sisselülitamine toimub kiiruskasti esiküljel asuvate kangide abil. Igale pöörlemiskiirusele vastav kangide asend leitak

Metallide lõiketöötlustehnoloogia
thumbnail
89
doc

Lukkseppatööd

2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam

Luksepp
thumbnail
56
pdf

Hoone osad

Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti

Ehitus
thumbnail
12
doc

Potsepa tööd

Pööningu korstnat krohvida ei tohi. Aastaringselt kasutatavat kütteseadet tuleb puhastada 2 korda aastas. Tuleb kontrollida siibrite, klappide, puhastusluukide, koldeuste jne tihedust. Tuleb kontrollida puhastatud kütteseadme tuleohutust. Tahma põletamist võib läbi viia vastava kursuse läbiteinud isik. Kui hakatakse tahmapõletamist läbiviima, tuleb sellest eelnevalt teatada tuletõrjesse Pottvoodriga ahju ehitamine Ahjupottide ettevalmistamine. Ahjupottide seisneb pottide valikus ja mõõturaiumises. Ahjupottide valikul valitakse potid, mille pealispind on tasane ja pragudeta. Vasaraga koputades annab mõradega pott tumeda ja kõmiseva heli. Glasuuritud potid puhastatakse tolmust ja liigitatakse värvuse varjundi järgi. Tumedad potit asetatakse ahju alumisse ossa ja heledamad üles. Tehasest tulles pole poti servad täiesti sirged ja tuleb mõõtu raiuda vahetult enne

Üldehitus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun