H.Sergo "Näkimadalad" (3)

4 HEA

Esitatud küsimused

Miks kolis Getter Clemeti juurde?
Miks külarahvas pani pahaks sellist teguviisi?
Kes oli Jakob ja miks ta tuli elama Clemeti juurde?
Mis oli tema hobiks?
Millal ja kuidas see täitus?
Mida tähendab Eestirootsikeelne sõna Walborg'?
Kuidas sattus Clemet Odinsholmi Ormussaarde ja mis seal juhtus?
Miks jõudis hülgepaat Helsingforsi?
Kui ta Getteri asemel kosis Walborgi?
Kuidas hindad Getteri käitumist pulmapäeval?
Mida sisalsasid endas tagaotsitud ja Clemeti poolt leitud vabad kirjad?
Miks tahtis Clemet kiiresti lugemise ja isegi saksa keele selgeks saada?
Miks Getter lahkus pulmaööl talust?
Miks Marie preili oli huvitatud Clemeti õpetamisest?
Miks Clemet ei tahtnud Getteris näha oma abikaasat?
Millest järeldad ka raamatu põhjal et meestel on ka 7 meel?
Mis juhtus pulmajärgsel päeval?
Mis on rannaõnnistus'?
Miks arvas Clemet et meeste ja naiste mõtlemine on natuke erinevad?
Mille poolest sai Skalluse talu kuulsaks üle küla?

Lõik failist

H. Sergo
Käina Gümnaasium
Kairo Kuuse
Kristjan Laupa
Kevin Laanbek
8.a klass
H.Sergo
„Näkimadalad“
Juhendaja :
Õp. Merike Kallas
2009
1. Iseloomusta seda aega, millest on juttu H.Sergo ,,Näkimadalates’’.
– Talupoegadel oli raske, sest küsiti rangeid makse. Raha oli ka suhteliselt vähe. Kasutati tulirelvi ja ka terariistu. Suruti peale ristiusku.
2. Miks kolis Getter Clemeti juurde?
– Getter kolis Clemeti juurde kuna Getteri vanemad surid katku ning Getteril polnud kellegi teisega elada ja Clemet oleks ka muidu üksi oma talusse jäänud.
3. Miks külarahvas pani pahaks sellist teguviisi ?
– Külarahvas pani pahaks sellist teguviisi, sest Clemet ega Getter polnud leerist läbi käinud.
4. Iseloomusta Getterit. Kas oskad nimetada mõne puuduse sellel türdrukul?
– Getter oli väga töökas ning jõudis kõikjale õigeks ajaks. Ta püüdis alati kõik vajalikud tööd õigeks ajaks ära teha. Getteril ei ole ühti puudust.
5. Kirjelda üht hülgepüüki?
– Hülgepüügil kasutati ahinguid ja püsse. Üritati pähe lasta, kuna siis jäi hülge nahk ilma aukudeta. Kanti valgeid riideid, et hülged ei näeks hülgepüüdjaid. Püüdjatel oli kaasas koer, kes nuusutas, kus on hülged. Oodati nii kaua hülgete hingamise kohas, kuni nad hülge kätte said. Kes oli hülge maha lasknud sai see naha ning rasv jagati kõigi vahel ära.
6. Kes oli Jakob ja miks ta tuli elama Clemeti juurde? Mis oli tema hobiks? Missugune oli tema eluunistus? Millal ja kuidas see täitus?
– Jacob oli vana mees, kelle pere oli pest ära viinud. Ta läks Clemeti juurde elama, kuna tal oleks kodus üksi raske elada olnud. Ta hobiks oli teha puust tarbeesemeid. Ta eluunistus oli lasta oma

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

90 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kairo08 Õppematerjali autor

rühmatöö kus on 26 küsimust ja igale ühele on põhjalik vastus. ise sain selle töö 5. Fail sisaldab:tiitellehte , rühmatöö kaant ja küsimusi koos vastustega.Tiitelleht sisaldab autorit, pealkirja ja netist võetud joonistaud pilti. Tiitellehel on olemas juhataja töö nimi autor, siis töö autroid ja edasi lähevad küsimused mis on jaotadud 7-meks mis on ära jaotatud 4 lehele. Kokku on üldse 6 lehte

26 küsimust+vastused tiitleleht kaane kaunistus kokku 6 lehte

Sarnased õppematerjalid

pptx

Raamatu "Näkimadalad" kokkuvõte

Näkimadalad Herman Sergo Mirjam K. Clemet Pest tappis kogu tema perekonna ja ta hakkas ise Skalluse talu peremeheks. Ta kohtus Getteriga, kes kolis ka Skalluse tallu. Nad olid väga head sõbrad. Ta hakkas koos teiste meestega hülgejahil käima. Ta kohtus Walborgiga ja nad abiellusid. Getter Peaaegu terve ta pere suri pesti ajal ära, alles jäi ainult kuri õde ja tema abikaasa. Getter tegeles Skalluse talus loomadega, koristas maja ja tegi süüa. Kui Clemet jaWalborg abiellusid, läks Getter Skalluse talust ära ja asus elama Jakobi onn, mis asus sügaval metsas. Ta armastas Clemetit. Jakob Ka tema pere suri pesti ajal. Ta elas metsaonnis. Clemet kutsus ta Skalluse tallu appi, Jakob läkski. Jakob aitas Clemetit ja Getterit igasuguste kodutöödega. Walborg Clemet ja Walborg kohtusid, kui Clemet läks paadiga hülgejahile. Vaimeli härra ostis Walborg

Kirjandus

docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täits

Kirjandus

docx

Mees-kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks

Kirjandus

doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane

Kirjandus

odt

Tõde Ja Õigus 1

I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli

Eesti keel

rtf

Põrgupõhja uus vanapagan - A. H. Tammsaare

Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Vanasse Põrgupõhja tallu, kus pole juba aastaid keegi elanud, kolis uus paar - Jürka (erakordselt tugev, rohmaka kehaehitusega, üsna tahumatu kuid samas teatud olukordades kaval) ja Lisete (tilluke ja peenike naine). Varsti peale sissekolimist läksid nad jalutama ja küsisid igalt vastutulevalt inimeselt, kelle käest nad saaksid seapõrsa osta. Üsna pea sattus neile vastu tulema Kase talu minia, kes lubas neile seapõrsa asemel kassipoja anda. Kui kõik Kase tallu jõudsid selgus, et ämm oli see, kellel majas kõige suurem õigus oli. Ta ei tahtnud kassipoega ära anda, sest Jürkal ja Lisetel polnud lehma, kes saaks kassipoja jaoks piima anda. Lisete lubas küll külast tuua ja ämm andis järele, kuid kui Lisete mainis, et neil on rotid võttis ämm kohe kassipoja tagasi ja ütles, et nood murravad kassipoja ära. Jürka ja Lisete lahkusid, kuid kui nad olid värava juures jooksis minia neile järgi, sest Jürka oli unustanud

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksami materjal

1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N

Kirjandus

rtf

Sofi Oksanen "Puhastus"

1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama. Tegelikult oli Zara saatnud Pasa juurde keegi Oksana, kes töötas Pasa jaoks

Kirjandus

Rohkem sarnaseid