Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

H. Veinla "Keskkonnaõigus" konspekt I-V ptk (1)

3 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #1 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #2 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #3 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #4 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #5 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #6 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #7 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #8 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #9 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #10 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #11 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #12 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #13 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #14 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #15 H-Veinla-Keskkonnaõigus-konspekt I-V ptk #16
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 113 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SiramSiram Õppematerjali autor
Konspekt Veinla väga heast raamatust, kust saab targemaks mitte ainult keskkonnaõiguse, vaid üldse keskkonnakaitse küsimustes. Väga üldised teadmised saab kätte I ptk-st. Konspekteeritud V ptk-ni, edasine on keskkonnakaitsjale üleni kohustuslik, teistele mitte nii oluline.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
60
pdf

Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012

13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid 15 14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip EÜ keskkonnaõiguses 16 15 EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsekohalduvus 17 16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20 18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22 20 Keskkonnamõju hindamine 23

Keskkonnaõigus
thumbnail
48
doc

Keskkonnaõiguse konspekt ja mõisted

on tingimusteta ja piisavalt täpsed. Direktiivid ei too kaasa horisontaalset otsemõju, ehk teisisõnu, liikmesriigi vastavate rakendussätete puudumisel ei saa need tekitada kohustusi eraisikutele. Direktiivid on adresseeritud liikmesriikidele. Kk.alaseid direktiive võib jagada toote- ja kvaliteedidirektiivideks. On selge, et nende direktiivide eri tüüpide puhul on täheldatavad ka üsna olulised erinevused otsemõju osas. 13. Rahvusvaheline keskkonnaõigus Rahvusvahelisel kkõigusel 2 arenguetappi: 1. Klassikaline positivistlik rahvusvaheline keskkonnaõigus Esimeselt teise üleminekut seostati 1972. a. Stockhomis toimunud kkkonverentsiga I arenguetappi iseloomustavad põhitunnused: Kkõigus on suunatud naabritevaheliste probleemide lahendamisele Inimkeskne lähenemine. Kk lülitamine õiguslikku regulatsiooni sfääri toimus üksnes juhul, kui tegemist oli olulise kahju tekkimise võimalusega inimeste elule- tervisele või majanduslikele huvidele

Keskkonnapoliitika
thumbnail
31
doc

Keskkonnaõigus

I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren ­ tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine ­ oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära ­ 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk ­ neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realis

Õigus
thumbnail
18
doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt

Keskkonna kaitse
thumbnail
15
doc

Keskkonnaõiguse loengumaterjal

Loeng Keskkonnaõiguse printsiibid Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll (EÜ asutamislep. art 174) · Paindlikkuse vajadus ­ uued olukorrad, ebakindlus · Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) · Rahvusvahelise õiguse suur mõju · Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda · Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk) · Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule Normid on konkreetsed ­ neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Printsiipide osaline täitmine rikkumine Printsiibi üldosa seaduse eelnõus Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise kaitse, seejuures t

Õigusõpetus
thumbnail
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus.
 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1

Keskkonna kaitse
thumbnail
5
doc

Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus

Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Pärast Amsterdami lepingut ­ V periood · EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: ­ Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset ­ Tasakaalustatud ja säästev areng ­ Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine ­ Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus Keskkonnapoliitika 3 generatsiooni Jaotus tugineb kk ideoloogiale, keskkonnariskide õiguslike vahendite koosseisul ja prioriteetidel. 1. Gen. Kk ohtlike tegevuste tagajärgede leevendamine ja hüvitamine, vähe tähelepanu kkkahjustuste ennetamisele 2. Gen. Kkkahjustuste väktimine ja vastavate ettevaatusabinõude rakendamine, kk kõigi komponentide ja tegurite kaitse, senise haldusõigusliku regulatsiooni täiendamine, maj

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire o terviklikkus  mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema tasakaal  printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase)  keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus: o põhiseadus, üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS), planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)), valdkondlikud seadused (jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS), välisõhu kaitse seadus (VÕKS), jahiseadus (JahiS))

Keskkonnakaitse




Kommentaarid (1)

lill200 profiilipilt
lill200: Ei olnud kõige parem.
22:04 20-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun