Kategoorias hüdroloogia leiti 9 faili

Maateadus >> Hüdroloogia
hüdroloogia on kitsamas tähenduses siseveekogusid ja pinnase- ning põhjavett käsitlev teadus, mis tegeleb sademete ja vee äravooluga ning veevarude haldamisega (pinnase niiskuse ja äravoolu reguleerimine, vee kvaliteet). Hüdroloogia põhiline komponent on siseveekogude füüsika. Tulenevalt vee kvaliteedi küsimustest, hüdrokeemia valdkond kuulub samuti praktilise hüdroloogia alla.
Hüdroloogia materjalid
20
doc

Hüdroloogia materjalid

HÜRDOLOOGIA Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek. Evaporatsioon- aurumine. Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM...

Hüdroloogia - Eesti Maaülikool
227 allalaadimist
Hüdroloogia eksam
2
doc

Hüdroloogia eksam

maavesi ­ igasug maapõues (sh mullas) olev v, puurida puurauk, tõuseb vesi selles on Eesti jõgedes tavaliselt kevadel lume sulamise veeaur ja jää maismaavesi ­ kogu maapinnal survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. Kevadised on seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa maapinnale voolab, nim survepõhja...

Hüdroloogia - Eesti Maaülikool
163 allalaadimist
Hüdroloogia kodutöö nr 2
156
ods

Hüdroloogia kodutöö nr 2

Kuupäev Veetase Vooluhul Nähtuse Ummistus Jäätumi Vesi Kallasjä Keskmin (H) cm kQ d allpool ne -I voolab ä - ) e või (m3s) vaate jää tihe posti- < pinnal - hõljejää- II * ### 30 0.086 I 195 ###...

Hüdroloogia - Eesti Maaülikool
18 allalaadimist
Maakera veeressursid ja nende jaotumine
3
docx

Maakera veeressursid ja nende jaotumine

Maakera veeressursid ja nende jaotumine Vee globaalne olukord Üht veekraani kasutavad 1 soomlane, 130 liibüalast, 300 maltalast ja üle 1000 kuveitlase. vee puudus: 1. kliimatingimuste tõttu (pidev kuivus ja vähe sademeid) 2. inimtegevusest johtuvatest põhjustest: kunstliku niisutamise suurenemine ja vihmametsade raie. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena v...

Hüdroloogia - Eesti Maaülikool
21 allalaadimist
Fütobentos
17
doc

Fütobentos

HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagataks...

Hüdroloogia - Eesti Maaülikool
26 allalaadimist
Loeng Eesti vooluveekogud
16
ppt

Loeng Eesti vooluveekogud

Eesti vooluveekogud* Ingmar Ott EMÜ PKI Limnoloogiakeskus 61117 Rannu Tartumaa iott@zbi.ee * Täpsemalt vt. monograafia "Eesti jõed" 2001. Toim. A. Järvekülg Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Eestis neid määratud 3-6. Eri vesikondade jõed erineva pikiprofiiliga. Põhja-Eesti...

Hüdroloogia - Eesti Maaülikool
27 allalaadimist
Loeng Vooluveekogude elustik
30
ppt

Loeng Vooluveekogude elustik

VOOLUVEEKOGUDE ELUSTIKU ERIPÄRA Sirje Vilbaste Zooloogia ja Botaanika Instituudi jõgedebioloogia rühma teadur sirje.vilbaste@zbi.ee Kava · Mõisted · Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes · Planktoni eripära · Bentose eripära · Makrofütobentose e. suurtaimestiku eripära · Kalasti...

Hüdroloogia - Eesti Maaülikool
38 allalaadimist
Veekogude toksikoloogia
70
pdf

Veekogude toksikoloogia

D. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus arvo@limnos.ee Lektorid · Irina Zemit, EMÜ doktorant · Randel Kreitsberg, TÜ doktorant · Rene Freiberg, EMÜ doktorant Käsitletavad teemad · Toksiliste ainete grupid ­ Orgaanilised toksilised ained · Püsivad · Suhteliselt...

Hüdroloogia - Eesti Maaülikool
64 allalaadimist
Inimmõju hüdrosfäärile Keila jõe näitel
2
docx

Inimmõju hüdrosfäärile Keila jõe näitel

Inimmõju hüdrosfäärile Keila jõe näitel Keila jõgi saab alguse Viirika soo lääneservast ja suubub Läänemerre Keila Joal.Jõe valgala on 669 km2 , pikkus lisaharudega 127 km. Veekogu tüüp on heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed. Keila jõe keskmine äravool Keila lävendis (635 km2 ) on 6,2 m3 /s, minimaalne 30 päevane äravool 1,1 m3 /s ja minimaalne kuu...

Hüdroloogia - Eesti Maaülikool
1 allalaadimist