Kuidas netis maksad? Vasta


Hüdrobioloogia (0)

5 VÄGA HEA
 
Biosfäär 1.04
Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas
(paneb vetikad vohama)
Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes
toituvad vetikates
Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest,
kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad),
keelikloomadest.
Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav
hüpolinnium
Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi.
04.02
Mereökoloogia areng on jaotunud:
uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid uskumatuid lugusid
merekoletistest. Charles Darwin oli esimene tõsiseltvõetav uurija; ta uuris rannikuala ning leidis väga palju
uusi liike. 20.sajand pööratakse tähelepanu merepõhja struktuurile, liikide uurimisele. Kalauuringud -
räägitakse looduslikust suremusest (vanadus, haigus, saakloomaks saamine) ja tööstuslik suremusest (kala
püüdmine veest välja)
ekperimenteerimine (1960-70, põhiteemaks häired ja konkurents. Uurimismudeliks meresüsteemid, palju
tegid ära merefüüsikud. Oli tähtis üldökoloogia arendamiseks. Mereuuringud on keerulisemad kui
maismaauuringud, kus ala valitakse suvaliselt. Mereuurija peab ringi ujuma enne ja leidma keskmise
taimestikuga ala ja siis sinna raami asetama. Uuritakse kiskjate ja rohusööjate e. kraapijate vahekorda.
Põhjalikult on uuritud toitumise ahelat.
Integratsioon ja kasutamine (keskendub inimmõjule ja selle tagajärgede uurimisele - kliimamuutused, mis
toimuvad kiiremini kui kunagi varem. Uuritakse ka kalastamist, sest sellega tegeletakse massiliselt. Mere
organisme mõjutab väljapüük, kliimamuutus, reostuskoormus. Põhirõhk multidistsiplinaarsusele ­
koondatakse kõik teadused. Tänapäeva mereökoloogia on ennast välja murdnud traditsioonilistest võtetest ja
mõistetest. On hakatud rõhutama ka seost bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemis toimuvate protsesside
vahel. Tuleb meeles pidada ka kultuuri, nt vaalade küttimine)
Maailmamere põhja ehitus
Maad katab vesi, millest me kõige vähem
teame. Mandreid ääristab madalaveeline
mandrilava (vee sügavus ligi 200m; ala laius u
100-200(?)km). Madrilava laskub mandrinõlva
kaudu mandrijalamile (laius 1000km; 51% on
umbes 4000m sügav, seal elab palju erinevaid
organisme. Seda liigestavad siis ookeanid ja
keskmäestikud, mis kerkivad ookeanipõhjast
kuni 2000km kõrgusele).
B - mandrilava
C - mandrinõlv
E - mandrijalam
Mahu järgi on 99% Maa elukeskkonnast mereline, kus on arenenud enamus peamisi organismide hõimkondi.
Suurem osa sellest 99% on meile veel mõistmatu.
Symbion pandora
19.august 1991 avastati uus loomaliik, nii eriliseks, et tema jaoks tuli luua uus hõimkond. Looma elukäigus
etendab suurt rolli kehasisene pungumine, mille tõttu looma keha regulaarselt uueneb. Pung aga võib areneda
iseseisvaks organiks, mis nimetati Pandoora vastseks.
Maailmamere vööndilisus
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Hüdrobioloogia #1 Hüdrobioloogia #2 Hüdrobioloogia #3 Hüdrobioloogia #4 Hüdrobioloogia #5 Hüdrobioloogia #6 Hüdrobioloogia #7 Hüdrobioloogia #8 Hüdrobioloogia #9 Hüdrobioloogia #10 Hüdrobioloogia #11 Hüdrobioloogia #12 Hüdrobioloogia #13 Hüdrobioloogia #14 Hüdrobioloogia #15 Hüdrobioloogia #16 Hüdrobioloogia #17 Hüdrobioloogia #18 Hüdrobioloogia #19 Hüdrobioloogia #20 Hüdrobioloogia #21 Hüdrobioloogia #22 Hüdrobioloogia #23 Hüdrobioloogia #24 Hüdrobioloogia #25 Hüdrobioloogia #26
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helina555 Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mida kasutatakse CO 2 sidumiseks( ?
  • Mida saaks transportida raku sisse, et hingata ja ehitada üles uus biomass. ( ?
  • Miks ookean sinine ?
  • Miks hakkavad vetikad vohama ?
  • Miks rannik lõhnab ?
  • Kui paljunemine algab, nimetatakse uueks produktsiooniks. ( ?

Mõisted

mereökoloogia areng, kalauuringud, mereuuringud, põhirõhk multidistsiplinaarsusele, veesammas, stratifikatsioon, front, merevee temperatuurimuutused, merevee looted, õhutemperatuur, süsinikdioksiid, nino sagedus, kohalikele inimestele, mõnes regioonis, neotroopikas, regionaalne mitmekesisus, maailmamere mõistes, madagaskarile, taksonoomiline mitmekesisus, taksonoomiline erisus, maismaa liigid, globaalses mastaabis, tootajad, vajalik energia, femtoplankton, prokarüoot, fotosüntees, mikro, tsükkel, epifüüt, vetikad, zooplanktonis, fotorespiratsiooniks, gaasivahetuse poolest, taimede seisukohalt, rubisco, fotosünteetilied pigmendid, punavetikatele, nitraatne hingamine, h2s, toksilisus, heterotroofne metabolism, oksüdeerunud substraate, nitrifitseerivad bakterid, klorofüll, hingamine, netoproduktsioon, kloroplastid, eutrofikatsioon, väiksed veekogud, kaks viimast, suurimaks mõjutajaks, mikroskoopiliste vetikate, merevees, lämmastik, lämmastiku sisaldus, väävel, dms, 3900 gigatonni, fütoplanktonis, polaarpiirkonnas, tuntuimaks kokolitifooriks, vahemikku 0, toitained, vetikad, toitainete kontsentratsioon, toitained, räni ülesvõtmine, süsteemi stabiilsus, ookeanis, troopiline vöönd, õistaimed, põisadru, pruunvetikatel, epifüütsed pruunvetikad, keha suurus, merelumi, detriit, bakterite hulgas, lotka, kolmas rühm, plankton, fütoplanktoni koostises, mikroobne lehter, fütoplanktoni toiteväärtus, maismaataimedel, ujum, ogalik, lainetuseta alad, lasteaed, penikeel, omavahel ristandeid, kõdutsooni, kaldatsoonis, bentos, infauna, epifauna, meromiktilised veekogud, metaan, klorofoolsüsinik, profundaal, meresetetes, mobiilne fauna, hõljumistoitujad, sügavamal, stratifikatsioon, fokuseerimine, mõjutavateks teguriteks, holomiktilised järved, konstantsetes tingimustes, sademeterohketes piirkondades, metaan, stohhastilised protsessid, konkurents, riff, bioloogilise tekkega, hermatüüpsed riffid, tserkuliinid, looduslikud barjäärid, spetasialisatsioon, allopaatriline spetsialisatsioon, allopaatria, populatsioonide divergent, sümpatriline spetsialisatsioon, oligotroofsed, eutroofsed, hüpertroofsed, mesotroofsed, orgaanilise vormina, enamus veekogusid, termokliin, ookeani keskmäestik, front, bentos, epifauna, molluskid, harjasuss, kasvuhooneefekt

Sisukord

  • Biosfäär 1.04
  • Mereökoloogia areng on jaotunud
  • Maailmamere põhja ehitus
  • B - mandrilava
  • C - mandrinõlv
  • E - mandrijalam
  • Symbion pandora
  • Maailmamere vööndilisus
  • Tsonaalsus
  • Stratifikatsioon
  • Front
  • Kliimamuutused
  • Biogeograafia
  • Saarte biogeograafia
  • Lokaalsed ja regionaalsed mustrid
  • Bioomid, ookeanid ja provintsid
  • Endeemsus
  • Bioloogiline mitmekesisus
  • Bioloogiline mitmekesisus ruumis
  • Kokku (maismaal või üldse?) liike u 2 mln, enamik sellest putukad
  • Krüptilised liigid- peitliigid
  • Konkurents, olelusvõitlus
  • Primaarproduktsioon(algproduktsioon e esmasproduktsioon) ja tema protsessid
  • Maailmamere primaarproduktsioon
  • Fotosüntees
  • Rubisco-enim levinud ensüüm maailmas
  • Fotosünteetilised reaktsioonid
  • Fotosünteetilied pigmendid-päikeseenergiat siduvad ained
  • Hingamine
  • Valgus vees
  • Fotosüntees: 6CO
  • Hingamine (ehk respiratsioon): C
  • Valgusega kohanemine
  • Toitained
  • Lämmastik ja fosfor põhiliselt
  • Eutrofikatsioon
  • Toitainete varu
  • Limiteerivad toitained
  • Lähtudes võrrandist, järeldame
  • Lämmastik
  • Fosfor
  • Väävel
  • Dimetüülsulfiid (DMS)
  • Süsinik
  • Vetikate Kasvamine
  • Toitained ja kasv
  • Toitained - lämmastik (meres tähtsam) ja fosfor - kõige olulisemad
  • Sessoonsed trendid primaarproduktsioonis
  • Fütoplanktoni suktsessioon
  • Meretaimede primaarproduktsioon
  • Mikroobne toodang ja orgaanilise aine tootmine
  • Juurdekasv
  • Lagunemisprotsess
  • re)mineralisatsiooniks
  • Merelumi
  • Mikroobne võrgustik
  • Lotka-Volterra ossilatsiooni/piirtsükli valem
  • Avaookean orgaanika seisukohalt
  • Plankton ehk ujuv hõljum
  • Ränivetikatel
  • Ujum ehk nekton
  • Kaldakooslused
  • Bentos ehk põhjaelustik
  • Infauna
  • Epifauna
  • Planktoni produktiivsuse hüdrodünaamilised alused
  • Lisatud
  • Metaan
  • Klorofoolsüsinik
  • Vana materjal
  • Süvavee ökoloogia
  • Liikide tsonaalne levik
  • Populatsioonde toiduvarud
  • Eri sügavuste põhjaloomastiku biomass
  • Produktsiooni arvutamine
  • Hoolimata veekogu tüübist ja suurusest on biogeokeemiliste tsüklite ja biootiliste koosluste
  • Ookeanikihid eksamis, meetrilise täpsusega
  • Vee segunemise viisid
  • Gaasivahetus õhu ja vee vahel
  • Kasvuhoonegaasid EKSAMIL !!!
  • Vee uuenemine
  • Veekoosluse produktiivsus ja seda kontrollivad tegurid
  • Gaasid meres
  • Happevihmad
  • Kooslused vesikeskkondades
  • Riffid
  • 02.04
  • Soolamered: Kaspia ja Surnumeri
  • Mereandide kunstlik kasvatamine
  • EKSAMIL
  • Hoovused
  • Ookeani külmumistemp -1,9C / Soolane vesi hakkab jäätuma u -1,85C juures
  • Oligotroofsed ehk vähetoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on madal
  • Primaarproduktsioon väga madal
  • Eutroofsed ehk rohketoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on kõrge
  • Primaarproduktsioon kõrge
  • Ülemäärane taimestik ja esineb veeõitsenguid. Reostunud veekogu
  • Mesotroofsed ehk kesktoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on keskmine
  • Primaarproduktsioon keskmine
  • Ülemine, hästivalgustatud ja suhteliselt soe kiht – õhuke, ookeanis segunenud kiht
  • Keskmine – ookeanis termokliin
  • Alumine kiht, kuhu valgus ei tungi ja fotosünteesi sisuliselt ei esine – hüpolimnion(
  • STRATIFITSEERUNUD
  • POLÜMIKTILINE
  • Fotosünteesi võrrandist =
  • Sessoonsed temperatuuri muutused
  • Tõusud-mõõnad. Kuu loodetest, maa pöörlemisest tingitud apvelling
  • Vee tsirkulatsioon ookeanis - leiab aset troopilistes vetes. Troopilistes ookean alati
  • tuunikala, mõõkkala
  • -2% vajub pindmisest kihist põhja – bentosele
  • BENTOSE 3 RÜHMA
  • Traditsiooniliselt jaotatakse fauna 3 suurde rühma
  • Makrobentos (pestakse läbi traadist võrkude) – see, mis jääb 1mm ava suurusele sõelale
  • Sääselarvid, ussid ja kahepoolmesed molluskid. Neid esineb kõige arvukamalt ookeanis. Uuristavad
  • Meiobentos – vahepealse suurusega. Ümarussid ja väikesed koorikloomad näiteks rullikulised
  • Elavad setteterade vahel või peal
  • Mikrobentos – läheb läbi 0,05mm suuruse sõela
  • INFAUNA - kaevuvad põhjasetete sisse, neil on ainult väike osa mudast väljas
  • EPIFAUNA - kahepoolmesed molluskid kinnituvad kõva substraadi külge ja filtreerivad vett, setete
  • Molluskid on kinni, liikuvas vees - ained kantakse nendeni
  • Harjasuss - ookeanis
  • Väikeharjasuss – magevees
  • Ülemise taseme tarbijad: aerjalalised, vesikirbulised
  • Fütoplanktonit söövad→ putukad, vastsed, kalad → hülged, vaalad
  • ainevahetus, pind/ruumala - mida ümaram keha, seda paremini, mida
  • Põhja-Gröönimaal
  • Beringi väinas
  • Täna lubjakivile. Soodustavad kaltsiumkarbonaadi settimist
  • Kasvuhooneefekt - päikesekiirgus ei peegeldu tagasi, jääb siia. Ka udu ja sudu on väga suured
  • TEGEMATA
  • Miks heitvesi tuleb välja mäestikest mitte kusagilt madalatest aukudest
  • avavee 5 troofilist taset?

Teemad

  • Mereökoloogia areng on jaotunud
  • Toob endaga kaasa apvellingu ning toitainete (ja seega ka
  • kalarikka) vee
  • Põhja-jäämerel ei saa
  • tüüpilist tsonaalsust tekkida, sest seal olevad massiivsed jäämäed segavad selle tekkimist
  • afootiline tsoon)
  • Nende vahele jääb düsfootiline tsoon
  • Soojem vesi lahustab vähem hapnikku
  • Nino sagedus on enamasti kaks korda 10 aasta jooksul
  • Neotroopikas on ühe maismaa pindala ühiku kohta rohkem
  • taimeliike, kui teistes troopilistes piirkondades
  • El Nino tekkeala)
  • Liigiline mitmekesisus suureneb liikudes poolustelt troopika suunas, meres ekvaatori suunas liikudes
  • Liigisisene konkurents (kasvukoha, toidu pärast) on ühte liiki kuuluvate isendite
  • vahel palju agressiivsem kui ühte sugukonda kuuluvatel liikide vahel
  • Kehamahu suurenemine
  • tähendab, et pinna ja mahu suhe muutub. On tähtis gaasivahetuse ja toitumise juures
  • hapniku hulk
  • Suured mereloomad elavad tänapäevalgi, kuid suured maismaaloomad ja
  • putukad on välja surnud(10 milj aastat tagasi). Gigantism ja kääbustumine on protsessid, mis
  • toimuvad ka tänapäeval (põhiliselt ookeani süvaosades ja polaarpiirkondades). Keha suuruse
  • evolutsioon on väga keeruline protsess ja sõltub paljudest faktoritest
  • Vetikate areng: Punavetikad > pruunvetikad > rohevetikad (k.a. mändvetikad)
  • neto
  • brutoproduktsiooniks
  • ja fotosüntees
  • oksügeenseteks
  • Fotorespiratsiooniks
  • Karboksülaas
  • Oksügenaas
  • Eufootiline tsoon on kuni 200m, rannikul 1-50m
  • Miks ookean sinine?
  • 6O
  • 6H
  • Kaks viimast on vetikatele olulised
  • Difusioon on ainete iseeneslik
  • segunemine, ehk ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Passiivse transpordi üks viise)
  • Peale
  • mikroskoopiliste vetikate on rannikualal ka palju makroskoopilisi tegelasi. Vetikatel pole juuri, neil on
  • risoidid, millega kinnituvad substraadile
  • Suhkur on põhiline toodetav orgaaniline aine
  • Nitraadil põhinevat
  • primaarproduktsiooni kasutatakse kui uut produktsiooni
  • organismi võime reguleerida endas vee ja soolade sisaldust)
  • pilvede teket
  • atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun)
  • ehk koosluste muundumist ajas)
  • valgus
  • toitained
  • süsteemi stabiilsus
  • segunemine
  • Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja
  • lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda)
  • re)mineralisatsioon või lagundamine
  • re)mineralisatsiooniks
  • Kui aga protistid vetikatele kinnituvad, siis see neile ei meeldi, sest
  • nemad ei söö ainult lima, vaid ka vetikat ennast
  • Protoplasma on organismi raku
  • elusaine. Protoplasma esineb tsütoplasmana ja karüoplasmana)
  • viburlastel
  • vesikirbulised
  • ehk surnud füto- ja zooplanktoni kehad, kõrgtaimestiku osad
  • Läänemeres on ka üks sisemise viljastamisega kala, kes
  • poegib - emakala ehk kiviluts
  • Ogalik - isane teeb poegadele pesa
  • ehk suurtaimed on
  • veetaimed, mis on palja silmaga nähtavad)
  • emergentsed taimed
  • Jõgedes: jõekarp kinnitub kividele, on looduskaitse all. Põhjalähedases veekihis elutsevad kalad on epifauna
  • osa
  • Planktoni produktiivsuse hüdrodünaamilised alused
  • Litoraal on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline
  • sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-) piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik. )
  • Settiva aine hulk on
  • positiivses korrelatsioonis taimse hõljumi produktsiooniga ning negatiivses korrelatsioonis veesamba
  • sügavusega
  • funktsioneerimise aluseks alati komplekssed füüsikalised, keemilised ja bioloogilised protsessid ja
  • nende vastatikused seosed
  • Vee segunemise viisid
  • Meres on
  • limiteerivaks teguriks lämmastik ja magevees fosfor
  • Jaapan tekitab kunstlikult riffe
  • Biotsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste
  • keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite
  • populatsioonidest moodustuv kogum)
  • petasialisatsioon
  • EKSAMIL
  • · Nimeta vähemalt kolm merevee omadust
  • temperatuur
  • soolsus
  • Ookeanid maailmaveest 97%
  • Eriti vajalikud toitained
  • ühesuunalise voolukeskkonna eripära
  • SELGEKS TEHA, MILLISEL KUJUL ESINEB LÄMMASTIK OOKEANIDES JA KA JÕGEDES!!!! )
  • · LÄMMASTIKU VORMID
  • · Ookeanikihid, meetrilise täpsusega
  • m);
  • 1000m)
  • 4000~m)
  • STRATIFIKATSIOON
  • Termokliin
  • MEROMIKTILINE
  • C:N:P suhe 106:16:1
  • Viis apvellingu tüüpi
  • · PLANKTONI ÕITSENGUT PÕHJUSTAB (3)
  • Vetikate DMS´i toodang jahutab mere 4C võrra
  • Ookeani keskmäestik – tekkinud murrangute tagajärjel. Laamade lahknemine
  • KARPKALA
  • Väärtuslikud kalad
  • FRONT
  • ABÜSSAAL
  • BENTOS e. Põhjaaelustik
  • PRODUKTSIOONI KONTROLL VEES
  • Keha suurus keskkonnas
  • kõige noorem vesi
  • kõige vanem vesi
  • Mis moodi kaltsiumkarbonaat lukustub
  • Kasvuhoonegaasid
  • Mageveest 10 % mereandidest

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
1072
pdf
990
pdf
50
doc
937
pdf
147
docx
98
docx
74
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto