Hööveldamine Hööveldamine on materjali lõikamine käsihöövli või höövelmasinaga. Tavaliselt mõistetakse hööveldamise all pinna tasapinnaliseks muutmist või silumist, kuid hööveldada võidakse ka sooni, valtse või kujupindu. Hööveldamine on ka üks spooni tootmise meetoditest. Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks. Ekslikult nimetatakse ka hööveldamiseks puidu höövelpingis töötlemist, mis on tegelikult silindriline freesimine (lõikeriistaks pöörlev silindriline noavõll, mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad, tooriku etteandeliikumine sirgjooneline). Rihthöövel ja paksusmasin töötlevad puitu silindrilise freesimisega. Rihtimisega (õgvendushööveldus, rihthööveldus) töödeldakse toorikule rihthöövelpingis
Höövlid Höövel on käsitööriist, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Kasutatakse nii käsihöövleid kui ka elektrilisi käsihöövleid. Ka rihthöövelpinki nimetatakse mõnikord lihtsalt höövliks. Käsihöövel koosneb korpusest ehk höövlipakust ja selle tallast välja ulatuvast lõiketerast. Höövli tera nimetatakse höövlirauaks. Traditsiooniliselt valmistati höövlipakud puidust ning höövliraud kinnitati puitkiiluga. Sama tüüpi höövleid valmistatakse siiani. Tänapäeva käsihöövlitel võivad olla nii puidust pakud kui ka metallist korpused. Höövliraua
Höövelmaterjalid: .Hööveldamisega saavutatakse puidu soovitud profiil, pinna siledus ja mõõtmete täpsus. Hööveldatava puidu niiskusaste tohib olla maksimaalselt 15...18%, kuid olenevalt kasutuseesmärgist võib osutuda vajalikuks ka alla 10% niiskusaste. Hööveldatud pinnad võib tasasuse alusel jagada järgmiselt: Jämehööveldatud pind on tasandatud, kuid see ei pruugi olla täiesti sile. Jämehöövelduse korral puudutab höövli tera suuremat osa pinnast. Siledaks hööveldatud pind on sile ja tasane ning sellel ei tohi olla nähtavaid saagimise ebatäpsusi ega hööveldamisel tekkinud kõrgendikke. Höövelpuidu levinumad mõõtmed: Käesolevalt käsitletakse höövelpuiduna täisnurkse ristlõikega ümberringi hööveldatud puitu . Profileeritud höövelpuitu ja selle mõõtmeid käsitletakse peatükis 6. Höövelpuidu levinumad paksused on (mm): 8 12 143151 182 211 28 33 45 70
tugevuspiirist, vaid ka voolavuspiirist ja kulgeb suure Sele 1.5. Löökpaindeteimikute kuju kiirusega, olles paljude avariide põhjuseks. Materjali vastupanu haprale purunemisele on üks põhilisi konstruktsiooni töökindluse näitajaid. Materjali üle- minek plastsest olekust haprale sõltub paljudest mõjuritest: ühelt poolt sulamist endast (kristallivõre tüüp, keemiline koostis, tera suurus, lisandid jt.); teiselt poolt konstruktsiooni iseärasustest ja töö- tingimustest (pingekontsentraatorite olemasolu, töö- temperatuur jt.). Katsetamine löökpaindele on üks tundliku- l H maid katsetamise viise. Kui materjal peab töötama a1 madalatel temperatuuridel, siis katsetatakse ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
