Hõbe (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Hõbe

Hõbe Keemia referaat Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Hõbe (Argentum,Ag) Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47, aatommass 107,8682. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja ­nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB-rühma element. Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I.

Keemia

5

docx

Hõbe

2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Leidumine 5., 6.Omadused 7. Kasutatud kirjandus  Sissejuhatus Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB rühma element, on väärismetall mille järjenumber 47 ning aatommass 107,8682. Hõbe on värvuselt valge hästi sepistatav metall (kergelt kõvem kui kuld). Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti just tema pehmuse tõttu kuulub hõbe nende elementide hulka, mida inimkond esimestena tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja ­nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Tal on kõige suurem soojus- ja elektrijuhtivus. See metall avaldub tavaliselt puhtal kujul, sulamina nii kulla kui ka paljude mineraalidega (nt. Argentiit). Juba iidsetest aegadest on teda väärtustatud kui hinnalist metalli, et valmistada ehteid,

Keemia

10

pptx

Hõbe

Ag, (ladina keeles argentum) Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element Väärismetall Järjenumber 47 Aatommass 107,8682 Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Ta kuulub väärismetallide hulka. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühm Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I.  Omadused Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega

Keemia

2

doc

Hõbe

Hõbe(Ag) · Metalli elektronskeem: +47|2)8)18)18)1) · Leidumine: Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. · Kasutusalad: peeglid, patareid, mündid juveelitooted, hambaplommid, medalid, lauahõbe, fotopaber, filmid, valgustundlik klaas. · Minu kodus leidub: mündid, lauahõbe, medalid, hõbeehted,mobiiltelefonides, arvutites

Keemia

6

docx

Elavhõbe ja hõbe

Elavhõbe ja hõbe 1. Metallide üldine iseloomustus: Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus (survega töödelda metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Füüsikaliste omaduste järgi erinevad järgmiste omaduste poolest: tihedus ­ jaotuvad kerg- ja raskmetallideks. sulamistemperatuur kõvadus ­ kõige kõvem metall on kroom ja kõige pehmemad on leelismetallid.

Keemia alused

12

ppt

Hõbe

HÕBE Karolina Aleksandrova, Sandra Meristu, Maria Emma Rist, Madis Susi 10.T klass  Hõbedast · Hõbe (Ag) paikneb perioodilisus süsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. · Järjekorranumber 47 · Aatommasstuuma laengujärje number elektrone prootoneid neutroneid 108. · Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. · Aatomi skeem: +47 2)8)8)8)8)8)5) · Tihedus kg/m3: 10500 · Sulamistemperatuur: 961 kraadiA · Aatommass 107,88  Hõbeda ajalugu · Kuulub vanimate tuntud metallide hulka · Kasutusel kolmas metall Cu ja Au järel · Vanimad arheloogilised leiud pärinevad nüüdse

Keemia

6

doc

Väärismetallid

Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Alaskal). [2] Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Kuld on kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. [1] Kuld on plastiline, see tähendab, et see on kergesti töödeldav, nagu näiteks ka tina, hõbe ja vask. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Praegu on väga populaarne ka valge kuld. See saavutatakse kulla sulatamisel nikli, pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla, hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla. Puhas kuld on 24 ­ karaadine. See on ehete valmistamiseks liiga pehme, seetõttu sulatatakse seda kokku teiste metallidega, et talle tugevust anda. 18-karaadine kuld on kolme

Keemia

9

docx

Väärismetallid

elektrilised ühendused on väga olulised. Näiteks kõigi autode turvapatjadel on kullast vooluring. Peaaegu kõigi arvutite klaviatuuridel on klahvide all kullast ühendused ning kiipidel on kullaga kaetud osad. Aga kui kogu see kuld kokku kraapida, ei ole seda rohkem kui nõelapea suurune tükk. Kõige populaarsem kulla toon on naturaalne kollane. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega.  Hõbe Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Hõbe on vanimaid metalle. Lähis- ja Kesk-Idas hakati teda kasutama juba vähemalt viis

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)