Hõbe (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on hõbevesi?

Lõik failist

Rakvere Eragümnaasium

Keemia referaat

Juhendaja: Anneli Veelmaa
Koostaja : Mari-Liis Höövel
11.B.

Rakvere 2009
Sisukord
Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda 3
Hõbe ja fotograafia 4
Hõbevesi ja kuningas Kyros . Kiriku „Püha vesi“ 5
Hõbe teaduses , tehnikas ja olmes 6

Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda

Vesi on pilvedes veeauru, piiskade või jääkristallidena. Väikesed veepiisad saavad õhus tekkida vaid siis, kui on olemas kondensatsioonituumad. Jääkristallid on kondensatsioonikeskmed, mis struktuurilt sarnanevad hõbejodiidikristallidega. Tehisseadmed on tekitatud näiteks metsatulekahjudega võitlemisel. Hõbejodiidi pihustamisega pilvedesse võib aeglustuda ka raheterade kasvu. Sel kombel saab ära hoida rahekahjustusi.
Arenenud tööstusriikides muutuvad teated põllumajanduskultuuride kaitsmisest rahe eest, udu hajutamisest lennuväljadelt ja vihma tehislikust tekitamisest üha sagedasemaks. Teatavasti aga tabavad rasked loodusõnnetused kõige enam Aasia , Aafrika ja Ladeina-Ameerika arengumaid. Ebastabiilne ilmastik on viimasel ajal jõudnud isegi sinna, kus harilikult valitseb niiske kliima näiteks Inglimaale. Kõik see on tekitanud sademete tehisliku esilekutsumise meetodite ja tehnika väljatöötamise buumi. USA mõningates piirkondades on iga paari miili järel üles seatud pilvede aktiivse mõjutamise generaatorid -pihustid mis juhtimispuldist tuleva käskluse peale pihustavad pilvedesse hõbejodiidi.
Ilmastiku mõjutamisel on kahjuks saadud kurbigi kogemusi. Vietnami sõja ajal pihustas USA lennuvägi pilvedesse hõbejodiidi, mis kutsus esile katastroofilisi sademeid. Paduvihmad purustasid tamme ja ühendusteid, kuid ka ilmarelv ei toonud USA vägedele võitu.
Termin „ geofüüsikaline sõda“ sündis 1960. aastate algul, mil NATO riikide eelkõige USA teaduslaboreis hakati palavikuliselt otsima vahendeid, millega mõjutada keskkonda sõjalistel eesmärkidel.
3

Hõbe ja fotograafia

Juba 17.sajandil tähendas inglise teadlane Robert Boyle , et looduses esinev hõbeda mineraal sarvhõbe muutub valguse käed tumedaks. Hiljem selgus, et seda põhjustab hõbekloriidi lagunemisel tekkiv metalliline hõbe. Mida intensiivsem on valgusevoog, seda suuremal määral hõbekloriid laguneb. Veel tundlikuma valguse suhtes on hõbebromiid. Fotomaterjalide valmistamiseks kantakse pimedas filmilindile väga väikeste hõbebromiidikristallide suspensioon zelatiinilahuses. Hõbebromiidi kristallivõres paiknevad järjestikku hõbe-ja bromiidioonid. Säritamisel toimuvad protsesse võib lihtsustatult kujutada järgmiselt. Kui fotoaparaati katik on avatud ning filmile langeb valgus, siis hõbebromiid laguneb. Hõbebromiidi lagunemisaste sõltub valgustamisest: mida eredam on valgus ja mida kauem valgustatakse, seda rohkem kristalle laguneb. Fotografeerimisel tekib väga lühiajaliselt valgustusajast tingituna hõbedat nii vähe, et see ei põhjusta filmi märgatavat tumenemist, kuid zelatiinikiht jääb fotografeeritud eseme varjatud kujutis. Selle nähtavaks muutmiseks tuleb film ilmutada redutseerijate lahuses.
Ilmutamisel saadakse negatiiv, mis on aga valgustundlik , sest selles on lagunemata hõbebromiidikristalle. Nende kõrvaldamiseks asetatakse film kinnistisse- naatriumtiosulfaadi lahusesse. Hõbebromiid moodustab kinnistiga reageeride lahustuva ühendi. Ilmutamise ja kinnistamise tulemusena saadakse negatiiv, millel fotografeeritud eseme heledad kohad on tumedad ja tumedad kohad on heledad. Normaalse kujutise – positiivi- saamiseks pannakse negatiiv valgustundlikule fotoapaberlile ja valgustatakse lühikest aega. Seejärel positiiv ilmutatakse ja kinnistatakse.

4

Hõbevesi ja kuningas Kyros. Kiriku „Püha vesi“

Mis on hõbevesi? Hõbevee all mõistetakse vett, mida on hoitud teatud aega hõbenõus ja mis sisaldab seetõttu hõbeioone. Hõbevesi tekib sel põhjusel, et vees absoluutselt lahustamatuid aineid ei ole. Kui hoida vett hõbenõus 1 ööpäev, on vee hõbedasisaldus ühe liitri kohta umbes üks kümnemiljondik grammi. Hõbevee kasutamise ajalugu ulatub iidestesse aegadesse. Paljudel rahvastel on tavaks visata uude kaevu hõberahavõi ehteid . Neist pärinevad hõbeioonid võivad parandada vee omadusi. Hõbeda omdust kaitsta vett riknemise eest ja soodustada haavade paranemist kasutavad ära kirikutegelased. Nad väidavad, et pühitsetud hõberisti asetamine vette või vee säilitamine kiriku hõbenõus annab veele imettegeva mõju. Vee seismisel hõbenõus lähevad hõbeioonid nõu seintest lahusesse ning vesi muutub steriilseks juba üsna väikses hõbeioonise kontsentratsiooni korral. Hõbevesi on väga perspektiivne joogiveena . Joogivee desinifitseeimisel hõbeioonidega on kloorimise ja osoonimisega võrreldes palju eeliseid , sest hõbevesi on ebameeldiva kõrvalmaitseta ja pisikutevabam. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmeil haigestub igal aastal umbes pool miljardit inimest nakkushaigustesse vee kaudu. Hõbedaühendeid hävitavad kõiki pisikuid, mida leidub vees, olgu need siis düsenteeria-võikoolera pisikud. Hõbevett tarvitatakse joogiveena USA-s, Inglismaal, Sveitsis, Tsehhoslovakkias, Prantsusmaal jm. Hõbevesi on osutunud efektiivseks ka haiguste ravimisel . Möödunud sajandil tehti kindlaks, et hõbedaühenditega immutautd sidemed soodustavad haava paranemist. Hõbeveega soovitatakse ravida silma-, kõrva-, ja neeruhaigusi.

5

Hõbe teaduses, tehnikas ja olmes

Juba muistsetest aegadest peale on hõbedast valmistatud ehteid, vaase ja lauatarbeid. Hõbe on asendamatu materjal paljude elektroonikaelementide, juhtmete, peegelklaasi, mustvalge-, värvi-ja röntgenifilmi valmistamisel. Hõbe kuulub raskemetallide hulka. Hõbedal on ainult temale iseloomulik heli. Sellepärast valmistati varem näiteks hõbekellukesi. Kuigi hõbe kuulub väärismetallide hulka, on ta keemiliselt vähem püsiv kui kuld ja plaatinametallid. Inimesed panid juba ammu tähele, et hõbeehted ja lusikad tumenevad aja jooksul. Tumenemine on tingitud kokkupuutest õhus või toiduainetes sisalduvate väävliühenditega. Kui hõbeese viia lahjas soodalahuses kontakti alumiiniumiga, siis hõbesulfiid redutseerub kergesti vabaks mealliks. Seda keemilst protsessi võib tänapäeval kasutada hõbeesemete puhastamiseks. Hõbeda head füüsikalised ja keemilised omadused on võimaldanud teda rakendada teadusuuringutel. Kuulus inglise teadlane Rutherford kasutas aatomi ehituse uurimise katsetes alfaoskeste püüdmiseks hõbeekraani.

6

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

juku1234 Õppematerjali autor

Keemia referaat mille tegin hõbeda kohta.

keemia referaat hõbe

Sarnased õppematerjalid

doc

Halogeenid

Kordamisküsimused: halogeenid 1)Halogeenide üldiseloomustus VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. 2)Fluori : Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.) keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja

Keemia

doc

Halogeenid - leidumine, saamine ja omadused

FLUOR Leidumine ja saamine Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse rohkem siiski fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega. Igal mineraalitükil oli kordumatu muster. Fluorist tehti ehteid ja ilusasju, kaunistati losse ja templeid. Fluori saamise ja uurimise ajalugu on traagiline. Kuna fluor on väga mürgine gaas, siis said paljud seda elementi avastada püüdnud teadlased palju mürgitusi ja surma. O

Keemia

doc

Keemia Halogeenühendid

Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Omadused: Fluor on

Keemia

doc

Broom

TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM BROOM REFERAAT XXX 10.b klass TARTU 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 NIMI JA SAAMISLUGU................................................................................................................ 3 BROOM LOODUSES......................................................................................................................3 OMADUSED................................................................................................................................... 3 ÜHENDID........................................................................................................................................4 Bromiidid ...........................................................

Keemia