HÕBE Karolina Aleksandrova, Sandra Meristu, Maria Emma Rist, Madis Susi 10.T klass Hõbedast · Hõbe (Ag) paikneb perioodilisus süsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. · Järjekorranumber 47 · Aatommasstuuma laengujärje number elektrone prootoneid neutroneid 108. · Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. · Aatomi skeem: +47 2)8)8)8)8)8)5) · Tihedus kg/m3: 10500 · Sulamistemperatuur: 961 kraadiA · Aatommass 107,88 Hõbeda ajalugu · Kuulub vanimate tuntud metallide hulka · Kasutusel kolmas metall Cu ja Au järel · Vanimad arheloogilised leiud pärinevad nüüdse
2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Leidumine 5., 6.Omadused 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB rühma element, on väärismetall mille järjenumber 47 ning aatommass 107,8682. Hõbe on värvuselt valge hästi sepistatav metall (kergelt kõvem kui kuld). Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti just tema pehmuse tõttu kuulub hõbe nende elementide hulka, mida inimkond esimestena tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Tal on kõige suurem soojus- ja elektrijuhtivus. See metall avaldub tavaliselt puhtal kujul, sulamina nii kulla kui ka paljude mineraalidega (nt. Argentiit). Juba iidsetest aegadest on teda väärtustatud kui hinnalist metalli, et valmistada ehteid,
Hõbe Keemia referaat Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Hõbe (Argentum,Ag) Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47, aatommass 107,8682. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB-rühma element. Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I.
Ag, (ladina keeles argentum) Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element Väärismetall Järjenumber 47 Aatommass 107,8682 Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Ta kuulub väärismetallide hulka. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühm Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I. Omadused Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega
Värvus :hõbevalge, sageli matt ja must Läbipaistvus: läbipaistmatu Läige:metalliline Tihedus: 9.212.0 Ladinakeelne nimetus argentum tähendav valget. Ajalugu: hõbe on üks vane m ai d inime s e kasutatavaid metalle, tal oli ja on suur tähtsus. Hõb e on olnud mak s e v a h e n dik s. Tänap ä e v al kasutataks e hõb e d at mo o d s a s tehnoloo gi a s . Ilusaid h õb e e s e m on tuntud juba keldi templite hauak o htad e st. egiptus e hauak a m b rite s leidub h õb e e s e m e i d harva. H oli populaarn e Pärsia s, vanad hõb e k a e v a n d u s e d olid Kre ek a s ja Hispaania s
Kõik kommentaarid