Hääl ja selle organid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Muusika - Hääl ja hääle liigid

1) Mida nimetatakse hääleorganiteks? Hääleorganiteks nim. kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. 2) Mille järgi hääleorganid jagunevad? Nimeta hääleorganite kolm alagruppi. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: *hingamiselundid (kopsud, diafragma, hingetoru) *hääletekitaja (kõri, häälepaelad) *resonaatorid (suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad. 3) Kuidas tekib hääl? Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 4) Millest sõltub hääle kõrgus, tämber ja tugevus? Millised nendest kolmest on pärilikud omadused? Selgita. Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. Hääle tämber on seotud inimese üldise anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääle tugevus sõltub

Eesti rahvalaul

18

docx

Kõne- ja kuulmiselundite füsioloogia ja patoloogia

See selgub tavaliselt nende haigestumisel. Otsmikukoopad arenevad 20.-25. eluaastaks. Põsekoopad osalevad nina kaitsefunktsioonis (õhu soojendamine). 1.2. NINAHAIGUSED Juhtsümptomiks on nohu, ninahingamise takistus ehk ninasulgus. Kongenitaalne sadulnina Ninaõõs on ahenenud, st raskeneb ninahingamine ja tekib suletud nina hääldus e rhinolalia clausa. Omandatud sadulnina on trauma või süüfilise tagajärg. Suulaelõhe korral on ninaõõs ühenduses suuõõnega, selle tõttu tekib avatud nina hääldus e rhinolalia aperta. Ravi: kirurgiline ja logopeediline. Ninaluude fraktuur Kukkumine nina peale või löök vastu nina. Ninahingamine puudub. Arst reponeerib ninaluud õigesse asendisse, taastades ninakuju ja ninahingamise. Võõrkeha ninas Ninahingamise takistus, suletud nina kõla. Väljahingatava õhu lehk. Arst eemaldab, ei tohi lükata neelu, muidu võib põhjustada lämbumist ja sattuda kõrri. Ninafurunkul Äge ninaesiku kasvanääpsupõletik

Logopeedia

18

docx

Ko�ne- ja kuulmiselundite fu�sioloogia ja patoloogia

See selgub tavaliselt nende haigestumisel. Otsmikukoopad arenevad 20.-25. eluaastaks. Põsekoopad osalevad nina kaitsefunktsioonis (õhu soojendamine). 1.2. NINAHAIGUSED Juhtsümptomiks on nohu, ninahingamise takistus ehk ninasulgus. Kongenitaalne sadulnina Ninaõõs on ahenenud, st raskeneb ninahingamine ja tekib suletud nina hääldus e rhinolalia clausa. Omandatud sadulnina on trauma või süüfilise tagajärg. Suulaelõhe korral on ninaõõs ühenduses suuõõnega, selle tõttu tekib avatud nina hääldus e rhinolalia aperta. Ravi: kirurgiline ja logopeediline. Ninaluude fraktuur Kukkumine nina peale või löök vastu nina. Ninahingamine puudub. Arst reponeerib ninaluud õigesse asendisse, taastades ninakuju ja ninahingamise. Võõrkeha ninas Ninahingamise takistus, suletud nina kõla. Väljahingatava õhu lehk. Arst eemaldab, ei tohi lükata neelu, muidu võib põhjustada lämbumist ja sattuda kõrri. Ninafurunkul Äge ninaesiku kasvanääpsupõletik

Kategoriseerimata

9

doc

Hingamiselundid

com/assets/images/imgTCShome-larynx.jpg Kõriesiku piirkonnas toimub alumiste hingamisteede hermeetiline sulgemine nii kõripealise kui esikukurdude varal. Kõriesiku ripsepiteeliga kaetud elastse koe rikas limaskest on rikkalikult varustatud tundenärvilõpmetega. Igasugune võõrkeha ärritus kutsub reflektoorselt esile köhatamise või läkastuse ja võib põhjustada kõri limaskesta turset. Kõrivatsakese seintes on rohkesti seroosnäärmeid, millede nõre niisutab häälepaelu. Hääl tekib kõri keskosas nn. Kõrikitsuse seinas moodustuvate sagitaalsete häälekurdude kaasabil, mis piiravad häälepilu. Hingamisel on häälepilu laialt avatud. Kõnelemisel häälekurdude servad (häälepaelad) pingutuvad ja häälepilu aheneb, väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma, millest tekib heli - hääl. Häälepaelte pingutamine ja lõõgastumine, samuti häälepilu laienemine ja ahenemine sõltuvad kõrilihaste tegevusest. Kõrilihased on

Bioloogia

16

ppt

Foneetika

hingetoru söögitoru rinnak kopsud diafragma Kõnemoodustus Kõnelejal on mõte midagi öelda. Ajutegevuse tulemusena valminud kõneplaan realiseeritakse kuuldavaks akustiliseks signaaliks kõneorganite abil. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 lihast. · Respiratoorne · Fonatoorne · Artikulatoorne aparaat Respiratoorne kompleks - hingamiselundid Organid: · trahhee e. hingetoru, · bronhid, · kopsud, · vahelihas, · rindkere, · roided  Funktsioneerimine Kopsud käsnjad. Vasak kops väiksem kui parem Ülesanne: varustada õhuvooluga Sissehingamine ­ väljahingamine (passiivne) Kõhuhingamine, roidehingamine Jõudehingamine s:v 3:4 Kõnehingamine s:v 1:4 Ekspiratoorne paus. Akustiline paus Inimesed suudavad erinevalt enamikust loomadest oma hingamist kontrollida. Kopsud ja diafragma  Fonatsioon

Keeleteadus alused

11

rtf

Foneetika konspekt

Suuõõne erinevad osad (kõri poolt huulte poole): kurgunibu (uvula), pehme suulagi (velum), kõva suulagi (palatum durum). Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Suuõõne põhjas on keel. Keelel on neli peamist osa: keeletipp (apex), laba (corona), keeleselg (dorsum), keelepära (radix). Keeleselja võib omakorda jagada kolmeks: esiselg, keskselg, tagaselg. Vokaalid ­ häälikud, mille hääldamisel õhuvool / hääl pääseb pidevalt ja takistuseta suu keskelt välja. Olulisim vokaalide kirjeldamisel on keele ja huulte asend. Vokaalidiagramm. - eesvokaalid ­ keeletõus keele eesosas (i, ü, e, ö, ä) - tagavokaalid ­ keeletõus keele tagaosas (u, õ, o, a) - keskvokaalid ­ keeletõus ees- ja tagaosa vahel (õ) - kõrged ­ keeletõus on kõrge (i, ü, u) - madalad ­ keeletõus on madal (a, ä) - keskkõrged ­ vahepealsed (e, o).

Eesti foneetika ja fonoloogia

5

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

3) Roidehingamine 4) Kontrollitud hingamine ­ inimesed, kes töötavad oma häälega (laulja, näitleja). 5) Kõnehingamine ­ hingamisfaasid on eri pikkusega. Sisse hingamine kiiresti, välja hingamine pikk. Sel hingamisel on oluline osa kõnerütmi kujundamisel ­ nt kui me ei hinga liiga kiiresti ja tihti sisse ­ muudab see kõne katkendlikuks ­ rütmilisus. Kõne valjus. Väike osa on hingamisel ka häälekõrguse muutmisel. Nt kõrge hääl ­ hinges sisse. 10. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Vt Kõnehingamine. Häälikuid moodustame väljahingatava õhuga. Ingressiivne kõne ­ hääle tekkimine sissehingatava õhuga. 11. Missugused on meie fonatsioonielundid? Elundid: kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas. Ülesanne: hääle tekitamine. Kilpkõhr ­ kaitsev funktsioon, koosneb 2 lestmest. 12. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?

Eesti foneetika ja fonoloogia

5

docx

Anatoomia - Hingamiselundkond

näärmeterikas ripsepiteeliga limaskest, mis on paks ja tursub kergesti. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega, mis on samuti limaskestaga vooderdatud. 1. Ninaesik ­ 2. Pärisninaõõs Välisnina ­ koosneb ninaluudest, ülalõualuu otsmikuluumistest jätketest, ninakõhredest ja pehmetest kudedest (nahk ja lihased). Eristatakse ninajuurt, ninaselga, ninatippu ja külgmisi osi. Nina suurus ja kuju varieeruvad individuaalselt. KÕRI larynx - organ, kust tuleb hääl. Asub 4.-6. Kaelalüli kõrgusel. On kaetud kaelalihastega ja külgedel asuvad kilpnääre ja suured veresooned. Kõri taga asub neel.Kõriõõs sarnaneb liivakellale. Kõri toes koosneb kõhredest. Kõri jaotatakse korrusteks: 1. Kõriesik ­ ülemine laiem osa. Seal on rikas limaskest, mis on varustatud tundenärvilõpmetega. Iga võõrkeha kutsub tänu sellele esile köhatuse või läkastuse. 2

Anatoomia

Kommentaarid (0)