HÜDROSTAATIKA (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Molaarmassi määramine süsinikdioksiidi kolmel erineval viisil

The aim of the experiment To determine the molar mass of carbon dioxide in three different ways; 1) using the Ideal Gas Law equation, 2) using the molar volume of a gas at NTP, 3) using the relative density to air Equipment CO2 tank, a flask with a rubber stopper (300 cm 3), technical balance, measuring cylinder (250 cm3), thermometer, barometer. Method 1. Determine the mass (m1= mflask+stopper+air) of the dry flask with a rubber stopper by weighing on a technical balance. Draw a line on the flask at the bottom edge of the stopper in order to measure the volume of the flask in step 5. 2. Fill the flask with carbon dioxide gas. Direct the gas from the CO 2 tank into the flask for about 7-8 minutes. The tip of the hose has to be in the bottom but not very closely against the bottom. Otherwise it may happen that all of the CO 2 will exit from other branches of the hose bundle. 3. Seal the flask quickly and weigh again for the mass (m2=mflask+sto

Keemia ja materjaliõpetus

21

doc

Laeva Püstuvus

, kus iy ­ vedeliku vabapinna keskinertsimoment mahuti y telje suhtes [m4] . 3.2.3. Algpüstuvus lastimisel või lossimisel Juhul, kui laeva dokumentatsioonis puuduvad püstuvuse kontrolli ning vööri ja ahtri süviste diagrammid, kuid on olemas teoreetilise joonise elementide kõverad või hüdrostaatika elementide tabel (GHS ­ General Hydrostatic Data), siis on võimalik määrata laeva trimm ja püstuvus alljärgnevate lahendustega. Laeva alg trimm ja -püstuvus määratakse valemitega: ( XG - XB ) t = TF -TA = 100 MTC GM = KM - KG Laeva trimm peale lastimist (või lossimist) määratakse valemiga:

Laevandus

8

pdf

Pinnakareduse standardid

Surface TextureContour Measuring Instruments Explanation of Surface CharacteristicsStandards Definition of Surface texture and Stylus instrument Profile by Stylus and phase correct filter ISO4287: '97 and ISO3274: '96 Total profile Primary profile P Measure perpendicular to lay X axis Z axis Stylus method Form deviation profile

Materjaliõpetus

15

doc

Hüdraulika I eksam

ühesuurune. 1.5 Vedeliku tasakaalu diferentsiaalvõrrandid Vaatleme tasakaalus olevat vedelikku. Vedelikule mõjuvad välisjõud dx, dy, dz; P=f(x,y,z). D'Alembert'i printsiibi kohaselt peab sellele ristahukale mõjuvate, mis tahes suunaliste jõudude summa võrduma nulliga. Rõhku tasakaalus olevas võrrandis kirjeldab avaldis: Selle võrrandi integreerimiseks on vaja teada süsteemis mõjuva kiirenduse a komponente. 1.6 Samarõhupinna võrrand. Hüdrostaatika põhivõrrand Tasakaalus vedelikus olevaid pindu, mille kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk, nimetatakse samarõhupindadeks. Sama rõhupinna võrrandi saab tuletada võrrandist, kui p=const siis dp=0. Järelikult Kõige sagedamini on tegemist absoluutse tasakaaluga, mil vedelikule mõjub ainult raskuskiirendus: ax=ay=0; az=-g. Siis -g dz=0, dz=0 ning z=const. Järelikult on absoluutse tasakaalu

Hüdraulika i

14

doc

LAEVA UJUVUS

2. Laeva ujuvus 2. LAEVA UJUVUS Archimedese seadus laevale Igale vedelikus või gaasis asetsevale laevale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle laeva poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. See on laeva ujuvuse hüdro- ja aerostaatika seadus. 2.1. Laeva mõjujõud z XG z W G G G B KG KB KB KG XB K x K y Joon. 3. Ujuva laeva mõjujõud Staatilises olukorras, s.t. häirimata veepinnal liikumatult püsivale laevale mõjuvad laeva raskusjõud ja ujuvusjõud. Laeva raskusjõud või kaal W

Laevandus

73

doc

Konteinerveod

VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes

Laevandus

15

pdf

Hüdraulika ja Pneumaatika

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused ülesanded Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed. Variant 4 Õpperühm: KMI 51/61 Üliõpilane: Margus Erin Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2010 SISUKORD Ülesanne 2 ............................................................................................................................. 3 Ülesanne 3 ............................................................................................................................. 4 Ülesanne 4 ............................................................................................................................. 6 Ülesanne 6 ............................................................................................................................. 8 Ülesanne 8 ............................................................................................................................. 9 Üles

Hüdraulika

5

ppt

Traapüük

Kordusküsimused 1. Nimetage kurnpüüniseid 2. Kuidas toimub püük kaldanoodaga 3. Milliseid kalu püütakse Eestis põhjanoodaga 4. Iseloomustage tõstevõrguga püüki 5. Milleks on seinnoodal haarad 6. Kuidas orienteerub laev seinnoodapüügil kalaparve ja tuule suhtes 7. Mis asi on jõuplokk 8. Milliseid kalaparve käitumise iseärasusi tuleb seinnoodapüügil arvestada 9. Miks on seinnooda vertikaalne rakenduskoefitsient suurem, kui horisontaalne 1 1. Milline taglastuselement on põhjatraalnooda tunnuseks 2. Milles seisneb põhimõtteline vahe traalnoodaga ja põhjanoodaga püügil 3. Milleks on vaja traallaudu 4. Millise traallaua konstruktsioonielemendi külge ühendatakse vaier 5. Milleks on vaja traalpüügil kaableid 6. Nimeta põhjatraalnooda peamised osad 2 3 §9. Traalpüünised ja Ahtertraalimine traalpüük (1) Tr

Kalapüügitehnika

Kommentaarid (0)