Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Hüdrosfääri kokkuvõte (4)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Hüdrosfäär
Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu: Liustik -75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1%
Maailmamere veetemperatuur -Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal. Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi.
Maailmamere soolsus -Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli . See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-). Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega ( sisemeri ), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest ( aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel) ja jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem – estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (1–2 promilli lahe idaosas).
Maailmamere toodetav orgaaniline aine plankton-Merevee soolade sisaldus mõjutab liikide arvu, isendite rohkust ja nende tekke ehk bioproduktsiooni. Alglüliks fütoplankton, järgneb zooplankton, väikesed kalad ja mereloomakesed, keda kasutatakse toiduks, suured kalad, kes on püügiobjektsiks. Kõige rohkem planktonit tekib atlandi põhja osas suurte jõgede suudmetes, põhjameres, külmasooja kokkupuute alal, madalvees. Bioproduktsioon ulatub u 200m
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Hüdrosfääri kokkuvõte #1 Hüdrosfääri kokkuvõte #2 Hüdrosfääri kokkuvõte #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 182 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cathriin Õppematerjali autor

Lisainfo

hüdrosfääri kokkuvõte tähtsamatest asjadest.
hüdrosfäär , maailmameri , rannik , üleujutus , suurvesi , madalvesi , põhjavesi , rannaprotsessid , jõgede , toitumine

Mõisted


Kommentaarid (4)

mgm22 profiilipilt
mgm22: aitas, kuid mitte just parim annaabis
22:38 27-04-2010
marlen profiilipilt
Marlen Piho: Kasulik kuid mitte väga põhjalik
18:37 05-05-2009
pisikekristel profiilipilt
pisikekristel: suured tänud!
21:00 17-05-2010


Sarnased materjalid

5
doc
Hüdrosfääri kokkuvõte
2
odt
Hüdrosfääri konspekt
4
docx
Hüdrosfäär-konspekt
2
docx
Hüdrosfääri mõisteid
5
doc
Hüdrosfäär
3
doc
Hüdrosfäär
3
docx
Hüdrosfäär
3
doc
Hüdrosfäär-jõed





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun