Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Hüdrosfäär (7)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

HÜDROSFÄÄR


Hüdroloogia jaotub:
  • Merehüdroloogia- uurib maailmamerd
  • Sisevete hüdroloogia- uurib siseveekogusid ning neis toimuvaid protsesse.

Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega põimunud. atmosfääris on veeaur, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on samuti palju vett. Samal ajal moodustavad veekogud ja neid siduv veeringe iseseisva sfääri. Vee olekust oleneb tema liikumine kiirus. Atmosfääris olev vesi vahetub keskmiselt 12 päeva jooksul, sügavamate põhjaveekihtide vesi sadade aastatega, maailmameres mitme tuhande aastaga, mandriliustikes kümnete tuhandete aastate jooksul.
6.1 Veeringe Maal
Veeringe maa eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest:
  • Sademed- Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda ulatuslikumal alal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Sama toimub ka vastupidi.
  • Auramine - toimub kogu aeg maa- kui veekogude pinnalt, liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust , õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üle ujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal.
  • Jõgede äravool- sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Väikese sademete hulga korral jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Jõgede äravoolu e valglad jagunevad:
  • Perifeersed äravoolualad- jõgede vesi jõuab maailmamerre.
  • Sise-äravoolualad-jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub.

Mandrisisestel äravooluta aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nede alade vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu (Kaspia- Araali äravooluala; siseäravoolu alad- Sahara kõrb, Kesk- Austraalia kõrbealad). Kuiva kliimaga sise-äravoolualadele on iseloomulikud suudmeta jõed.
  • Infiltratsioon - osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse ja sellest saab põhjavesi. See protsess ongi infiltratsioon. Kohtades, kus maad katavad lõhelised kivimid, on imbumine kõige suurem. Väike seal, kus pindmise kihi moodustavad savid või turvas . Põhjavee väljavool moodustab omakorda ühe lüli maa veeringes .
  • Veebilanss- väljendab veekogu veevaru ja selle muutust. Tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. Enamasti
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Hüdrosfäär #1 Hüdrosfäär #2 Hüdrosfäär #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 170 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisap Õppematerjali autor

Lisainfo

2lk

Mõisted


Kommentaarid (7)

JossM profiilipilt
JossM: Annab väga hea ülevaate, on kergesti loetav ja põhjalik.
19:03 02-10-2008
kirsipunane profiilipilt
kirsipunane: hea kokkuvõte, põhjalik
16:34 11-12-2010
aiverson profiilipilt
aiverson: Väga põhjalik. Tänud!
15:42 01-10-2008


Sarnased materjalid

3
doc
Hüdrosfäär
3
docx
Hüdrosfäär
3
doc
Hüdrosfäär
2
doc
Hüdrosfäär
5
doc
Hüdrosfäär
2
docx
Hüdrosfäär
14
docx
Hüdrosfäär
4
docx
Hüdrosfäär





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun