Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Hüdroenergia (9)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida riik nõnda saab. Ent kuhu pürime Eestis ?
 
Säutsu twitteris





Referaat
Hüdroenergia

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Ajalooline ülevaade 3
Eestis 3
Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst 4
Hüdroelektrijaamad Eestis 4
Linnamäe hüdroelektrijaam 5
Hüdroelektrijaamade kasutamise suurendamise võimalused 7
Hüdroenergia plussid 8
Hüdroenergia miinused 9
Kasutatud allikad: 13


Sissejuhatus


Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile.

Ajalooline ülevaade


Inimesed on hüdroenergiat kasutanud juba üle 2000 aasta.
Alguses olid kasutuses lihtsad vesirattad, mida kasutati niisutamiseks. Hiljem hakati hüdroenergiat kasutama ka veskites jahu jahvatamiseks.
19 saj lõpus hakati kasutama hüdroenergiat elektri tootmiseks. Selleks ajaks asendus vesiratas turbiiniga.
Eestis
Veejõu kasutamine on meie maal tuntud juba ammusest ajast. Kirjalikud andmed vesiveskite kohta Eestis pärinevad juba 13. sajandist. Esimesed hüdroelektrijaamad rajati sajandivahetuse paiku. Enne Teist maailmasõda oli hüdroenergeetika osatähtsus Eesti riigi üldises energiabilansis küllalt suur. Nii moodustas 1936.a. veejõumasinate võimsus 18,2% jõumasinate koguvõimsusest, nende toodang aga koguni 28,2% summaarsest energiatarbimisest. Eestis oli tol ajal töös 747 hüdroturbiini ja vesiratast koguvõimsusega üle 25 MW. Hüdroelektrijaamade koguvõimsus oli 9343 kW ja nende aastane toodang – 28 770 MWh – moodustas 28,6% elektrijaamade kogutoodangust.
Enamik veejõuseadmeid purustati sõja ajal. Pärast sõda, aastail 1945-1950, paljud neist taastati , käiku lasti ka uusi veejõujaamu. 1949.a. oli hüdrojaamade koguvõimsus 1140 kW. 1955 a. valmis Narva HEJ võimsusega 125 MW. Praegu on see jaam Venemaa halduses. Põlevkivil baseeruva suurenergeetika arenguga tunnistati hüdrojaamad ebaperspektiivseiks.

Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst


Hüdroelektrijaam (HEJ) on elektrijaam , mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas , kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed.
Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel. Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada, on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise.
Hüdroelektrijaamade ehitamisega kaasneb ka elanike evakueerimine (piirkondadest kuhu tahetakse jaam rajada), kuna sealsed piirkonnad ujutatakse üle. Paljud ettevõtted peavad ümber kolima. Kalade liikumist häiritakse ja tehastest, mis on jäänud vee alla, võib levida mürgiseid aineid. Turism levib sealsetes piirkondades samuti. Turismitalusid ja vaatamisväärsusi saab sinna ehitada ning turistid käivad ka hüdroelektrijaamu vaatamas.

Hüdroelektrijaamad Eestis


Tänapäeval töötab Eestis neli üle 100 kW hüdroelektrijaama koguvõimsusega umbes 1785 kW (vt. tabel) ja mitu mõne kilovatist mikro-hüdroelektrijaama.
Jaama nimi
Võimsus
kW
Toodang
MWh
Eesti Energia AS hüdrojaamad:
  Keila HEJ
320
847
  Linnamäe HEJ
1100
7000
Teised hüdroelektrijaamad:
  AS Generaator (Leevaku ja
  Saesaare HEJ)
105+160
1826
  Generaator E&K ( Kotka HEJ)
100
697
 
Suure töö Eesti hüdroenergeetika taassünni juures on teinud AS Generaator. 1991.a. taastas AS Generaator
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Hüdroenergia #1 Hüdroenergia #2 Hüdroenergia #3 Hüdroenergia #4 Hüdroenergia #5 Hüdroenergia #6 Hüdroenergia #7 Hüdroenergia #8 Hüdroenergia #9 Hüdroenergia #10 Hüdroenergia #11 Hüdroenergia #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 133 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Evzik Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat
energialiigid

Mõisted

mwh

Meedia

Kommentaarid (9)

stoness profiilipilt
stoness: Väga hästi on postiivsd ja negatiivsed küljed välja toodud
19:43 13-12-2009
moto_kilu profiilipilt
moto_kilu: Väga kasuli materjal.
20:46 17-10-2010
verner112 profiilipilt
verner112: normaalne asi
20:18 04-11-2009


Sarnased materjalid

5
odt
Hüdroenergia
26
ppt
Roheline Energia
13
ppt
Hüdroenergia
11
pptx
Hüdroenergia
16
docx
HÜDROELEKTRIJAAMAD
6
doc
Hüdroenergia referaat
6
docx
Energia
12
pptx
Roheline energia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun