Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Hüdrobioloogia spikker (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees.
Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./
H. tähtsaimad harud:
¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi),
¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega),
¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse),
¤meditsiiniline h. uurib veekogudes elavaid tõvestavaid organisme ja nende siirutajaid)
¤tehniline h. (tegeleb vesivarustusega, reovee puhastamisega, veeõitsengu ja pealiskasvu vältimisega).
Hüdrobiondidveeorganismid – veekogude vees, põhjal ja põhjasetteis elavad mikroobid , taimed ja loomad;
jaotatakse veekogude soolsuse järgi
1)talassobiontideks – mereorganismid;
2)hüfalmürobiontideks – riimveeorganismid;
3)limnobiontideks – mageveeorganismid;
4)halobiontideks – soolajärvede organismid.
Hüdrobiosfäär – hüdrosfääri hõlmav biosfääri osa ( maailmameri ja mandriveekogud)
Maakera kõva koort – litosfääri – ümbritseb õhust koosnev atmosfäär.
Hüdrosfäär on Maa atmosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik kest, mille moodustab vedel ja tahke vesi.
Laiemas mõttes arvatakse hüdrosfääri hulka ka atmosfääris, litosfääris ning elusorganismides olev vesi (nii tahke, vedel kui ka gaasiline).
Hüdrosfääri mass on ligikaudu 1,4·1018 tonni (1,4·109 km3) , sellest 97% moodustab maailmamere vesi./ Hüdrosfääri mass on ca 270 korda suurem kui atmosfääri mass./

Ookeanid katavad ca 361,1 milj. km2, s.o. 70,8% maakera pinnast (510 milj. km2); kui ookeanide ja merede veemassid jaotuksid ühtlaselt üle maakera pinna, siis tekiks maailmameri, mille sügavus oleks 2400-2500 m (ookeanide keskmine sügavus tänapäeval); 58% merepinnast paikneb alade kohal, mis on sügavamad kui 400 m.

Hüdrosfääri osade vahel toimub veevahetus (veeringe). Statsionaarse oleku korral on sisenevad ja väljuvad veevood tasakaalus
Evaporatsioon e. aurumine
Evapotranspiratsioon – evaporatsioon e. aurumine (maismaa pinnalt) + taimede hingamine (õhulõhede kaudu) vesi veeauruna atmosfääri
Sublimatsioon – üleminek tahkest faasist gaasilisse ilma vahepealse vedela faasita; jää  veeaur
Jää sulamine
Kondensatsioon – üleminek gaasilisest faasist vedelasse; veeaur  vesi ( pilved)
Sademed
Vee maasse imbumine ( infiltratsioon )
Põhja- ja pinnavee äravool
Veeaur satub atmosfääri merede ja ookeanide, maismaaveekogude, mulla ja taimede pinnalt aurudes. Iga aasta aurub ligikaudu 577*103 km3 vett, kusjuures ligikaudu 85.8% sellest kogusest merede ja ookeanide pinnalt. /Atmosfääris on keskmiselt 13*103km3 vett./
Ookeanide ja merede pinnaaurustumise tagajärjel veekadu , mis vastaks veetaseme langusele 116 - 124 cm. See kadus kompenseeritakse osaliselt sademetena. 91% ookeani pinnalt aurustunud veest satub sinna tagasi sademetena; ülejäänud 9% maismaa kaudu (jõgede sissevool); Näiteks voolab Amazonasest aastas ca 5600 km3 Atlandi ookeani (võrdluseks Reinist 70 km3)
Vesi H2O – ilma Vee unikaalsed füüsikalised omadused:
1)Kõrge erisoojus (energia kogus, mis on vajalik aine temperatuuri muutmiseks) Kuna veel on kõrge erisoojus, võib ta neelata suure koguse soojusenergiat enne kui ta hakkab soojenema ning samas eraldab vesi soojust aeglaselt, kui ta hakkab jahtuma. Vee kõrge erisoojus mahendab Maa kliimat ja aitab organismidel reguleerida efektiivsemalt oma kehatemperatuuri;
2)Puhta vee pH neutraalne , s.t. ei aluseline ega happeline; vee pH muutub,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Hüdrobioloogia spikker #1 Hüdrobioloogia spikker #2 Hüdrobioloogia spikker #3 Hüdrobioloogia spikker #4 Hüdrobioloogia spikker #5 Hüdrobioloogia spikker #6 Hüdrobioloogia spikker #7 Hüdrobioloogia spikker #8 Hüdrobioloogia spikker #9 Hüdrobioloogia spikker #10 Hüdrobioloogia spikker #11 Hüdrobioloogia spikker #12 Hüdrobioloogia spikker #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triini14 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

7
doc
HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
50
doc
Hüdrobioloogia konspekt
26
docx
Hüdrobioloogia
26
docx
Hüdrobioloogia 2015
62
doc
Üldbioloogia materjal
22
doc
Üldbioloogia konspekt-2-osa
23
doc
Üldbioloogia konspekt
15
pdf
Bioloogia eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun